-
61 находиться
313 Г несов.1. сов.2. asuma, asetsema, paiknema, olema; \находиться в центре города kesklinnas asuma, \находиться на полке riiulil asetsema, \находиться в пути teel olema, \находиться на лечении ravil olema, \находиться на службе teenistuses v ametis olema, \находиться у власти võimul olema, \находиться в подполье ülek. põranda all olema, \находиться под обстрелом tule all olema, \находиться в чьём распоряжении kelle käsutuses olema, \находиться под надзором järelevalve all olema, \находиться под подозрением kahtlusalune v kahtluse all olema, \находиться под судом kohtu all olema, \находиться под влиянием кого-чего kelle-mille mõju all olema;3. страд. к -
62 начальство
94 С с. неод. (без мн. ч.)1. juhtkond, ametivõimud; по распоряжению \начальствоа juhtkonna korraldusel;2. kõnek. ülem, juhataja;3. juhtimine; принять \начальствоо над кем-чем kelle-mille juhtimist üle võtma, быть под \начальствоом у кого kelle alluvuses olema -
63 обращение
115 С с. неод.1. (обычно ед. ч.) pöördumine; pööramine; info pöördus; muutmine, mat. teisendamine; muutumine; tiirlemine; maj. ringlemine, ringlus, käive, kasutus; \обращениее к фактам faktide poole pöördumine, faktide leidmine, \обращениее спиной к кому kellele selja pööramine (ka ülek.), \обращениее в чью веру kelle millisesse usku pööramine, \обращениее простой дроби в десятичную lihtmurru teisendamine kümnendmurruks, \обращениее куколки в бабочку nuku muutumine liblikaks, \обращениее Земли вокруг Солнца Maa tiirlemine ümber Päikese, \обращениее крови vereringe, \обращениее капитала maj. kapitaliringlus, \обращениее товаров maj. kaubaringlus, издержки \обращениея maj. käibekulud, ringluskulud, быть v находиться в \обращениеи käibel v kasutusel olema, изъять из \обращениея что mida käibelt kõrvaldama, \обращениеe противника в бегство vastase põgenema löömine v sundimine, \обращениее в рабство orjastamine;2. (без мн. ч.) mille käsitsemine, kellega-millega ümberkäimine, kelle kohtlemine; käitumine; научиться \обращениею с оружием relvakäsitsust ära õppima, неосторожное \обращениее с огнём ettevaatamatu ümberkäimine tulega, грубое \обращениее с детьми laste toores v jäme kohtlemine, жестокое \обращениее с животными loomade julm kohtlemine, loomadega julmalt ümberkäimine, вежливое \обращениее с пассажирами reisijate viisakas kohtlemine, изысканное v тонкое \обращениее peen käitumine v käitumismaneer;3. pöördumine, läkitus, üleskutse, palve; \обращениее к народу läkitus rahvale, pöördumine rahva poole, \обращениее по радио raadioüleskutse, -läkitus, pöördumine raadio teel v raadio kaudu;4. lgv. üte; \обращениее выделяется запятыми üte eraldatakse komadega -
64 окружить
287a Г сов.несов.окружать кого-что, кем-чем keda-mida ümbritsema (ka ülek.), ümber v sisse piirama, kelle-mille ümber koguma; \окружить сад забором aiale tara ümber tegema, aeda taraga ümbritsema, \окружить вниманием кого keda tähelepanuga ümbritsema, kelle vastu väga tähelepanelik olema, \окружить ребёнка заботой lapse eest igati hoolitsema v hoolt kandma, \окружить город linna ümber piirama, тесно \окружить рассказчика jutuvestja ümber kobaras koos olema, \окружить себя единомышленниками enda ümber mõttekaaslasi koondama -
65 ответственность
90 С ж. неод. (без мн. ч.) vastutus; чувство v сознание \ответственностьи vastutustunne, мера \ответственностьи vastutusmäär, vastutuse suurus, брать на себя \ответственностьь enda peale vastutust võtma, võtma enese vastutada, возлагать \ответственностьь на кого kelle peale vastutust panema, keda vastutavaks tegema, \ответственностьь лежит на ком vastutus lasub kellel, kes on vastutav, нести \ответственностьь за кого-что kelle-mille eest vastutama, \ответственностьь падает на кого kes vastutab, kellele langeb vastutus, привлекать к \ответственностьи кого keda vastust andma panema, keda vastutusele võtma, слагать v снимать \ответственностьь с кого keda vastutusest vabastama, сознавать \ответственностьь поручения ülesande tähtsust v vastutusrikkust tunnetama -
66 отдать
227 Г сов.несов.отдавать 1. кого-что, кому-чему tagasi v ära andma, tagastama; \отдатьть долг võlga tagasi andma v tasuma, \отдатьть книгу в библиотеку raamatut raamatukogusse tagastama, \отдатьть визит vastukülaskäiku v vastuvisiiti tegema, \отдатьть в аренду välja rentima, rendile andma, \отдатьть напрокат laenutama, laenuks andma (tarbeesemeid), \отдатьть вещи на хранение asju hoiule andma, \отдатьть в починку parandusse andma, \отдатьть жизнь за родину kodumaa eest elu andma, \отдатьть свои знания кому oma teadmisi edasi andma kellele, \отдатьть голос за кого kelle poolt hääletama v oma häält andma, \отдатьть за бесценок kõnek. poolmuidu v võileivahinna eest ära andma v müüma, много бы отдал за что oleksin paljugi andnud v annaksin paljugi mille eest, \отдатьть под суд kohtu alla andma, \отдатьть в солдаты aj. nekrutiks andma, \отдатьть на растерзание кому kelle lõugade vahele viskama (ka ülek.), \отдатьть приказ käsku andma, \отдатьть честь sõj. au andma, \отдатьть предпочтение eelistama, \отдатьть поклон van. kummardama, kummardust tegema;2. кого, за кого, куда (mehele, kooli) panema; \отдатьть за старика vanamehele mehele panema, \отдатьть замуж за кого v в жёны кому mehele panema, \отдатьть в школу kooli panema;3. (также безл.) tagasi lööma; ружьё отдало в плечо püss lõi tagasi, \отдатьло в спину seljast käis valuhoog läbi;4. что mer. lahti päästma, hiivama; pöörama; \отдатьть канат köit lahti päästma v tegema, \отдатьть концы (1) mer. otsi lahti andma, (2) ülek. madalk. vedru välja viskama, (3) ülek. madalk. plehku panema, varvast viskama, \отдатьть якорь ankrut hiivama, \отдатьть рычаг на себя hooba enda poole tõmbama, \отдатьть назад madalk. taganema;5. кого-что, кому-чему pühendama; \отдатьть жизнь науке oma elu teadusele pühendama, \отдатьть все силы чему kogu jõudu pühendama millele; ‚\отдатьть vотдавать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema;\отдатьть vотдавать v\отдатьть vотдавать последний долг кому liter. viimset v viimast austust avaldama;\отдатьть v -
67 отношение
115 С с. неод.1. suhe (ka mat.), vahekord, seos; (без мн. ч.) suhtumine; деловые \отношениея ametlikud suhted, ametivahekord, ametialane läbikäimine v suhtlemine, дипломатические \отношениея diplomaatilised suhted, производственные \отношениея tootmissuhted, имущественные \отношениея varalised suhted, varaline vahekord, добрососедские \отношениея heanaaberlikud suhted, \отношениее мышления к бытию mõtlemise ja olemise vahekord, обратное \отношениее mat. pöördsuhe, -seos, быть v находиться в хороших \отношениеях hästi läbi saama, heades suhetes v heas vahekorras v heas läbisaamises v heal jalal olema, быть в близких \отношениеях lähedased olema, порвать \отношениея suhteid katkestama, enam mitte läbi käima, иметь \отношениее к кому-чему kellega-millega seotud olema, в \отношениеи кого-чего, по \отношениею к кому-чему kelle-mille vastu v suhtes, во всех \отношениеях igas mõttes v suhtes, в этом \отношениеи selles mõttes, добр по \отношениею к нему tema vastu heatahtlik, несправедлив в \отношениеи кого kelle vastu ebaõiglane, интересен во всех \отношениеях igati huvitav, в этом \отношениеи я согласен с ним selles olen temaga nõus v ühel nõul, бережное \отношениее к кому-чему hoolas v hoolikas v säästev suhtumine;2. vahekiri (ametikirja liik) -
68 пить
326 Г несов. что, без доп. jooma; за кого-что kelle-mille terviseks jooma; без доп. napsi v viina võtma, jooma; \пить за здоровье кого kelle terviseks jooma; ‚как \пить дать madalk. ilmtingimata, kindlasti, kindel see, kindla peale, (selle peale) võib pea anda;дать \пить кому madalk. (1) säru tegema, (2) palju paksu pahandust tegema;\пить горькую vмёртвую kõnek. purjutama, selget päeva mitte nägema -
69 повернуться
338 Г сов.несов.повёртываться, поворачиваться 1. end keerama v pöörama; \повернутьсяться на другой бок teist külge keerama, ключ \повернутьсялся в замке võti keeras lukuaugus, \повернутьсяться в сторону end ära pöörama, \повернутьсяться спиной к кому-чему selga pöörama kellele-millele (ka ülek.), \повернутьсяться лицом к кому-чему nägu kelle-mille poole pöörama;2. ülek. uue pöörde võtma; дело \повернутьсялось к лучшему asi võttis uue v parema pöörde v hakkas paremini minema; ‚язык не \повернутьсялся v -
70 подняться
264 (прош. вр. \поднятьсяялся и \поднятьсяялся, \поднятьсяялась, \поднятьсяялось и \поднятьсяялось, \поднятьсяялись и \поднятьсяялись; буд. вр. kõnek. подымусь) Г сов.несов.подниматься 1. (üles, püsti, kõrgemale) tõusma, kerkima (ka ülek.); \поднятьсяяться с места kohalt v püsti tõusma, \поднятьсяяться во весь рост kogu pikkuses tõusma, \поднятьсяяться из-за стола lauast tõusma, \поднятьсяяться с постели voodist tõusma, \поднятьсяяться на гору mäkke tõusma, \поднятьсяяться на высоту десять километров kümne kilomeetri kõrgusele tõusma, \поднятьсяяться в чьих глазах kelle silmis tõusma, вода в реке \поднятьсяялась vesi on jões tõusnud, барометр \поднятьсяялся baromeeter tõusis v on tõusnud, настроение \поднятьсяялось tuju tõusis, \поднятьсяялся шум tõusis kisa-kära, цены \поднятьсяялись hinnad tõusid, \поднятьсяялся сильный ветер tõusis tugev tuul, производительность труда \поднятьсяялась tööviljakus tõusis, город \поднятьсяялся из руин linn kerkis varemeist, занавес \поднятьсяялся eesriie kerkis, брови \поднятьсяялись kulmud kerkisid, туча \поднятьсяялась над лесом pilv kerkis metsa kohale, тесто \поднятьсяялось taigen on kerkinud, шерсть \поднятьсяялась karvad läksid turri, пароход \поднятьсяялся по реке laev sõitis ülesjõge, \поднятьсяяться на крыльцо trepile astuma, \поднятьсяяться по лестнице trepist v redelit mööda üles minema;2. puhkema, algama, tekkima; \поднятьсяялся хохот puhkes naerulagin v vali v mürisev naer, \поднятьсяялась суматоха tekkis segadus;3. ülek. kõnek. jalule v heale järjele saama; хозяйство \поднятьсяялось majapidamine on paremal järjel v on kosunud;4. jah. lendu tõusma;5. на кого-что, без доп. ülek. liikvele minema, tegevusse asuma; teele asuma; \поднятьсяяться на восстание üles tõusma, ülestõusu alustama, \поднятьсяяться на войну sõdima hakkama, \поднятьсяяться в атаку rünnakule minema;6. kõnek. sirguma, üles kasvama; ‚рука не \поднятьсяялась на кого-что ülek. käsi ei tõusnud kelle-mille vastu;\поднятьсяяться vподниматься на ноги ülek. jalgu alla saama -
71 пойти
374 Г сов.1. куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) ( sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); \пойтийти навстречу kellele vastu minema v tulema, \пойтийти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma v sammu pidama hakkama (ka ülek.), \пойтийти грудью v напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок \пойтишёл laps sai jalad alla v hakkas käima, \пойтийти на вёслах aerutama (hakkama), \пойтийти на парусах purjetama v seilama (hakkama), \пойтийти на охоту jahile minema, \пойтийти на войну sõtta minema, поезд \пойтийдёт утром rong läheb v väljub hommikul, на реке \пойтишёл лёд jõel hakkas jää minema v algas jääminek, кирпич \пойтишёл на стройку tellised läksid v saadeti ehitusele, \пойтийти ко дну põhja minema (ka ülek.), \пойтийти в гору (1) mäkke minema v viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога \пойтишла лесом tee keeras metsa, \пойтишла молва kuulujutud hakkasid käima v läksid liikvele v lahti, лицо \пойтишло пятнами nägu läks laiguliseks v lapiliseks, мороз \пойтишёл по телу külmajudin v külm juga käis üle ihu, кровь \пойтишла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы \пойтишёл дым korstnast hakkas suitsu tulema v tõusma, от печки \пойтишло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, \пойтийти в университет ülikooli astuma v õppima minema, \пойтийти за кого kellele mehele minema, \пойтийти в продажу müügile minema, этот товар не \пойтийдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, \пойтийти в починку parandusse minema, \пойтийти в обработку töötlusse v ümbertöötlusse v ümbertöötamisele minema, \пойтийти в v на лом vanarauaks minema, \пойтийти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, \пойтийти на уступки järele andma, \пойтийти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, \пойтийти на сделку tehingut tegema, \пойтийти на жертвы ohvreid tooma, \пойтийти на самопожертвование end ohverdama, \пойтийти на риск riskima, riskile välja minema, \пойтийти на предательство reetmisteele minema v asuma, \пойтийти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт \пойтишёл на посадку lennuk hakkas maanduma v alustas maandumist v läks maandele, \пойтийти на убыль kahanema, \пойтийти на подъём tõusuteed minema, \пойтийти в пляс tantsu lööma v vihtuma hakkama;2. toimima v toimuma v olema hakkama; часы \пойтишли точно kell hakkas täpselt käima, \пойтишли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре \пойтишёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился - и \пойтишли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя \пойтишли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба \пойтишли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma v kasvama, картофель \пойтишёл в ботву kartul kasvas pealsesse v kasvatas ainult pealseid, дело \пойтишло к концу asi hakkas lahenema v lõpule jõudma, мальчику \пойтишёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди \пойтишли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;3. kõnek. edenema, laabuma; дело \пойтишло на лад asi hakkas laabuma, всё \пойтишло к лучшему kõik liikus paremuse poole, \пойтийти на выздоровление paranema hakkama;4. кому, к чему sobima; ей не \пойтийдёт этот цвет see värv talle ei sobi v ei lähe;5. на кого-что kuluma, minema; на книги \пойтийдёт много денег raamatute peale läheb v kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma v minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;6. sadama; \пойтишёл дождь vihma hakkas sadama, \пойтишёл снег hakkas lund tulema v sadama, \пойтишёл град tuleb v tuli rahet;7. чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); \пойтийти конём ratsuga käima, \пойтийти с туза ässaga käima, ässa välja käima;8. в кого с С мн. ч. kelleks hakkama v saama; \пойтийти в артисты näitlejaks hakkama, \пойтийти в няни lapsehoidjaks v last hoidma hakkama;9. в кого kelle sarnaseks v kellesse minema; \пойтийти в отца isasse minema;10. на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);11. \пойтишёл, \пойтишла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; \пойтишёл вон! madalk. käi minema!;12. с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); \пойтишли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как \пойтишло трясти kus nüüd hakkas raputama, и \пойтишёл, и \пойтишёл küll alles v kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama; ‚\пойтийти vидти vотправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema;\пойтийти vидти на пользу kasuks tulema;\пойтийти далеко (elus) kaugele jõudma;\пойтийти vидти по стопам кого kelle jälgedes minema v astuma v käima;\пойтийти vидти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma;\пойтийти по миру kerjakeppi kätte võtma;\пойтийти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama);\пойтийти vидти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema;\пойтийти vидти с молотка haamri alla minema;\пойтишла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti;если (уж) на то \пойтишло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on;всё \пойтийдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast v kuradile -
72 помощь
90 С ж. неод. (бeз мн. ч.) abi; неотложная (медицинская) \помощьь med. vältimatu abi, первая (медицинская) \помощьь med. esmaabi, скорая \помощьь med. kiirabi, медицинская \помощьь arstiabi, юридическая \помощьь jur. juriidiline abi, õigusabi, техническая \помощьь tehnoabi, tehniline abi, с \помощьью v при \помощьи кого-чего kelle-mille abil v abiga, не в \помощьь кому kõnek. on asjatu, ei tule kasuks kellele, звать на \помощьь кого keda appi kutsuma, оказать \помощьь кому kellele abi osutama, abi andma, keda abistama, отказать кому в \помощьи keda abistamast keelduma, обойтись без посторонней \помощьи ilma kõrvalise abita v omal jõul toime tulema, обратиться за \помощьью к кому kellelt abi otsima, abi saamiseks kelle poole pöörduma, прийти на \помощьь кому kellele appi tulema, просить о \помощьи abi paluma, на \помощь! appi!; ‚бог \помощьь, бог на \помощьь vв \помощьь van. jõudu (tööle); -
73 поставить
278a Г сов.несов.ставить 1. кого-что, на что, во что panema, asetama, seadma (ka ülek.); \поставить книгу на полку raamatut riiulisse panema v asetama, \поставить горчичник sinepiplaastrit (peale) panema, \поставить заплату lappi peale panema, \поставить точку punkti panema (ka ülek.), \поставить ученику двойку õpilasele kahte panema, \поставить на место kohale v paika panema, \поставить самовар teemasinat üles panema, \поставить подножку кому kellele jalga taha panema, \поставить нового директора kõnek. uut direktorit kohale panema, \поставить в трудное положение raskesse olukorda panema, \поставить под контроль kontrolli alla panema v seadma, \поставить перед фактом fakti ette seadma v panema, \поставить в пример eeskujuks seadma, \поставить себе новую цель enesele uut eesmärki seadma, глубоко поставленные глаза sügaval asetsevad silmad, редко поставленные зубы harvad hambad, хорошо \поставить дело asja hästi korraldama, \поставить пятно на скатерть kõnek. laudlinale plekki peale ajama, \поставить подпись alla kirjutama, \поставить опыт katset tegema, \поставить кого в известность kellele teatavaks tegema;2. что kõnek. ehitama, püstitama; \поставить дом maja üles lööma, \поставить памятник mälestussammast püstitama;3. что lavastama, lavale tooma; \поставить оперу ooperit lavastama;4. что, на кого-что panust tegema (hasartmängudes); что pandiks andma;5. кого-что, за что, как ülek. kuidas hindama, kelleks-milleks pidama; \поставить кого высоко keda kõrgelt hindama, \поставить кого выше других keda teistest enamaks pidama v teistest kõrgemale seadma, \поставить за правило reegliks võtma;6. что, кому, без доп. madalk. välja tegema; \поставить бутылку шампанского pudeli šampust välja tegema; ‚\поставить vставить в вину что кому kellele mida süüks panema v arvama;\поставить vставить во главу угла что mida kõige tähtsamaks v peamiseks pidama;\поставить vставить в тупик keda ummikusse ajama;\поставить vставить вопрос ребром küsimust täie teravusega tõstatama, otse v kategooriliselt küsima;\поставить vточки над и i-le punkti (peale) panema;\поставить vставить на (своё) место кого kellele (tema õiget) kohta kätte näitama;\поставить vставить знак равенства между кем-чем kelle-mille vahele võrdusmärki panema;\поставить vставить к стенке кого keda seina äärde panema;\поставить vставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu v risti peale tõmbama;\поставить vставить на вид кому что kellele märkust tegema;\поставить vставить на карту что mida mängu v (ühele) kaardile panema;\поставить vставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma;\поставить vставить vподнять на ноги кого (1) keda terveks arstima, (haigevoodist) jalule aitama, (2) keda kaelakandjaks saada v jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema;\поставить vставить на одну доску кого-что, с кем-чем keda-mida kellega-millega ühele pulgale seadma v asetama;\поставить vставить ребром последнюю копейку kõnek. raha viimase pennini läbi lööma;\поставить v -
74 потянуться
339 Г сов.несов.потягиваться 1. end sirutama, ringutama;2. (без несов.) к кому-чему end sirutama kelle-mille poole, küünitama, haarata püüdma; ülek. kelle poole hoidma hakkama; \потянутьсяться к телефону telefonitoru järele küünitama, \потянутьсяться через стол за книгой üle laua raamatut võtma upitama, \потянутьсяться к наживе rikkust taga ajama, kasumi poole kätt sirutama, птицы \потянутьсялись на юг linnud seadsid end lõunasse lendama, из трубы \потянутьсялся дым korstnast hakkas suitsu tulema, крестьяне \потянутьсялись в колхозы talupojad läksid v astusid kolhoosi, к науке \потянутьсялась молодёжь teadusse on hakanud pürgima noored;3. (без несов.) venima v aeglaselt liikuma hakkama; скучно \потянутьсялось время aeg venis igavalt, \потянутьсялись долгие зимние вечера algas pikkade talveõhtute aeg, за окном \потянутьсялись поля aknast mööda libisesid ääretud (vilja)väljad -
75 припадать
165b Г несов.сов.припасть 1. к кому-чему end kelle-mille vastu suruma, liibuma; на что laskuma, langema; \припадать ухом к земле kõrva vastu maad suruma, \припадать на колено (ühele) põlvele laskuma, \припадать к чьей груди kelle rinna najale v rinnale langema, жадно \припадать к воде ahnelt (vett) jooma hakkama;2. (без сов.) на что, без доп. kõnek. (kergelt) lonkama v luukama; слегка \припадать на левую ногу vasakut jalga v vasakust jalast kergelt v vaevumärgatavalt lonkama -
76 прищемить
301 Г сов.несов.прищемлять что mille vahele jätma, kokku v kinni pigistama; ülek. pitsitama, pigistama, vahele võtma; ‚\прищемить vприщемлять язык кому kõnek. kelle suud kinni panema;\прищемить vприщемлять хвост кому madalk. kelle saba peale astuma, keda kõvasti pigistama -
77 ради
предлог с род. п. kelle-mille pärast v nimel v jaoks; \ради друзей sõprade pärast, \ради дружбы sõpruse nimel, \ради общего дела ühise ürituse nimel, смеха \ради kõnek. naljaviluks, naljapärast, naljaks, чего \ради туда ходить kõnek. mis hea pärast v misjaoks sinna minna; ‚\ради бога jumala pärast;\ради прекрасных глаз чьих kõnek. kelle ilusate silmade pärast -
78 сзади
Н (selja)tagant, tagantpoolt; (selja)taga, tagapool; платье испачкалось \сзади kleit on tagant mustaks saanud;2. предлог с род. п. kelle-mille taga; \сзади дома maja taga, стоять \сзади кого kelle taga seisma -
79 служба
51 С ж. неод.1. (бeз мн. ч.) teenimine; \службаа науке teaduse teenimine, \службаа правде tõe teenimine, \службаа народу rahva teenimine;2. teenistus, töö, amet, ametikoht, teenistuskoht; teenindus; государственная \службаа riigiteenistus, срочная военная \службаа sõjaväe ajateenistus, сверхсрочная \службаа üleajateenistus, флотская \службаа mereväeteenistus, военная \службаа sõjaväeteenistus, väeteenistus, действительная военная \службаа sõj. (sõjaväe) tegevteenistus, строевая \службаа van. riviteenistus, гарнизонная \службаа sõj. garnisoniteenistus, караульная \службаа sõj. vahiteenistus, консультативная \службаа nõuandeteenistus, ледовая \службаа mer. jääteenistus, береговая \службаа mer. kaldateenistus, \службаа спасания, спасательная \службаа mer. päästeteenistus, \службаа погоды, метеорологическая \службаа ilmateenistus, \службаа связи sideteenistus, \службаа безопасности julgeolekuteenistus, \службаа тыла sõj. tagalateenistus, великопостная \службаа kirikl. suure paastu jumalateenistus, библиографическая \службаа bibliograafiateadistus, teatmebibliograafiateenindus, \службаа быта (olme)teenindus, искать \службау tööd v teenistust otsima, идти на \службау tööle v teenistusse v ametisse minema, нести \службау teenima, быть на \службае у кого kelle teenistuses olema, поставить что на \службау кому-чему mida kelle-mille teenistusse panema, товарищи по \службае teenistuskaaslased, ametikaaslased, майор медицинской \службаы sõj. meditsiiniteenistuse major, повышение по \службае ametikõrgendus, teenistuskõrgendus;3. talitus, amet (ametkonna struktuuriüksus); справочная v справочно-информационная v информационная \службаа teatmetalitus, infotalitus, техническая v инженерная \службаа tehnotalitus, диспетчерская \служба dispetšitalitus, гидрометеорологическая \службаа hüdrometeoroloogiatalitus, юридческая \службаа õigusteenindus, õigustalitus, спасательная \службаа päästetalitus, \службаа погоды, метеорологическая \службаа ilmateenistus, \службаа движения liiklusamet;4. \службаы van. мн. ч. kõrvalehitised, kõrvalhooned, abihooned; ‚не в \службау, а в дружбу kõnekäänd sõbramehe poolest;сослужить \службау кому teenet tegema v osutama -
80 содержание
115 С с. неод.1. (бeз мн. ч.) hoid, hoidmine, pidamine; korrashoid; \содержаниее под стражей valve all hoidmine, \содержаниее в тюрьме vangishoidmine, \содержаниее в секрете v в тайне salajashoidmine, salajaspidamine, стойловое \содержаниее скота loomade laudaspidamine, пастбищное \содержаниее скота loomade karjatamine v karjamaal pidamine, \содержаниее в порядке korrashoid, korraspidamine, \содержаниее дома в чистоте kodu korrashoid, \содержаниее зданий hoonete korrashoid, \содержаниее путей v дорог teede korrashoid, зимнее \содержаниее teed. talvine korrashoid, talihooldus, taliteenistus, надзор за \содержаниеем памятников культуры kultuurimälestiste järelevalve v hoole;2. (бeз мн. ч.) ülalpidamine, toitmine, elatamine; elatis, elatusvahend, elatusraha, sissetulek, teenistus, palk; \содержаниее семьи pere v perekonna ülalpidamine v toitmine, годовое \содержаниее aastapalk, aastateenistus, aastasissetulek, денежное \содержаниее sõj. teenistusraha, отпуск без сохранения \содержаниея palgata puhkus, расходы по \содержаниею elatuskulud, ülalpidamiskulud, жить на \содержаниеи кого kellelt ülalpidamist saama, kelle kulul elatuma v elama, kelle ülal pidada olema v ülalpidamisel elama, выделить средства на \содержаниее кого kellele elatist v elatusraha v ülalpidamisraha andma;3. sisu; форма и \содержаниее vorm ja sisu, \содержаниее понятия mõiste sisu, \содержаниее письма kirja sisu, серьёзная по \содержаниею книга tuumakas v sisukas v sisutihe raamat, наполняться новым \содержаниеем uut sisu saama, пересказать \содержаниее фильма filmi sisu (ümber) jutustama;4. sisukord; \содержаниее журнала ajakirja sisukord;5. (бeз мн. ч.) sisaldus, sisaldamine, sisaldumine, sisaldis; \содержаниее сахара в свёкле peedi suhkrusisaldus, руда с богатым \содержаниеем железа rauarikas maak, rikkaliku rauasisaldusega maak, \содержаниее влаги niiskusesisaldus, niiskus, \содержаниее воды в чём mille veesisaldus, \содержаниее информации info(rmatsiooni)sisaldus
См. также в других словарях:
Estonian grammar — is a grammar of the Estonian language.NounsInflectional endings as listed below are added to the stem of a noun, which is formed from: * singular genitive: singular cases except nominative and partitive, plural nominative, * singular partitive:… … Wikipedia
Liste Des Rues De Woluwe-Saint-Pierre — Ci dessous, la liste complète des rues de Woluwe Saint Pierre, commune belge située en région bruxelloise. Sommaire : Haut A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z … Wikipédia en Français
Liste des rues de Woluwe-Saint-Pierre — Ci dessous, la liste complète des rues de Woluwe Saint Pierre, commune belge située en région bruxelloise. Sommaire : Haut A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z … Wikipédia en Français
Liste des rues de woluwe-saint-pierre — Ci dessous, la liste complète des rues de Woluwe Saint Pierre, commune belge située en région bruxelloise. Sommaire : Haut A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z … Wikipédia en Français