Перевод: с русского на эстонский

с эстонского на русский

millestki+loobuda+tõotama

  • 161 разработать

    164a Г сов.несов.
    1. (maad, pinnast) töötlema, üles harima v töötama; \разработать землю под пашню maad põlluks harima, \разработать грунт экскаватором ekskavaatoriga kaevama, kaurima;
    2. välja v läbi töötama; viimistlema, täiustama, täpsustama; \разработать теорию teooriat välja töötama, \разработать проект projekti välja töötama, \разработать изобретение leiutist arendama v täiustama, \разработать тему teemat käsitlema v läbi töötama, \разработать технику бега jooksutehnikat välja töötama v arendama v täiustama;
    3. mäend. tühjaks ammutama, ammendama; \разработать золотой прииск kullakaevandust ammendama v tühjaks ammutama

    Русско-эстонский новый словарь > разработать

  • 162 ровно

    Н
    1. siledalt, sirgelt; дорога идёт \ровно tee läheb v kulgeb sirgelt;
    2. ühtlaselt, ühetasaselt; \ровно дышать ühtlaselt hingama, пульс бьётся \ровно pulss lööb ühtlaselt;
    3. võrdselt, ühepalju, samapalju;
    4. täpselt, just; \ровно в десять часов täpselt kell kümme, \ровно столько, сколько требовалось just v täpselt niipalju, kui oli tarvis;
    5. kõnek. täiesti, üldse; он \ровно ничего не понял ta ei saanud üldse millestki v mitte kui millestki v tuhkagi aru

    Русско-эстонский новый словарь > ровно

  • 163 рука

    78 С ж. неод.
    1. käsi (ka ülek.); левая \рукаа vasak v pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожть руку кому kelle v kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по \рукае sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на \рукаах see raamat on kellegi käes v kellelegi välja antud, снять с \рукаи кольцо sõrmust käest v sõrmest ära võtma, взять ребёнка на \рукаи last sülle võtma, гулять под \рукау käe alt kinni v käevangus jalutama, \рукаами не трогать mitte puutuda, переписать от \рукаи käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре \рукаи neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя \рукаа minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за \рукаи käest kinni võtma, вести за \рукау кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte v üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная \рукаа врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
    2. (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая \рукаа mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema v võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema; ‚
    лёгкая \рукаа у кого kellel on v oli hea v õnnelik käsi;
    правая \рукаа (у) кого, чья kelle parem v teine käsi olema;
    своя \рукаа kõnek. omamees, omainimene;
    твёрдая \рукаа raudne v kõva käsi;
    золотые руки kuldsed käed;
    руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei накка peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud v jaks ei käi üle millest; большой \рукаи kõnek. kangemat v suuremat v esimest sorti;
    средней \рукаи kõnek. keskpärane;
    не \рукаа, не с \рукаи кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi;
    третьих рук teiste suust v käest, vahetalitaja kaudu;
    из первых рук kelle enda käest, algallikast;
    на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast;
    на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast;
    на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt;
    под весёлую руку kõnek. lõbusas v heas tujus (olles);
    под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna;
    тяжела на \рукау kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi;
    нечист на \рукау kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud;
    \рукаа об \рукау käsikäes, ühisel jõul ja nõul;
    не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata;
    положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes;
    сидеть сложа руки käed rüpes istuma;
    сон в руку unenägu läks v on läinud täide;
    чужими \рукаами жар загребать kõnek. teiste turjal v nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma;
    с пустыми \рукаами tühjade kätega, palja käega;
    на \рукаах чьих, у кого (1) kelle hoole all v hooldada, (2) kelle käsutuses v käsutada;
    на \рукау кому kõnek. kellele sobima v passima v meeltmööda olema;
    как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis v hädas v plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama;
    ударить по \рукаам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;
    взять голыми \рукаами кого kellest paljaste kätega v vaevata jagu v võitu saama;
    взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma;
    взять себя в руки end kätte v kokku võtma;
    греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma;
    гулять по \рукаам kõnek. käest kätte käima;
    дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima;
    дать волю \рукаам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi v külge ajama;
    дать по \рукаам кому kõnek. kellele näppude pihta andma;
    дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma;
    держать в \рукаах кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle;
    держать себя в \рукаах end vaos hoidma;
    держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema v kelle poole hoidma, keda pooldama v toetama;
    играть на \рукау кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma;
    иметь руку seljatagust omama;
    ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema;
    замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima;
    махнуть \рукаой на кого-что kelle-mille peale käega lööma;
    мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, ет veri küünte all;
    набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama;
    наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema;
    не положить охулки на \рукау kõnek. omakasu peal väljas olema;
    носить на \рукаах кого keda kätel kandma;
    отбиваться \рукаами и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama;
    отбиться от рук kõnek. käest ära v ülekäte v ulakaks minema;
    подписаться обеими \рукаами под чем millele kahe käega alla kirjutama;
    попасться под \рукау кому kellele ette v kätte juhtuma, pihku sattuma;
    пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama;
    руки kelle kätest v käe alt läbi käima;
    развести \рукаами käsi laiutama v lahutama v laotama;
    развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama;
    оторвать с \рукаами что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma v nabima, minema nagu värsked saiad;
    связать по \рукаам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust v käsist-jalust siduma;
    рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema v kelle tahtmist mööda tegema v talitama;
    всплеснуть \рукаами kahte kätt v käsi kokku lööma;
    сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) millega (õnnelikult) maha saama;
    ухватиться обеими \рукаами за что kõnek. millest kahe käega v küünte ja hammastega kinni haarama;
    \рукаа не дрогнет v
    не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata v ei värise v ei vääratanud v ei värisenud, kes ei kohku v ei kohkunud tagasi;
    \рукаа не поднимается v
    не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse v ei ole südant milleks;
    руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole v kes ei saa milleks mahti;
    опустились у кого kelle käed vajuvad v vajusid rüppe;
    сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama v müüma v ärima;
    с лёгкой \рукаи кого, чьей kõnek. kui keegi on v oli otsa lahti teinud;
    под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast;
    как \рукаой сняло kõnek. nagu käega v peoga pühitud;
    \рукаой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel;
    мастер на все руки meister v mees iga asja peale;
    из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama;
    рук kelle kätetöö;
    руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть
    \рукаах kelle käte vahel surema;
    из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb v halvasti;
    \рукаи kelle kätt paluma;

    Русско-эстонский новый словарь > рука

  • 164 рукав

    2 (им. и вин. п. мн. ч. \рукавава) С м. неод.
    1. käis, varrukas; короткие \рукавава lühikesed varrukad, засучить \рукавава käiseid üles käärima (ka ülek.);
    2. jõeharu, avasoot; \рукавав реки jõeharu, \рукавав дельты deltaharu, suudmeharu;
    3. tehn. voolik, lõdvik; traavers (tööpingil); пожарный \рукавав tuletõrjevoolik, соединительный \рукавав ühendusvoolik, ühenduslõdvik; ‚
    спустя \рукавава kätt-jalga mööda, nii kuidas juhtub;
    засучив \рукавава kõnek. kätele puhkust andmata, käsi rüppe panemata (töötama), käiseid üles käärima (ja tööle asuma)

    Русско-эстонский новый словарь > рукав

  • 165 самозабвение

    115 С с. неод. (без мн. ч.) eneseunustus, eksalteeritus, andumus, joovastus, joobumus; работать с \самозабвением ennastunustavalt v andumusega töötama

    Русско-эстонский новый словарь > самозабвение

  • 166 система

    51 С ж. неод.
    1. süsteem; солнечная \системаа Päikesesüsteem, päikesesüsteem, нервная \системаа närvisüsteem, избирательная \системаа valimissüsteem, денежная \системаа rahasüsteem, десятичная \системаа kümnendsüsteem, detsimaalsüsteem, двоичная v бинарная \системаа mat. kahendsüsteem, метрическая \системаа meetrisüsteem, meetermõõdustik, периодическая \системаа элементов keemiliste elementide perioodilisuse süsteem, знаковая \системаа mat., lgv. märgisüsteem, информационно-поисковая \системаа info infootsisüsteem, гиперкомплексная \системаа mat. hüperkompleksne süsteem, algebra, энергетическая \системаа el. energiasüsteem, вычислительная \системаа tehn. arvutisüsteem, спасательная \системаа päästesüsteem, оросительная \системаа põll. niisutussüsteem, дождевальная \системаа põll. vihmutussüsteem, травопольная \системаа põll. heinaväljasüsteem, геологическая \системаа geol. ladestu, горная \системаа geol. mägikond, mäestikusüsteem, речная \системаа geol. jõestik, зубная \системаа anat. hammaskond, \системаа управления juhtimissüsteem, \системаа народного образования haridussüsteem, \системаа профессионально-технического образования kutseharidussüsteem, \системаа заработной платы palgasüsteem, \системаа единиц mõõtühikute süsteem, ühikusüsteem, \системаа счисления mat. arvusüsteem, \системаа зaчёта punktisüsteem, \системаа информации infosüsteem, \системаа организационно-распорядительной документации haldusdokumentatsiooni süsteem, \системаа освещения valgustussüsteem, \системаа вентиляции, вентиляционная \системаа ventilatsioonisüsteem, tuulutussüsteem, \системаа отопления küttesüsteem, kütteseade, \системаа противоракетной обороны sõj. raketitõrjesüsteem, \системаа возбуждения el. ergutussüsteem, ergutusviis, \системаа разработки mäend. kaevandamisviis, kaevandamine, \системаа каталогов bibl. kataloogisüsteem, \системаа команд info käsustik, \системаа координат mat. koordinaadisüsteem, koordinaadistik, кровеносная \системаа med. veresoonkond, \системаа болот geol. soostik, \системаа долин geol. orustik, \системаа жил geol. soonestik, \системаа трещин geol. lõhestik, достоинство \системаы süsteemi eelis, работать без \системаы süsteemitult töötama, привести в \системау süsteemi viima, süstematiseerima, упростить \системау süsteemi lihtsustama, \системаа функционирует безупречно süsteem töötab laitmatult;
    2. kõnek. harjumus; утренняя зарядка превратилась у него в \системау hommikvõimlemine on saanud tal harjumuseks, ta on harjunud hommikuti võimlema, у него стало \системаой занимать деньги tal on saanud harjumuseks v kombeks raha laenata

    Русско-эстонский новый словарь > система

  • 167 служить

    310 Г несов.
    1. кому-чему, кем, где teenima (ka ülek.); \служитьть народу rahvast teenima, \служитьть в армии (1) aega teenima, (2) sõjaväes teenima, служу Советскому Союзу sõj. teenin Nõukogude Liitu, \служитьть сторожем valvurina töötama, сапоги \служитьли три года saapad käisid kolm aastat, ноги не служат jalad ei kuula sõna, чем могу \служитьть millega võin (teile) kasulik olla;
    2. чем, kes-mis olema, kelle-mille aset täitma; \служитьть доказательством asitõend olema, \служитьть источником чего mille allikas olema, ть примером eeskuju v eeskujuks olema, \служитьть приправой к чему mille maitsestamiseks olema, millele maitset andma, диван \служитьл ему постелью diivan oli tal voodi eest v täitis voodi aset;
    3. что, без доп. jumalateenistust pidama; \служитьть обедню päevast jumalateenistust pidama;
    4. без доп. sitsima; собака \служитьт koer sitsib; ‚
    \служитьть вашим и нашим kõnek. kahe pere koer olema;
    \служитьть верой и правдой tões ja vaimus teenima

    Русско-эстонский новый словарь > служить

  • 168 смена

    51 С ж. неод.
    1. (бeз мн. ч.) vahetumine, vahetus, vaheldumine, vaheldus, (välja)vahetamine, asendamine, asendus; \сменаа часовых tunnimeeste vahetus, \сменаа дня и ночи öö ja päeva vahetumine, \сменаа направления приливо-отливного течения geogr. loodetevahetus, tõusu-mõõna vahetus, \сменаа зубов hambavahetus, hambamurre, \сменаа впечатлений muljete vaheldumine, \сменаа температуры temperatuurivaheldus;
    2. vahetus; ночная \сменаа öine vahetus, öövahetus, дневная \сменаа päevane vahetus, põävavahetus, работать в две \сменаы kahes vahetuses töötama, две \сменаы белья kaks vahetust v kaks komplekti (puhast) pesu, готовить себе достойную \сменау endale väärilist vahetust ette valmistama v välja õpetama, на \сменау кому-чему kelle-mille asemele

    Русско-эстонский новый словарь > смена

  • 169 совмещать

    169a Г несов.сов.
    совместить что, с чем, в ком-чём ühendama, ühte v kokku sobitama, kohastikku v kohakuti seadma, liitma, ühitama (ka mat.); \совмещать работу с учёбой tööd õppimisega ühendama, töö kõrvalt õppima, ühtaegu töötama ;a õppima, \совмещать приятное с полезным meeldivat kasulikuga ühendama, \совмещать плоскости mat. tasandeid ühtima panema, \совмещать в себе endas kätkema v sisaldama v mahutama, \совмещать риски на шкале skaala kriipsusid kohakuti seadma

    Русско-эстонский новый словарь > совмещать

  • 170 совсем

    Н
    1. täiesti, täitsa, sootuks, hoopis, päris, päriselt; \совсем новый täiesti v päris uus, uhiuus, tuttuus, \совсем готов täiesti v päris valmis, не \совсем понимаю ma ei saa päriselt aru, он уехал \совсем ta sõitis päriselt ära, я не \совсем здоров ma pole päris terve, \совсем больной puruhaige, живёт \совсем одна elab ihuüksinda;
    2. перед отриц. kõnek. hoopiski v sugugi mitte, üldse(gi); \совсем нет sugugi v teps mitte, я этого \совсем не ожидал ma ei oodanud seda hoopiski (mitte), я сказал это \совсем не в насмешку ma ei öelnud seda hoopiski mitte pilkeks v pilkamiseks, ütlesin seda täiesti tõsiselt, \совсем не так sootuks v hoopiski mitte nii, я \совсем не понимаю ma ei saa üldsegi v mitte millestki aru

    Русско-эстонский новый словарь > совсем

  • 171 сотрудничать

    164b Г несов. с кем koos töötama, koostööd tegema; где kaastööline olema, kaastööd tegema; \сотрудничать в газете ajalehele kaastööd tegema

    Русско-эстонский новый словарь > сотрудничать

  • 172 специальность

    90 С ж. неод. eriala (kõnek. ka ülek.); он по \специальностьи учитель ta on erialalt v eriala poolest õpetaja, работать по \специальностьи erialal töötama

    Русско-эстонский новый словарь > специальность

  • 173 столярничать

    168b Г несов. kõnek. tislerina v laudsepana v mööbelsepana töötama, tisleritööd v laudsepatööd v mööbelsepatööd tegema, tisleriametit pidama, tisleriametis olema

    Русско-эстонский новый словарь > столярничать

  • 174 строительство

    94 С с. неод.
    1. (бeз мн. ч.) ehitus, ehitamine (ka ülek.), ehitustöö, ehitustegevus, ehitusala; жилищное \строительство elamuehitus, гражданское v жилищно-гражданское \строительство tsiviilehitus, зелёное \строительство haljastus, haljastamine, городское \строительство linnaehitus, сельское \строительство maaehitus, дорожное \строительство teedeehitus, tee-ehitus, промышленное \строительство tööstusehitus, гидротехническое \строительство vesiehitus, hüdroehitus, общественное \строительство ühiskondlike hoonete ehitus, сборное v полносборное \строительство monteeritav ehitus, tariehitus, высотное \строительство kõrgehitus, kõrgehitamine, kõrghoonete ehitus, компенсационное \строительство hüvitusehitus, \строительство подрядным способом töövõtu korras ehitamine, töövõtuehitus, \строительство хозяйственным способом omal jõul ehitamine, \строительство коммунизма kommunismi ehitamine, очередь строительства ehitusjärk, работать на строительстве ehitusel töötama;
    2. ülek. ülesehitus(töö), korraldus; социалистическое \строительство sotsialistlik ülesehitustöö, языковое \строительство (tegelik) keelepoliitika, keelekorraldus, партийное \строительство partei ülesehitus, parteiehitus, военное \строительство (1) sõjaväekorraldus, sõjaväe ülesehitus, (2) sõjaväeobjektide v sõjaliste objektide ehitamine v rajamine, sõjaväeehitus

    Русско-эстонский новый словарь > строительство

  • 175 стройка

    75 С ж. неод.
    1. (бeз мн. ч.) (üles)ehitamine, ehitus; \стройкаа жилых домов elumajade ehitamine, elamuehitus, работать на \стройкае ehitusel töötama;
    2. ehitis; ehitusplats; город был одной гигантской \стройкаой linn oli üksainus suur ehitusplats

    Русско-эстонский новый словарь > стройка

  • 176 трактор

    4, 1 С м. неод. traktor; гусеничный \трактор roomiktraktor, linttraktor, колёсный \трактор ratastraktor, болотный \трактор sootraktor, uudismaatraktor, садово-огородный \трактор aiatraktor, заводить \трактор traktorit käivitama v käima panema, работать на \тракторе traktoriga v traktoril töötama

    Русско-эстонский новый словарь > трактор

  • 177 треск

    18 (род. п. \треска и \треску) С м. неод. (бeз мн. ч.)
    1. pragin, praksumine, rigin, ragin, rägin, raksatus, praksatus, kärgatus, kärin, paukumine, paugatus, plärin, tärin; \треск сучьев okste praksumine v pragin, oksapragin, \треск огня tule praksumine, \треск пулемётов kuulipildujaragin, kuulipildujatärin, \треск грома kõuekärgatus, \треск мотора mootorimürin, \треск мороза pakase paukumine, упасть с \треском maha prantsatama v rohmatama, ломаться с \треском raginal katki minema v kokku võjuma;
    2. siristamine, sirin, sädistamine, sädin, kädistamine, kädin (kõnek. ka ülek.); \треск кузнечиков rohutirtsude siristamine, \треск голосов häältemelu;
    3. ülek. kõnek. kära, kisa ja kära; свадьбу справили с \треском pulmad peeti suure kärtsu ja mürtsuga, работать без шума и \треска ilma kisa ja kärata töötama v tööd tegema; ‚
    с \треском провалиться kõnek. suure kärina ja mürinaga v mürinal v mis mürin läbi kukkuma

    Русско-эстонский новый словарь > треск

  • 178 трудиться

    313 Г несов. на кого-что, где tööd tegema, töötama; над чем, с отриц. с инф. vaeva nägema; \трудитьсяься на благо родины kodumaa hüvanguks töötama, \трудитьсяься над задачей ülesande kallal vaeva nägema, \трудитьсяься в поле põllul töötama, põllutööd tegema, не \трудитьсяесь разыскивать эту бумагу ärge nähke vaeva selle paberi otsimisega; ‚ \трудитьсяься
    в поте лица palehigis töötama, vaeva nägema

    Русско-эстонский новый словарь > трудиться

  • 179 упорно

    Н visalt, kangekaelselt, jonnakalt, sihikindlalt, meelekindlalt, pingeliselt, püsivalt; \упорно молчать visalt v kangekaelselt vaikima, \упорно стоять на своём kangekaelselt oma raiuma, \упорно добиваться чего visalt v sihikindlalt mida taotlema v püüdlema, päänima, \упорно работать pingeliselt v sihikindlalt töötama

    Русско-эстонский новый словарь > упорно

  • 180 упорство

    94 С с. неод. (бeз мн. ч.) visadus, kangekaelsus, järeleandmatus, sihikindlus, meelekindlus, pingelisus, püsivus; \упорство в достижении цели visadus v sihikindlus eesmärgi saavutamisel, \упорство в борьбе visadus v visa vastupanu võitluses, \упорство в труде visadus v sihikindlus töös, с \упорством трудиться pingeliselt v visalt töötama, \упорство воли tahtekindlus

    Русско-эстонский новый словарь > упорство


Поделиться ссылкой на выделенное

Прямая ссылка:
Нажмите правой клавишей мыши и выберите «Копировать ссылку»