-
1 masse
< massé -
2 massé
vintlöök (piljardis, löök püstise kiiga) -
3 en\ masse
tervikuna, nagu üks mees -
4 murder\ en\ masse
-
5 вести
367 Г несов.1. кого, к кому-чему, в(о) v на что, без доп. viima ( ka millele v. milleni), talutama; juhtima; tooma; лестница \вестидёт на чердак trepp viib v läheb pööningule, куда \вестидёт эта дорога? kuhu see tee viib v läheb? \вестисти ребёнка в детский сад last lasteaeda viima, \вестисти больного в больницу haiget (käekõrval) haiglasse viima v saatma v talutama, \вестисти слепого через улицу pimedat üle tänava talutama v juhtima, \вестисти осуждённого в тюрьму süüdimõistetut vanglasse viima v toimetama, \вестисти солдат в атаку sõdureid rünnakule viima, \вестисти за собой массы masse endaga kaasa viima v tõmbama, партия \вестидёт народ к победе partei viib v juhib rahvast võidule, борьба \вестидёт к победе võitlus viib võidule, \вестисти к цели eesmärgile viima, \вестисти к возникновению чего mille tekkeni v tekkimiseni viima, шалости к добру не \вестидут vallatusest ei tule head, никак не пойму, к чему вы \вестидёте kõnek. mitte ei saa aru, kuhu te sihite, \вестисти машину autot juhtima, капитан Сергеев \вестидёт корабль к берегам Африки kapten Sergejev on oma laevaga teel Aafrikasse, \вестисти машину с бешеной скоростью autoga pööraselt kihutama, \вестиди его сюда too ta siia;2. что andma (tundide kohta); tegema; juhatama, juhendama; \вестисти уроки математики в пятом классе viiendas klassis matemaatikatunde andma, \вестисти научную работу teaduslikku uurimistööd tegema, \вестисти общественную работу ühiskondlikku tööd tegema, \вестисти подготовку ettevalmistusi tegema, valmistuma, \вестисти практические занятия со студентами üliõpilaste praktikumi v praktilisi töid juhatama v juhendama, \вестисти собрание koosolekut juhatama, \вестисти кружок политпросвещения на заводе tehase(s) poliitharidusringi juhatama;3. что juhtima; \вестисти хозяйство majapidamist juhtima, \вестисти концерт kontserti juhtima, \вестисти дела asju ajama;4. чем по чему millega mida mööda vedama, tõmbama; что rajama; медленно \вестисти смычком по струнам aeglaselt poognaga mööda keeli v üle keelte tõmbama, \вестисти указкой по карте kepiga mööda kaarti vedama, \вестисти железную дорогу raudteed rajama, \вестисти телефонные провода telefoniliini vedama;5. что pidama; \вестисти счёт чему arvet pidama mille üle; \вестисти переписку kirjavahetust pidama, \вестисти войну sõda pidama, sõdima, \вестисти весёлую жизнь lõbusat elu elama, \вестисти мужественную борьбу mehiselt võitlema, mehist võitlust pidama, \вестисти перестрелку tulevahetust pidama, \вестисти спор vaidlema, \вестисти разговор jutlema, keskust(e)lema, \вестисти дискуссию diskuteerima, \вестисти торговлю kauplema, \вестисти протокол protokollima, \вестисти огонь tulistama, \вестисти сев зерновых teravilja külvama; ‚\вестисти свой род от кого kellest põlvnema;\вестисти начало от кого-чего kellest-millest algust saama, kellest algama;\вестисти себя как kuidas, millisel moel käituma;\вестисти речь околицами ääri-veeri mööda juttu tegema v rääkima;и ухом не \вестидёт kõnek. ei tee kuulmagi v väljagi; vrd.
См. также в других словарях:
MASSE — La masse d’un corps est une notion théorique correspondant à l’idée intuitive et floue de «quantité de matière» contenue dans le corps. Elle se manifeste d’abord par la force de gravitation qui s’exerce universellement entre corps massifs. Cette… … Encyclopédie Universelle
Masse [1] — Masse. Unter Masse (genauer träger Masse) versteht man die Eigenschaft der Materie, insbesondere der materiellen Punkte, unter der Wirkung derselben Kraft eine verschiedene Beschleunigung anzunehmen. Die Masse eines materiellen Punktes ist um so… … Lexikon der gesamten Technik
Masse — (lat. massa – Klumpen, griech. maza – Brotteig) wird verwendet zur Betonung der Menge oder des Gesamten, von der Form und den Details abstrahierend, insbesondere für Masse (Physik), die Ursache der Gewichtskraft und Maß der Trägheit des Körpers… … Deutsch Wikipedia
massé — massé, ée 1. (ma sé, sée) part. passé de masser1. 1° Mis par masse. Des groupes bien massés dans un tableau. L infanterie massée derrière la colline. 2° S. m. Un massé, masse pâteuse de fer qu on trouve au fond du creuset du fourneau à la… … Dictionnaire de la Langue Française d'Émile Littré
masse — Masse, Il vient de {{t=g}}madza,{{/t}} par mutation de {{t=g}}dz{{/t}} en ss, Massa. Une masse de quelque chose que ce soit, faite en forme de pain, Pastillus. Masse d arain, ou masse d argent, AEs graue. Une masse d or, Palacra. Petite masse,… … Thresor de la langue françoyse
MASSÉ (P.) — Pierre MASSÉ 1898 1987 Dans un très beau livre, Aléas et progrès , publié en 1984, Pierre Massé a décrit sa traversée du siècle. Né le 13 janvier 1898, le jour du «J’accuse» de Zola, il est reçu en 1916 à la fois à Polytechnique et à Normale… … Encyclopédie Universelle
Massé — is a French surname and may refer to: Marcel Massé (born 1940), Canadian politician Victor Massé (1822 1884), French composer It may also refer to a billiards cueing technique see Glossary of cue sports terms#Massé This page or section lists… … Wikipedia
Masse — Masse: Das Substantiv (mhd. masse, spätahd. massa »ungestalteter Stoff; ‹Metall›klumpen; Haufen«) beruht wie entsprechend frz. masse auf lat. massa »zusammengeknetete Masse, Teig, Klumpen; Haufen«, das seinerseits aus griech. māza »Teig aus… … Das Herkunftswörterbuch
Masse — Sf std. (9. Jh.), mhd. masse, ahd. massa Entlehnung. Entlehnt aus l. māssa Teig, Klumpen , das seinerseits auf gr. mãza Brotteig (zu gr. mássein kneten ) zurückgeht. Adjektiv: massig. Ebenso nndl. massa, ne. mass, nfrz. masse, nschw. massa,… … Etymologisches Wörterbuch der deutschen sprache
Massé — (1) Nom méridional. Pourrait désigner celui qui exploite un mas, mais le S doublé pose problème. Autre possibilité : nom de fonction (macer, écrit aussi masser) désignant un huissier qui portait dans les cérémonies une masse d argent ou de plomb … Noms de famille
Massé — ist der Name folgender Personen: Victor Massé (1822–1884), französischer Komponist Vital Massé (* 1936), Bischof von Mont Laurier Diese Seite ist eine Begriffsklärung zur Unterscheidung mehrerer mit demselben Wort bezeichnet … Deutsch Wikipedia
