pöldü

крестьянствовать

põldu harima

союз (juhul) kui; \если вы не сможете приехать, то сообщите об этом kui te ei saa tulla, teatage ette, \если на севере промышляли охотой, то на юге занимались земледелием kui põhjas hangiti elatist küttimisega, siis lõunas hariti põldu, põhjas hangiti elatist küttimisega, kuna lõunas hariti põldu, что, \если бы mis siis, kui, mis oleks, kui, \если уж на то пошло kui asi juba nii kaugele läks, kui juba milleks läks; ‚

\если бы да кабы kõnekäänd humor. oleks tädil rattad (all), oleks(id) seal küüned, oleks on paha mees v poiss

186 Г сов.несов.

изрезывать, kõnek.

изрезать кого-что, чем

1. katki lõikama v lõikuma, sisse lõikama; \изрезатьть в куски v на куски tükkideks lõikama, tükeldama, \изрезатьть скамейку pinki sälkima;

2. ülek. (mitmest kohast) läbima; поле \изрезатьно оврагами põldu lõhestavad jäärakud

271b (повел. накл. покончи) Г сов. с чем lõpetama, lõpule viima mida; piiri panema, lõppu tegema millele; с кем keda hävitama, lõppu tegema kellele; suhteid katkestama kellega; \покончить с полем põldu lõpetama, \покончить с работой tööga maha saama, tööle lõppu peale tegema, \покончить с беспечностью muretusele lõppu tegema; ‚

\покончить с собой v

с жизнью, \покончить жизнь самоубийством endalt elu võtma, endale lõppu v otsa tegema;

\покончить счёты с кем-чем kellega-millega arveid klaarima v lõppu tegema

103 С с. неод.

1. põld (ka ülek.), väli; väljak; вспаханное \полее küntud põld, убранные \полея koristatud (vilja)põllud, труженики колхозных \полеей kolhoosi põldurid, опытное \полее põll. katsepõld, паровое \полее, \полее под паром põll. kesapõld, \полее ржи, ржаное \полее rukkipõld, работать в \полее (1) põllul töötama, (2) välitöödel olema, ехать по полю mööda põldu sõitma, ледяное \полее jääväli, снежное \полее lumeväli, \полее зрения vaateväli, nägemisväli, \полее деятельности tegevuspõld, -väli, tööpõld, \полее боя v kõrgst. битвы v сражения lahinguväli, võitlusväli, \полее брани kõrgst. van. sõjaväli, taplusväli, tapatander, барическое \полее meteor. õhurõhu v baariline väli, вторичное \полее el. sekundaarväli, главное \полее el. peaväli, электрическое \полее el. elektriväli, электромагнитное \полее elektromagnetväli, elektromagnetiline väli, гравитационное \полее, \полее тяготения füüs. gravitatsiooniväli, звуковое \полее füüs. heliväli, земное \полее füüs. Maa väli, магнитное \полее füüs. magnetväli, минное \полее sõj. miiniväli, учебное \полее sõj. õppeväli, семантическое \полее lgv. semantiline väli, футбольное \полее jalgpalliväljak, хоккейное \полее hokiväljak, команда вышла на \полее võistkond tuli väljakule, лётное \полее lenn. lennulagend, шахматное \полее malelauaruut, шашечное \полее kabelauaruut;

2. põhi(toon), pind, alus; tagapõhi, tagaplaan, foon; цветы вышиты по белому \полею lilled on valgele põhjale tikitud;

3. mat. korpus; конечное \полее lõplik korpus, \полее чисел arvukorpus;

4. trük. veeris; \полеe книги veeris, верхнее \полее ülaveeris, внешнее \полее välisveeris, внутреннее \полее siseveeris, seljaveeris, нижнее \полее allveeris;

5. \полея (обычно мн. ч.) äär(ed); \полея тетради vihikuäär, \полея шляпы kübaraäär, заметки на \полеях ääremärkused, написать на \полеях äärele kirjutama; ‚

одного \полея ягода kõnek. (on) ühest killast v ühte tõugu v nagu ühe vitsaga löödud, võta üks ja viska teist;

один в \полее не воин vanas. üks ei ole võitlusväljal sõdur;

ищи ветра в \полее kõnek. pühi kellest-millest suu puhtaks, võta näpust, (mine) võta veel kinni

317 Г сов.несов.

пускать кого-что

1. (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; \пустить птицу на волю lindu lahti v vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, \пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, \пустить ночевать v на ночлег öömajale laskma v võtma v lubama, \пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, \пустить стадо на пастбище karja välja laskma, \пустить коня на траву hobust rohumaale v sööma laskma, \пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, \пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, \пустить лодку на дно paati uputama v põhja laskma, \пустить воздушного змея tuulelohet üles v õhku laskma v lennutama, \пустить слух juttu v kõlakat lahti laskma, \пустить в оборот что käibele v ringlusse laskma, \пустить в продажу müügile laskma, \пустить по течению v по ветру mer. triivima panema, \пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk. kelle verd valama, veretegusid tegema, \пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, \пустить лошадь шагом hobust v hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, \пустить сына по портновскому делу kõnek. poega rätsepaks koolitama, \пустить детей в кино lapsi kinno lubama, \пустить в отпуск puhkusele lubama;

2. käiku laskma v andma; käima panema v käivitama; \пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, \пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, \пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni v käitusse v käiku andma v laskma, \пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, \пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, \пустить мотор mootorit käivitama, \пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;

3. tekitama; eritama; \пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, \пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), \пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;

4. что, на что, подо что jätma, määrama; \пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, \пустить лес под топор metsa maha raiuma;

5. что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; \пустить камень v камнем в окно kivi v kiviga aknasse viskama, \пустить стрелу noolt lennutama;

6. что juuri ajama, idanema (ka ülek.); \пустить корни juuri ajama, juurduma, \пустить ростки idanema, tärkama;

7. что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; \пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;

8. kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; \пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;

9. van. sisse valama, tilgutama; lisama; ‚

\пустить v

пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma v panema;

\пустить v

пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma v kärbseid pähe ajama;

\пустить v

пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele;

\пустить v

пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama;

не \пустить v

не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma;

\пустить v

пускать по ветру v

на ветер tuulde loopima v laskma, läbi lööma;

\пустить v

пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma v torkama v valla päästma;

\пустить v

пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama;

\пустить v

пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma;

не \пустить v

не пускать на порог кого üle läve mitte laskma

216 Г сов.несов.

убирать 1. кого-что ära koristama (kõnek. ka ülek.), korda tegema, ära panema; \убрать комнату tuba korda tegema v kraamima v koristama, \убрать постель aset v voodit korda v üles tegema, voodiriideid v aset kokku panema, \убрать платье в шкаф kleiti kappi (eest ära) panema, \убрать со стола lauda kraamima v koristama, \убрать поле põldu koristama, põllult saaki koristama, \убрать зерновые vilja lõikama, teravilja koristama, \убрать картофель kartuleid (üles) võtma, убери логти со стола võta küünarnukid laua pealt (ära), уберите ребёнка в другую комнату kõnek. viige laps teise tuppa, \убрать парус mer. purje vähendama v kokku panema, \убрать якорь по походному mer. ankrut merekindlalt sorima;

2. кого-что kõnek. eemaldama, kõrvaldama, välja viskama; \убрать из повести длинноты jutustusest heietusi välja viskama v rookima, \убрать с места директора direktori ametikohalt v ametist lahti laskma v vallandama, \убрать посторонных kõrvalisi isikuid ära ajama v minema v ära saatma, уберите из коллектива этого бездельника lööge see logard kollektiivist minema;

3. что kõnek. vähemale v koomale v sisse võtma v õmblema; \убрать платье в талии kleiti keskelt v taljest kitsamaks v sisse võtma, \убрать длину рукава varrukat lühemaks võtma v tegema;

4. что sisse tõmbama; \убрать живот kõhtu sisse tõmbama, \убрать голову в плечи pead õlgade vahela tõmbama;

5. madalk. ära sööma, nahka v pintslisse panema, kinni pistma v keerama;

6. что sisustama, sisse seadma v sättima; комната была скромно убрана tuba oli tagasihoidlikult sisustatud;

7. кого-что, чем, во что kaunistama, ilustama, ehtima; van. riietama; \убрать ёлку (jõulu-, nääri)kuuske v nääripuud v jõulupuud (ära) ehtima v ehtesse panema, \убрать цветами lilledega kaunistama v ehtima, \убрать невесту mõrsjat pruudiehtesse panema, \убрать в жемчуг и золото pärlite ja kullaga ehtima, kulda ja karda riietama; ‚

\убрать v

убирать с дороги кого keda teelt kõrvaldama v ära koristama