-
61 за счёт
prepos.gener. kulul (mille? kelle?) -
62 за чем дело стало?
prepos. -
63 квартирная собственность
law. korteriomand (Korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 1 lk 1´)Русско-эстонский универсальный словарь > квартирная собственность
-
64 пекарская тележка
adjbaker. (ratastel pagarikäru, mille peale pannakse plaadid nagu riiulisse) togi (ВВладимир) -
65 сказать в подтверждение
vgener. (чего) (mille) kinnituseks ütlemaРусско-эстонский универсальный словарь > сказать в подтверждение
-
66 спрос
-
67 труба
-
68 чего
ngener. mille -
69 чего ради
ngener. mille jaoks? -
70 чему
ngener. mille üle, millele -
71 чему ты удивляешься
ngener. mille üle sa imestad?Русско-эстонский универсальный словарь > чему ты удивляешься
-
72 я знаю
prongener. tean, mille poole ta sihib -
73 адрес
4 С м. неод. aadress, elukoht; домашний \адрес elukoht, koduaadress, обратный \адрес saatja aadress, приветственный \адрес auaadress; ‚в \адрес кого-чего kelle-mille pihta, kelle aadressil;не по \адресу kõnek. valel aadressil (ülek.), valele isikule -
74 аналогия
89 С ж. неод. analoogia, sarnasus; частичная \аналогияя osaline sarnasus v analoogia, провести \аналогияю между чем analoogiat leidma mille vahel, millede analoogiat leidma, при помощи \аналогияи analoogia põhjal v varal, заключить по \аналогияи analoogia põhjal järeldama -
75 аплодировать
-
76 арестовать
172a Г сов.несов.арестовывать 1. кого, за что vahi alla võtma, vahistama, arreteerima keda, mille pärast; \арестовать преступника kurjategijat vahistama, \арестовать за нарушение закона seaduserikkumise pärast vahistama, \арестовать именем закона seaduse nimel vahistama; -
77 ах
межд.1. ah! (imetlus, imestus, ehmatus); \ах, как красиво! ah kui ilus!2. oh! (rõhutab sõna, mille juurde kuulub); \ах, как я устал oh kui väsinud ma olen, \ах да! kõnek. ah jaa! -
78 беречься
379 Г несов. end hoidma v säästma; кого-чего hoiduma kelle-mille eest; \беречьсяегитесь простуды ärge külmetage end, hoiduge külmetusest, \беречьсяегись v \беречьсяегитесь поезда hoidu v hoidke end rongi eest, \беречьсяегись v \беречьсяегитесь! hoia v hoidke alt! -
79 беспокоиться
268 Г несов.1. о ком-чём, за кого-что, из-за чего muretsema, muret v rahutust tundma kelle-mille pärast; \беспокоитьсяиться о детях laste pärast muretsema v muret tundma, \беспокоитьсяиться о здоровье tervise pärast muretsema;2. endale tüli tegema; не \беспокоитьсяйтесь, мне удобно ärge tehke endale tüli, mul on küllalt mugav -
80 бить
325 Г несов.1. кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, \бить по руке käe pihta v vastu kätt lööma, \бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, \бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, \бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku v vastu nägu;2. что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, \бить в барабан trummi lööma, \бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), \бить в ладоши käsi plaksutama;3. кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); \бить скот koduloomi tapma v veristama, \бить зверя ulukeid v metsloomi laskma v tapma;4. кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); \бить окна aknaid lõhkuma v puruks peksma v lööma, \бить посуду nõusid lõhkuma v puruks peksma, \бить карту kaarti tapma v lööma, \бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;5. из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; \бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, \бить птиц на лету linde lennult laskma v tabama, \бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;6. purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал \бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;7. (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; егo бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;8. что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; \бить масло võid tegema, \бить шерсть villa kraasima; ‚\бить баклуши kõnek. lulli lööma;\бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma;\бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama;\бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima;\бить в цель märki tabama;\бить мимо цели märgist mööda laskma;\бить в нос ninna lööma (lõhna kohta);\бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema;\бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;\бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale;\бить через край üle keema v voolama (rõõmu, energia vm. kohta);\бить на что kõnek. millele rõhuma
См. также в других словарях:
mille — 1. (mi l ) adj. numéral des deux genres qui ne prend point la marque du pluriel. 1° Dix fois cent. Mille hommes. Mille un fagots. Mille deux, mille trois, mille vingt. Deux mille. Dix mille. Cent mille. • Après mille ans et plus de guerre… … Dictionnaire de la Langue Française d'Émile Littré
mille — MILLE. adj. numeral de tout genre. Dix fois cent. Mille hommes. mille chevaux. mille navires. mille pistoles. mille escus. mille francs, &c. dix mille. dizaine de mille. centaine de mille. Dans la supputation ordinaire des années quand Mille est… … Dictionnaire de l'Académie française
mille — {{hw}}{{mille}}{{/hw}}[1000 nella numerazione araba, M in quella romana] A agg. num. card. inv. 1 Indica una quantità composta di dieci centinaia di unità ( spec. preposto a un s.) | A mille a –m, di mille in –m, mille per volta. 2 (est.)… … Enciclopedia di italiano
Mīlle — Mille (Latein: Tausend) steht für: umgangssprachlich Tausend (Mille wird teilweise falsch für Million benutzt) Mille ist der Familienname folgender Personen: Pierre Mille (1864 1941), französischer Schriftsteller und Journalist Agnes de Mille… … Deutsch Wikipedia
Mille — (Latein: Tausend) steht für: umgangssprachlich Tausend umgangssprachlich fälschlich auch Million Mille ist der Familienname folgender Personen: Pierre Mille (1864–1941), französischer Schriftsteller und Journalist Agnes de Mille (1905–1993),… … Deutsch Wikipedia
Mille — Sn (meist nur Pl.) Tausend (Mark, Stück) std. vulg. (20. Jh.) Entlehnung. Entlehnt aus l. mīlle tausend (wohl nach dem Vorbild von prō mīlle je Tausend, Tausendstel ). Ebenso nndl. mille, nfrz. mille, ndn. mille, nnorw. mille; Million. ✎… … Etymologisches Wörterbuch der deutschen sprache
mille — Mille, Mille. Un nombre contenant mille, Chilias. Mille fois, Millies. Cinq fois mille, Quinquies millies … Thresor de la langue françoyse
Mille — Mille: Der ugs. Ausdruck für »tausend Mark« wurde im 19. Jh. in der Kaufmannssprache im Sinne von »das Tausend« aus dem lat. Zahlwort mille »1 000« (vgl. ↑ Meile) entlehnt, das auch in der Wendung pro mille »für tausend, vom Tausend« (17. Jh.)… … Das Herkunftswörterbuch
mille — agg. num. card. [lat. mille ], invar. 1. [dieci centinaia]. 2. (iperb.) [con valore indeterminato, in grande quantità o numero: te l ho detto m. volte ; ho m. pensieri ] ▶◀ infiniti, moltissimi, tantissimi, una miriade (di). ◀▶ pochi, scarsi … Enciclopedia Italiana
Mille — (lat.), Tausend … Pierer's Universal-Lexikon
Mille [1] — Mille (lat.), tausend; pro oder per m. (abgekürzt: 0/00, e), für, von, auf je tausend (Stück, Kopfzahl etc.) … Meyers Großes Konversations-Lexikon