Перевод: с русского на все языки

со всех языков на русский

peale

  • 21 подавить

    peale vajutama

    Русско-эстонский словарь (новый) > подавить

  • 22 подкараулить

    peale sattuma; varitsema

    Русско-эстонский словарь (новый) > подкараулить

  • 23 подмять

    peale vajuma

    Русско-эстонский словарь (новый) > подмять

  • 24 подышать

    peale hingama; sisse hingama

    Русско-эстонский словарь (новый) > подышать

  • 25 привернуться

    peale minema; väiksemaks minema

    Русско-эстонский словарь (новый) > привернуться

  • 26 привинтиться

    peale minema

    Русско-эстонский словарь (новый) > привинтиться

  • 27 распялить

    peale venitama; pingule tõmbama

    Русско-эстонский словарь (новый) > распялить

  • 28 уповать

    peale lootma

    Русско-эстонский словарь (новый) > уповать

  • 29 на

    предлог `I` с вин. п.
    1. suuna v. suundumuse märkimisel otsa, peale, kallale, poole, -le, -sse; залезть на дерево puu otsa ronima, вскочить на коня ratsu selga hüppama, наткнуться на камень kivi otsa komistama, надеяться на товарища sõbra peale v sõbrale lootma, брать на себя enda peale v enda teha võtma, с боку на бок küljelt küljele, окна выходят на море aknad on mere poole, на восток itta, ida poole, ida suunas, вид на море vaade merele, сесть на стул toolile istuma, (пригласить) на обед lõunale v lõunasöögile (kutsuma), отправиться на охоту jahile minema, (надевать) на голову, на руку, на ногу pähe, kätte, jalga (panema), приходить на ум mõttesse tulema, поехать на Украину Ukrainasse sõitma, автобус на Пярну Pärnu buss, Pärnusse sõitev buss, на свадьбу pulma, на войну sõtta, брать работу на дом tööd koju võtma, взять на руки sülle võtma, попасться на глаза silma alla sattuma;
    2. aja v. ajapiiri märkimisel -l, -ks; на следующий день (1) järgmisel päeval, (2) järgmiseks päevaks, в ночь с субботы на воскресенье ööl vastu pühapäeva, он уехал на три года ta sõitis kolmeks aastaks ära, на этот раз seekord;
    3. toimimisviisi märkimisel -le, peale, -st, -ga; опуститься на колени põlvili v põlvedele laskuma, встать на цыпочки kikivarvule tõusma, перейти на ты sina peale minema, sinatama hakkama, сказать на ухо kõrva sisse ütlema, kõrva sosistama, запереть на замок lukustama, lukku panema, говорить на память peast kõnelema, верить на слово sõnast uskuma;
    4. mõõdu v. määra märkimisel eest, võrra, jagu jt.; купить на рубль rubla eest ostma, опоздать на несколько минут mõni minut hilinema, разделить на части osadeks jaotama v jagama, каюта на два человека kaheinimesekajut, выше на голову pea jagu üle v kõrgem v pikem (длиннее, шире) на один метр ühe meetri võrra v meeter (pikem, laiem), он старше меня на три года ta on minust kolm aastat vanem, на рубль дороже rubla võrra kallim, прославиться на весь мир maailmakuulsaks saama, (кричать) на весь дом (karjuma) üle kogu maja v nii et terve maja kajab;
    5. tunnuse v. suhte märkimisel -st, -ga jt.; слепой на один глаз ühest silmast pime, хромать на одну ногу ühte jalga v ühest jalast lonkama, боeк на язык sõnakas, лёгкий на ногу kergejalgne, на мой вкус minu maitse järgi, слово оканчивается на гласный sõna lõpeb täishäälikuga, sõna on vokaallõpuline;
    6. võrdluse v. sarnasuse märkimisel kelle-mille sarnane v taoline; походить на отца isa nägu olema, isaga sarnanema, послышалось что-то похожее на выстрел nagu oleks pauk käinud;
    7. eesmärgi, sihi vm. märkimisel -ks, -le jt.; взять на поруки käendusele võtma, подарить на день рождения sünnipäevaks kinkima, работать на кого kelle heaks v kasuks töötama, учиться на инженера inseneriks õppima, учиться на пятёрки v на отлично viitele õppima, разрешение на проезд läbisõiduluba, испытание на растяжение venitusteim, билет на самолёт lennu(ki)pilet, деньги на пальто mantliraha, на благо родины kodumaa hüvanguks, матч на первенство мира maailmameistri(tiitli)matš, право на самоопределение enesemääramisõigus, право на труд õigus tööle, монополия на продажу нефти naftamüügimonopol, подозрение на рак vähikahtlus(tus), на чьё счастье (1) kelle õnne peale, (2) kelle õnneks (vedamise mõttes), на зависть kiuste, nimme; `II` с предл. п.
    1. koha v. toimimissfääri märkimisel peal, otsas, -l, -s; сидеть на стуле toolil istuma, стоять на горе mäe otsas v mäel seisma v asuma, на берегу kaldal, на Волге Volgal, Volga jõel, Volga ääres, Volga kaldal, на лугу niidul, aasal, выступать на собрании koosolekul sõna võtma, на работе tööl, на похоронах matus(t)el, весь дом на ней kõnek. tema õlul on kogu majapidamine, на заводе tehases, на Кавказе Kaukaasias, на севере põhjas, põhjalas, põhjamaal, на войне sõjas, шапка на голове müts on peas, туфли на ногах kingad on jalas, что у тебя на уме mis su mõttes küll on, на службе teenistuses, на свадьбе pulmas, на медицинском факультете arstiteaduskonnas, на приёме у врача arsti juures;
    2. aja märkimisel -l; отправляться на рассвете koidikul teele asuma, на прошлой неделе möödunud v läinud nädalal, на днях neil päevil, на каникулах koolivaheajal, на старости лет vanuigi, vanas eas, на первых порах esialgu;
    3. toimimisviisi märkimisel peal, all, ees, eest, -l, -lt, -ga, -il jt.; у всех на глазах kõigi silme all v ees, kõigi nähes, ходить на цыпочках kikivarvul käima, на карачках kõnek. neljakäpukil, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, на бегу jooksu peal(t), спрыгнуть на ходу käigul v käigu peal(t) maha hüppama, машина на ходу auto on sõidukorras, жарить на масле võiga praadima, на выгодных условиях soodsatel tingimustel, обещать на словах (1) suuliselt v suusõnal lubama, (2) vaid moepärast lubama, говорить на английском языке inglise keelt rääkima;
    4. tunnuse märkimisel -ga, nimetavaline v omastavaline täiendsõna jt.; туфли на высоком каблуке kõrge kontsaga kingad, пальто на меху karusvoodriga mantel, мост на понтонах pontoonsild, ujuksild, матрас на пружинах vedrumadrats;
    5. vahendi märkimisel -l, -ga, osastav; выполнять упражнения на кольцах rõngastel võimlema v harjutusi tegema, работать на ткацком станке kudumistelgedel v kangastelgedel töötama, ходить на костылях karkudel v karkudega käima, кататься на лыжах suusatama, ехать на трамвае trammiga sõitma, играть на скрипке viiulit v (midagi) viiulil mängima; ‚
    на свой страх и риск omal riisikol v vastutusel;
    мастер на все руки meister igal alal, mees iga asja peale;
    злой на язык kurja v salvava keelega;
    сводить на нет luhta v nurja ajama, nurjama, nullini viima

    Русско-эстонский новый словарь > на

  • 30 кроме

    предлог с род. п.
    1. peale kelle-mille, välja arvatud, paitsi; \кроме него, я никого не видел peale tema pole ma kedagi näinud, \кроме как kõnek. peale kelle-mille;
    2. kellele-millele lisaks, peale kelle-mille; \кроме яблонь в саду растут вишни peale õunapuude kasvavad aias veel kirsid, \кроме того peale selle v lisaks sellele; ‚
    \кроме шуток kõnek. ilma naljata, tõsiselt, tõepoolest

    Русско-эстонский новый словарь > кроме

  • 31 рука

    78 С ж. неод.
    1. käsi (ka ülek.); левая \рукаа vasak v pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожть руку кому kelle v kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по \рукае sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на \рукаах see raamat on kellegi käes v kellelegi välja antud, снять с \рукаи кольцо sõrmust käest v sõrmest ära võtma, взять ребёнка на \рукаи last sülle võtma, гулять под \рукау käe alt kinni v käevangus jalutama, \рукаами не трогать mitte puutuda, переписать от \рукаи käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре \рукаи neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя \рукаа minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за \рукаи käest kinni võtma, вести за \рукау кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte v üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная \рукаа врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
    2. (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая \рукаа mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema v võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema; ‚
    лёгкая \рукаа у кого kellel on v oli hea v õnnelik käsi;
    правая \рукаа (у) кого, чья kelle parem v teine käsi olema;
    своя \рукаа kõnek. omamees, omainimene;
    твёрдая \рукаа raudne v kõva käsi;
    золотые руки kuldsed käed;
    руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei накка peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud v jaks ei käi üle millest; большой \рукаи kõnek. kangemat v suuremat v esimest sorti;
    средней \рукаи kõnek. keskpärane;
    не \рукаа, не с \рукаи кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi;
    третьих рук teiste suust v käest, vahetalitaja kaudu;
    из первых рук kelle enda käest, algallikast;
    на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast;
    на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast;
    на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt;
    под весёлую руку kõnek. lõbusas v heas tujus (olles);
    под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna;
    тяжела на \рукау kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi;
    нечист на \рукау kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud;
    \рукаа об \рукау käsikäes, ühisel jõul ja nõul;
    не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata;
    положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes;
    сидеть сложа руки käed rüpes istuma;
    сон в руку unenägu läks v on läinud täide;
    чужими \рукаами жар загребать kõnek. teiste turjal v nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma;
    с пустыми \рукаами tühjade kätega, palja käega;
    на \рукаах чьих, у кого (1) kelle hoole all v hooldada, (2) kelle käsutuses v käsutada;
    на \рукау кому kõnek. kellele sobima v passima v meeltmööda olema;
    как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis v hädas v plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama;
    ударить по \рукаам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;
    взять голыми \рукаами кого kellest paljaste kätega v vaevata jagu v võitu saama;
    взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma;
    взять себя в руки end kätte v kokku võtma;
    греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma;
    гулять по \рукаам kõnek. käest kätte käima;
    дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima;
    дать волю \рукаам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi v külge ajama;
    дать по \рукаам кому kõnek. kellele näppude pihta andma;
    дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma;
    держать в \рукаах кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle;
    держать себя в \рукаах end vaos hoidma;
    держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema v kelle poole hoidma, keda pooldama v toetama;
    играть на \рукау кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma;
    иметь руку seljatagust omama;
    ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema;
    замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima;
    махнуть \рукаой на кого-что kelle-mille peale käega lööma;
    мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, ет veri küünte all;
    набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama;
    наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema;
    не положить охулки на \рукау kõnek. omakasu peal väljas olema;
    носить на \рукаах кого keda kätel kandma;
    отбиваться \рукаами и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama;
    отбиться от рук kõnek. käest ära v ülekäte v ulakaks minema;
    подписаться обеими \рукаами под чем millele kahe käega alla kirjutama;
    попасться под \рукау кому kellele ette v kätte juhtuma, pihku sattuma;
    пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama;
    руки kelle kätest v käe alt läbi käima;
    развести \рукаами käsi laiutama v lahutama v laotama;
    развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama;
    оторвать с \рукаами что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma v nabima, minema nagu värsked saiad;
    связать по \рукаам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust v käsist-jalust siduma;
    рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema v kelle tahtmist mööda tegema v talitama;
    всплеснуть \рукаами kahte kätt v käsi kokku lööma;
    сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) millega (õnnelikult) maha saama;
    ухватиться обеими \рукаами за что kõnek. millest kahe käega v küünte ja hammastega kinni haarama;
    \рукаа не дрогнет v
    не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata v ei värise v ei vääratanud v ei värisenud, kes ei kohku v ei kohkunud tagasi;
    \рукаа не поднимается v
    не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse v ei ole südant milleks;
    руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole v kes ei saa milleks mahti;
    опустились у кого kelle käed vajuvad v vajusid rüppe;
    сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama v müüma v ärima;
    с лёгкой \рукаи кого, чьей kõnek. kui keegi on v oli otsa lahti teinud;
    под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast;
    как \рукаой сняло kõnek. nagu käega v peoga pühitud;
    \рукаой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel;
    мастер на все руки meister v mees iga asja peale;
    из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama;
    рук kelle kätetöö;
    руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть
    \рукаах kelle käte vahel surema;
    из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb v halvasti;
    \рукаи kelle kätt paluma;

    Русско-эстонский новый словарь > рука

  • 32 наседать

    v
    gener. (àíãë.: assail, bedevil, beset, harass, perplex, drive into a corner // íåì.: bedrängen, belästigen) kimbutama, istuma mahtuma, peale istuma, peale kogunema, peale langema, peale rõhuma, peale suruma

    Русско-эстонский универсальный словарь > наседать

  • 33 насесть

    v
    gener. istuma mahtuma, peale istuma, peale kogunema, peale langema, peale rõhuma, (на кого-л., на что-л.) peale suruma

    Русско-эстонский универсальный словарь > насесть

  • 34 наступить

    323b Г сов.несов.
    наступать I на кого-что peale astuma; на что, чем (jalale, käpale) toetuma; \наступить на ногу кому (1) jala peale astuma kellele, (2) ülek. kanna v varba peale astuma kellele, \наступить на гвоздь naela jalga v naela otsa astuma, он не мог \наступить на раненую ногу ta ei saanud haavatud jalale toetuda; ‚
    \наступить v
    на глотку кому madalk. kelle kõri pihku võtma;
    \наступить v
    наступать на (любимую) мозоль кому kõnek. kelle konnasilmale astuma, kelle hella v kõige valusamat kohta puudutama;
    \наступить v
    наступать на хвост кому madalk. (1) kelle kannul v sabas püsima, (2) kellele varba v kanna v saba peale astuma;
    медведь на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu kõrva peale astunud, kellel ei ole muusika jaoks kõrva

    Русско-эстонский новый словарь > наступить

  • 35 поставить

    278a Г сов.несов.
    ставить 1. кого-что, на что, во что panema, asetama, seadma (ka ülek.); \поставить книгу на полку raamatut riiulisse panema v asetama, \поставить горчичник sinepiplaastrit (peale) panema, \поставить заплату lappi peale panema, \поставить точку punkti panema (ka ülek.), \поставить ученику двойку õpilasele kahte panema, \поставить на место kohale v paika panema, \поставить самовар teemasinat üles panema, \поставить подножку кому kellele jalga taha panema, \поставить нового директора kõnek. uut direktorit kohale panema, \поставить в трудное положение raskesse olukorda panema, \поставить под контроль kontrolli alla panema v seadma, \поставить перед фактом fakti ette seadma v panema, \поставить в пример eeskujuks seadma, \поставить себе новую цель enesele uut eesmärki seadma, глубоко поставленные глаза sügaval asetsevad silmad, редко поставленные зубы harvad hambad, хорошо \поставить дело asja hästi korraldama, \поставить пятно на скатерть kõnek. laudlinale plekki peale ajama, \поставить подпись alla kirjutama, \поставить опыт katset tegema, \поставить кого в известность kellele teatavaks tegema;
    2. что kõnek. ehitama, püstitama; \поставить дом maja üles lööma, \поставить памятник mälestussammast püstitama;
    3. что lavastama, lavale tooma; \поставить оперу ooperit lavastama;
    4. что, на кого-что panust tegema (hasartmängudes); что pandiks andma;
    5. кого-что, за что, как ülek. kuidas hindama, kelleks-milleks pidama; \поставить кого высоко keda kõrgelt hindama, \поставить кого выше других keda teistest enamaks pidama v teistest kõrgemale seadma, \поставить за правило reegliks võtma;
    6. что, кому, без доп. madalk. välja tegema; \поставить бутылку шампанского pudeli šampust välja tegema; ‚
    \поставить v
    \поставить v
    ставить во главу угла что mida kõige tähtsamaks v peamiseks pidama;
    \поставить v
    \поставить v
    ставить вопрос ребром küsimust täie teravusega tõstatama, otse v kategooriliselt küsima;
    \поставить v
    точки над и i-le punkti (peale) panema;
    \поставить v
    ставить на (своё) место кого kellele (tema õiget) kohta kätte näitama;
    \поставить v
    \поставить v
    \поставить v
    ставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu v risti peale tõmbama;
    \поставить v
    \поставить v
    ставить на карту что mida mängu v (ühele) kaardile panema;
    \поставить v
    ставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma;
    \поставить v
    поднять на ноги кого (1) keda terveks arstima, (haigevoodist) jalule aitama, (2) keda kaelakandjaks saada v jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema;
    \поставить v
    ставить на одну доску кого-что, с кем-чем keda-mida kellega-millega ühele pulgale seadma v asetama;
    \поставить v
    ставить ребром последнюю копейку kõnek. raha viimase pennini läbi lööma;
    \поставить v
    ставить фонарь кому kellel v kelle silma siniseks lööma, kellele laternat silma alla panema v lööma

    Русско-эстонский новый словарь > поставить

  • 36 сначала

    Н
    1. algul, alguses, enne, esiteks, esmalt, esialgu; \сначала не заметили этого algul v esialgu ei märgatud seda, \сначала будет скучно algul on igav, \сначала подумай, потом отвечай enne mõtle, siis ütle;
    2. uuesti, algusest peale v otsast peale; прочитать \сначала uuesti v veel kord v otsast peale lugema, начать \сначала algusest peale v otsast peale hakkama, algama

    Русско-эстонский новый словарь > сначала

  • 37 класть

    356a (без страд. прич.) Г несов.сов.
    положить 1. кого-что, на что, во что (pikali, lapiti) asetama, panema, tõstma; \класть книгу на полку raamatut riiulile panema, \класть больного на носилки haiget kanderaamile panema, отца кладут в больницу isa võetakse v jäetakse haiglasse (sisse), \класть противника на лопатки vastast seljatama v selili panema v suruma, \класть ногу на ногу jalga üle põlve panema v tõstma, \класть деньги на текущий счёт raha jooksevkontole v jooksvale arvele (kõnek.) panema, \класть чемодан на верхнюю полку kohvrit ülemisele riiulile tõstma v panema, \класть блины на тарелку pannkooke taldrikule tõstma v panema, \класть сахар в чай teele suhkrut panema, \класть вещи в чемодан asju kohvrisse panema v laduma, \класть яйца munema, \класть краску värvima, värvi peale kandma, \класть печать pitserit panema v peale vajutama, \класть начало чему mida alustama, rajama, millele alust panema, mille algus olema, \класть конец чему millele lõppu tegema, \класть в основу aluseks võtma, \класть поклоны kummardusi tegema;
    2. на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;
    3. что, на что kõnek. kulutama; \класть много сил на что millele palju jõudu kulutama;
    4. сов.
    сложить что laduma; \класть печь ahju laduma; ‚
    \класть v
    живот за кого-что, без доп. hukkuma, oma elu andma;
    \класть (деньги) в кубышку kõnek. (raha) sukasäärde koguma;
    \класть v
    положить зубы на полку kõnek. hambaid varna panema v riputama;
    \класть пятно на кого-что varju heitma millele-kellele;
    \класть v
    положить на (обе) лопатки кого kõnek. selja peale v selili panema keda;
    \класть v
    положить под сукно что kalevi alla panema mida; (ему)
    пальца в рот не клади kõnek. ta ei lase endale kanna peale astuda, hoia näpud temast eemal;
    краше в гроб кладут kõnek. (on) nagu surmavari v surmakutsar

    Русско-эстонский новый словарь > класть

  • 38 натянуть

    339a Г сов.несов.
    натягивать 1. что pingutama, pinguldama, pingule tõmbama; \натянутьть вожжи ohje pingule tõmbama;
    2. что, на что (pingutades) peale panema v tõmbama v venitama; \натянутьть холст на рамку lõuendit raamile tõmbama, \натянутьть струны (pilli)keeli peale panema, \натянутьть тройку kõnek. kolme välja venitama, läbi häda kolme panema;
    3. что, на кого-что kõnek. (selga, jalga, kätte, peale) tõmbama v sikutama v tirima v kiskuma; \натянутьть перчатки sõrmikuid v kindaid kätte sikutama, \натянутьть на себя одеяло endale tekki peale tirima;
    4. безл. чего, без доп. kõnek. pilve v sombuseks minema v tõmbuma; к вечеру \натянутьло туч õhtuks läks v tõmbus taevas pilve; ‚
    \натянутьть v
    наставить нос кому madalk. pika ninaga jätma keda

    Русско-эстонский новый словарь > натянуть

  • 39 перевести

    367 Г сов.несов.
    переводить 1. кого-что, через что, куда üle viima v tooma, siirma; \перевести детей через улицу v на другую сторону улицы lapsi üle tänava viima v tooma, \перевести учреждение в другое здание asutust teise hoonesse üle viima, \перевести на другую работу teisele tööle üle viima, \перевести на следующий курс järgmisele kursusele (üle) viima, \перевести предприятие на хозрасчёт ettevõtet isemajandamisele üle viima, \перевести стрелку часов kellaosutit nihutama, \перевести стрелку raudt. pöörangut seadma, \перевести дыхание (1) sügavalt sisse hingama, (2) ülek. hinge tagasi tõmbama, endale hingetõmbeaega andma, \перевести дом на чьё имя maja kelle nimele kirjutama;
    2. что, на что, во что, куда ülek. (pilku, juttu) pöörama; \перевести взгляд на брата pilku vennale pöörama, \перевести разговор на другое juttu teisale pöörama;
    3. что, кому, куда üle v peale kandma; \перевести деньги по телеграфу raha telegraafi teel üle kandma, \перевести выкройку lõiget peale kandma, \перевести картинку pilti läbi ajama, pilti üle v peale kandma;
    4. что, kõnek. кого, с чего, на что tõlkima; \перевести с русского языка на эстонский vene keelest eesti keelde tõlkima, \перевести слово в слово sõna-sõnalt tõlkima;
    5. что во что, на что ümber arvestama; \перевести фунты в килограммы naelu kilogrammideks ümber arvestama;
    6. кого-что kõnek. hävitama; \перевести мышей hiiri hävitama;
    7. что kõnek. ära raiskama v kulutama; \перевести деньги на пустяки raha tühja-tähja peale kulutama, \перевести много топлива palju kütust kulutama

    Русско-эстонский новый словарь > перевести

  • 40 шея

    82 С ж. неод. kael; длинная \шеяя pikk v sale kael, лебединая \шеяя luigekael (ka ülek.), мыть \шеяю kaela pesema, броситься на \шеяю kaela langema; ‚
    повеситься на \шеяю кому kõnek. ennast kaela riputama kellele;
    надеть петлю на \шеяю paela kaela panema, oma pead silmusesse v kapla pistma;
    ярмо на \шеяю kõnek. ennast (ise) ikkesse panema, endale koormat kaela võtma, rakkesse hakkama;
    висеть на \шеяе у кого kõnek. (1) kelle kaelas rippuma, (2) kellel (ristiks) kaelas olema;
    гнуть \шеяю перед кем kõnek. kelle ees koogutama v lipitsema, küüru selga tõmbama; гнать кого
    в \шеяю v
    в три \шеяи madalk. nattipidi v tuttipidi v kraedpidi v käkaskaela välja viskama, minema lööma v kihutama;
    намять \шеяю кому madalk. kellele (1) vastu kaela v kere peale v võmmu kuklasse andma, (2) peapesu tegema, pähe andma;
    сидеть на \шеяе у кого kõnek. kelle kaelas v kaela peal olema;
    дать по \шеяе кому madalk. (1) kellele vastu kaela v kere peale andma, (2) keda nattipidi v tuttipidi v kraedpidi välja viskama;
    вешать собак на \шеяю кому madalk. keda laimama, kellele seitset surmapattu süüks panema, keda patuoinaks pidama;
    брать на \шеяю kõnek. enda kaela v oma kaela peale võtma;
    сесть на \шеяю кому kõnek. (1) kellele koormaks kaela jääma, kelle kaela peale tulema, (2) kelle turjale istuma tulema;
    свернуть \шеяю кому kõnek. kellel kaela kahekorra keerama;
    свихнуть себе \шеяю на чём kõnek. oma kaela murdma millega;
    спихнуть на \шеяю кому kõnek. kelle kaela veeretama v määrima v jätma;
    сам чёрт \шеяю сломает kõnek. vanakurigi murrab oma kaela

    Русско-эстонский новый словарь > шея

Страницы

См. также в других словарях:

  • Peale — may refer to:People with the surname Peale : * Anna Claypoole Peale (1791 1878), American miniature painter, daughter of J. Peale * Charles Willson Peale (1741–1827), American painter, soldier and naturalist * James Peale (1749–1831), American… …   Wikipedia

  • Peale — ist der Familienname folgender Personen: Anna Claypoole Peale (1791–1878), US amerikanische Malerin Charles Willson Peale (1741–1827), US amerikanischer Porträt und Landschaftsmaler James Peale (1749–1831), US amerikanischer Maler Norman Vincent… …   Deutsch Wikipedia

  • Peale —   [piːl], amerikanische Malerfamilie. Bedeutende Vertreter:    1) Charles Wilson, * Saint Paul s Parish (Maryland) 15. 4. 1741, ✝ Philadelphia (Pa.) 22. 2. 1827, Vater von 3) und 4), Bruder von 2); studierte u. a. bei B. West in London (1767 69) …   Universal-Lexikon

  • Peale — (spr. pihl), Patrick, Pseudonym von Gust. von Seckendorff (s.d.) …   Kleines Konversations-Lexikon

  • Peale — [pēl] 1. Charles Willson [wil′sən] 1741 1827; Am. portrait painter 2. James 1749 1831; Am. painter: brother of Charles 3. Rembrandt 1778 1860; Am. painter: son of Charles …   English World dictionary

  • Peale — Cette page d’homonymie répertorie les différents sujets et articles partageant un même nom. Le nom de Peale est porté par une dynastie d artistes et de scientifiques : Charles Peale (1709–1750) et Margaret Triggs (1709–1791). ├─> Charles… …   Wikipédia en Français

  • Peale — /peel/, n. 1. Charles Willson /wil seuhn/, 1741 1827, and his brother James, 1749 1831, U.S. painters. 2. Norman Vincent, born 1898, U.S. Protestant clergyman and author. 3. Raphaelle /raf ay el , ee el , ray fee /, 1774 1825, and his brother… …   Universalium

  • Peale — (as used in expressions) Peale, Charles Willson Peale, Norman Vincent Peale, Rembrandt …   Enciclopedia Universal

  • Peale — [[t]pil[/t]] n. 1) big Charles Willson, 1741–1827, and his brother James, 1749–1831, U.S. painters 2) big Rembrandt, 1778–1860, U.S. painter (son of Charles Willson Peale) …   From formal English to slang

  • peale —  to cool ; peale the pot. N …   A glossary of provincial and local words used in England

  • Peale — /peel/, n. 1. Charles Willson /wil seuhn/, 1741 1827, and his brother James, 1749 1831, U.S. painters. 2. Norman Vincent, born 1898, U.S. Protestant clergyman and author. 3. Raphaelle /raf ay el , ee el , ray fee /, 1774 1825, and his brother… …   Useful english dictionary

Поделиться ссылкой на выделенное

Прямая ссылка:
… Нажмите правой клавишей мыши и выберите «Копировать ссылку»