Перевод: с русского на эстонский

с эстонского на русский

kella neljast peale

  • 1 с четырёх часов

    prepos.

    Русско-эстонский универсальный словарь > с четырёх часов

  • 2 час

    3 (два, три, четыре часа, предл. п. о часе, в часе и часу) С м. неод.
    1. tund; каждый \час iga tund, академический \час akadeemiline tund (45 v. 50 minutit), четверть \часа veerand tundi, остались считанные \часы on jäänud mõni tund v vähe aega, за \час до отъезда tund enne ärasõitu, опоздать на \час tund aega hilinema, со скоростью сто километров в \час sajakilomeetrise tunnikiirusega, \час за \часом tund tunni järel, \часом раньше tund aega varem(ini), через \час (1) tunni aja pärast, (2) iga tunni tagant, который \час mis kell on, в \час ночи kell üks v kella ühe ajal öösel, в восемь \часов утра kell kaheksa hommikul, к шести \часам kella kuueks, с пяти \часов kella viiest peale v alates v saadik, с \часу до двух kella ühest kaheni, в третьем \часу pärast v peale kella kahte, kui kell on v oli kolme peal, kella kahe ja kolme vahel;
    2. чего aeg, tund; обеденный \час lõunatund, lõunavaheaeg, вечерний \час õhtutund, мёртвый \час vaikne tund, puhketund (lasteaias, sanatooriumis, haiglas vm.), \часы пик tipptund, комендантский \час komandanditund, keelutund, звёздный \час ülek. tähetund, elu kõrghetk, \час расплаты ülek. tasumistund, kättemaksuhetk, дневные \часы päevane aeg, приёмные \часы vastuvõtuaeg, \часы открытия lahtiolekuaeg (näit. muuseumis), поздний \час hiline aeg, õhtutund, на \час üürikeseks v lühikeseks ajaks, tunniks;
    3. \часы мн. ч. vahisolekuaeg; стоять на \часах sõj. van. vahipostil v vahis olema v seisma, vahti pidama, tunnimees olema;
    4. \часы мн. ч. kirikl. jumalateenistus (õigeusklikel), palvus; ‚
    \час пробил v
    настал (1) tund on tulnud, aeg on käes, (2) кого, чей kelle tunnike on tulnud;
    последний \час viimane tund;
    смертный \час surmatund; умереть
    в свой \час õigel ajal v vanuigi v vanaduse surma surema;
    битый \час kõnek. väga kaua, terve igavik(u);
    калиф на \час ühepäevavõimumees, ühepäevavalitseja;
    ровён \час madalk. paljugi mis võib ette tulla, kõike võib juhtuda, mine sa tea;
    \час добрый, в добрый \час head teed, õnn kaasa, kivi kotti;
    с \часу на \час (1) iga hetk, õige pea, silmapilk, (2) tund-tunnilt;
    \час от \часу не легче taga v aina hullemaks läheb;
    через \час по чайной ложке kõnek. (1) aeg-ajalt ja jupikaupa, vähehaaval, piskuhaaval, (2) aegluubis, jorutamisi, venitamisi;
    \час от \часу üha, aina, aiva;
    всему свой \час iga asi omal ajal;
    не по дням, а по \часам (расти) silmanähtavalt, iga tunniga (kasvama)

    Русско-эстонский новый словарь > час

  • 3 звонок

    24 С м. неод.
    1. kell, kõlisti; дверной \звонокок uksekell, электрический \звонокок elektrikõlisti;
    2. (kella)helin, kell, helistamine; раздался телефонный \звонокок telefon helises, телефонный \звонокок, \звонокок по телефону telefonihelin, -kõne, telefooning, от \звонокка до \звонокка kellast kellani, ülek. algusest lõpuni, по \звонокку kella v signaali peale, дать \звонокок kella andma, helistama, скоро будет \звонокок на урок varsti helistatakse tundi;
    3. kõnek. telefonikõne; \звонокок из министерства (telefoni)kõne ministeeriumist

    Русско-эстонский новый словарь > звонок

  • 4 начало

    94 С с. неод.
    1. (обычно ед. ч.) algus, alustus, hakatus, hakk; liter. hakatis, alge (alge e. algme), suge; в \началое года aasta algul, \началоо учебного года õppeaasta algus, с самого \началоа algusest peale, в самом \началое alguses, от \началоа до конца algusest lõpuni, для \началоа alguseks, alustuseks, hakatuseks, в \началое зимы talve hakul, до \началоа зимы enne talve tulekut, vastu talve, \началоо концерта в восемь часов вечера kontsert algab v kontserdi algus on kell kaheksa õhtul, в \началое третьего peale (kella) kahte, он живёт в \началое этой улицы ta elab selle tänava alguses, поэтическое \началоо poeetiline alge, poeetika sugemed;
    2. \началоа мн. ч. alg(m)ed, algteadmised, algandmed, alus(ed); \началоа математики matemaatika alused, на социалистических \началоах sotsialistlikel alustel, на добровольных \началоах vabal tahtel, vabatahtlikult, основываться на \началоах равенства võrdsusel rajanema, на общественных \началоах ühiskondlikel alustel, на договорных \началоах kokkuleppe alusel; ‚
    \началоо всех \начало kõige algus, alguste algus;
    вести (своё) \началоо (1) от кого pärinema, põlvnema, (2) от чего algust saama;
    положить \началоо чему alust panema millele;
    под \началоом чьим, у кого kelle alluvuses v käe all;
    лиха беда \началоо kõnekäänd iga algus on raske

    Русско-эстонский новый словарь > начало

  • 5 первый

    119 П
    1. esimene; \первыйый этаж esimene korrus, \первыйое марта esimene märts, \первыйого марта esimesel märtsil, \первыйая глава книги raamatu esimene peatükk, \первыйый голос muus. esimene hääl, сейчас \первыйый час kell on ühe peal, в \первыйом часу kella kaheteistkümne ja ühe vahel, pärast kella kaht(e)teist;
    2. esi-, esma-, esmas-, esimene (kõige eesmine, eesotsas olev, esialgne, kõige varasem, alustav, lähim); \первыйое место esikoht, на \первыйом плане esiplaanil, \первыйая (медицинская) помощь esmaabi, \первыйое впечатление esimene mulje, \первыйые шаги esimesed sammud, \первыйые ягоды esimesed marjad, \первыйый ученик esimene õpilane, (klassi) priimus, \первыйый сорт esimene sort, \первыйая скрипка esimene viiul (ka ülek.), \первыйый встречный esimene vastutulija v ettejuhtunu, ükskõik kes, с \первыйого раза esimese korraga, с \первыйого взгляда esimesest pilgust, на \первыйый взгляд esimesel pilgul, esialgu, при \первыйой возможности, при \первыйом случае esimesel võimalusel, в \первыйых числах kuu alguses, kuu esimestel päevadel, с \первыйых дней esimestest päevadest peale, с \первыйыми петухами esimese kukelaulu ajal (tõusma), \первыйое время esialgu, в \первыйую очередь, \первыйым делом kõigepealt, ennekõike, esmajärjekorras, предметы \первыйой необходимости (1) tarbeesemed, (2) hädavajalikud esemed, не \первыйой молодости mitte enam eriti noor; ‚
    всыпать по \первыйое число kõnek. pähe andma, nii et küll saab, uut ja vana tegema;
    не \первыйой свежести (1) pole kuigi värske, (2) pole kuigi puhas;
    в \первыйую голову, \первыйым долгом kõigepealt, ennekõike, esmajoones, esmajärjekorras;
    \первыйый блин комом kõnekäänd esimene vasikas läheb aia taha;
    (узнать) из \первыйых рук v
    уст otsesest allikast v kelle enda käest (teada saama);
    на \первыйых порах esialgu, hakatuseks

    Русско-эстонский новый словарь > первый

  • 6 разбирать

    169a Г несов.сов.
    разобрать 1. что lahti võtma, demonteerima, lahti monteerima, osadeks lahutama, osandama, lammutama (ka trük.); \разбиратьть пулемёт kuulipildujat lahti võtma, \разбиратьть часы kella osadeks lahutama, \разбиратьть печь ahju lammutama, \разбиратьть постель voodit (magamaminekuks) tegema;
    2. что sort(eer)ima, jaotama, korda seadma; \разбиратьть письма kirju sort(eer)ima, \разбиратьть по номерам numbrite järgi sort(eer)ima v jaotama, \разбиратьть бумаги pabereid korda seadma, \разбиратьть кассу trük. tähekasti korda seadma;
    3. что arutama, analüüsima, käsitlema; \разбиратьть персональное дело personaalküsimust arutama, \разбиратьть дело в суде asja kohtus v kohtulikult arutama, \разбиратьть конфликт konflikti arutama, \разбиратьть статью artiklit v kirjutist arutama v analüüsima, \разбиратьть предложение lgv. lauset analüüsima, lauseanalüüsi tegema;
    4. что, без доп. aru saama, mõistma, taipama; я не \разбиратью его почерк ma ei saa tema käekirjast aru, ma ei loe tema käekirja välja, не \разбиратью, кто говорит правду ma ei taipa, kes kõneleb tõtt;
    5. что (kõike paljude poolt) võtma v ostma; \разбиратьть весь товар kõnek. kogu kaupa ära ostma;
    6. (без 1 и 2 л.) кого kõnek. valdama, võimust võtma; его \разбиратьла злость teda valdas viha, ревность \разбиратьет armukadedus võtab võimust, зависть \разбиратьет кого kellel on kade meel, kes on kadedust täis, смех \разбиратьет naer tikub v kipub peale;
    7. (безл.) кого kõnek. pähe hakkama, pehmeks tegema (alkoholi kohta); понемногу вино \разбиратьло всех vähehaaval hakkas vein kõigile pähe;
    8. (без сов.) что kõnek. valima, vahet tegema; не \разбиратья средств vahendeid valimata, ехать, не \разбиратья дороги teed valimata v huupi v umbes sõitma; ‚
    \разбиратьть v
    разобрать по косточкам кого-что kõnek. keda-mida üksipulgi läbi arutama v võtma

    Русско-эстонский новый словарь > разбирать

  • 7 смотреть

    239 Г несов.
    1. что, на кого-что, куда, за кем-чем (järele, läbi) vaatama, silmitsema, vahtima, kaema; \смотреть картину pilti v maali vaatama v silmitsema, \смотретьпьесу näidendit vaatama, \смотреть на часы kella vaatama, \смотреть в окно aknast välja vaatama, \смотреть в одну точку ühte punkti vaatama v vahtima, \смотреть в даль kaugusse vaatama, \смотреть в бинокль binokliga vaatama, \смотреть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, \смотреть косо viltu vaatama (ka ülek.), \смотреть друг на друга teineteisele v üksteisele otsa vaatama, \смотреть с надеждой на кого keda v kelle poole lootusega vaatama, \смотреть на себя со стороны end kõrvalt vaatama, \смотреть вслед кому-чему kellele-millele järele vaatama, \смотреть вслед поезду rongile järele vaatama, \смотреть больного haiget läbi vaatama, \смотреть за детьми laste järele vaatama, \смотреть за порядком korda pidama, korra järele vaatama, любо \смотреть kena vaadata, срам \смотреть hirmus v häbi vaadata, \смотреть не на что kõnek. pole kelle-mille moodigi, pole ollagi, pole midagi vaadata, на него жалко \смотреть teda on hale näha v vaadata, страшно \смотреть на кого keda on õudne vaadata, смотри, не опоздай vaata, et sa hiljaks ei jää, того и смотри vaata, et, да вы на это не смотрите ärge pange seda tähele v tehke sellest väljagi, не смотри на то, что он молод ära pane tähele v vaata, et ta noor on, ära pane tema noorust tähele, ära tee tema noorusest väljagi, на нас весь мир смотрит meile on kõigi pilgud pööratud, meie peale vaatab kogu maailm, куда смотрит кто kus kelle silmad on;
    2. на кого-что kõnek. kelle järgi joonduma, keda eeskujuks võtma, kellelt mõõtu võtma; \смотреть на старших vanemate inimeste järgi joonduma, не смотрите на лентяев ärge loodreid eeskujuks võtke;
    3. (без страд. прич.) kõnek. suhtuma, arvama; легко \смотреть на детское горе lapsemuresse kergelt suhtuma, как ты на это смотришь kuidas sa sellesse suhtud, mida sa sellest arvad, я смотрю так: надо ехать arvan, et tuleb v on tarvis sõita v peab sõitma;
    4. (без страд. прич.) на что, во что avanema; окна смотрят в сад aknad on aia poole v aeda;
    5. (без страд. прич.) кем-чем, каким, как ülek. kõnek. näima, paistma; он смотрит орлом ta näib kotkana v kui kotkas, \смотреть именинником särab nagu sünnipäevalaps;
    6. смотреть инф.,
    смотрю 1 л. наст. вр.,
    смотришь 2 л. наст. вр. в функции вводн. сл. nagu näha, paistab; ты, смотрю, совсем замёрз nagu näha, oled päris külmunud;
    7. смотря в функции частицы oleneb; смотря как жить oleneb kuidas elada, смотря какой человек oleneb milline inimene, смотря кто oleneb kes, смотря где oleneb kus, смотря по предлог olenevalt, смотря по обстоятельствам olenevalt asjaoludest; ‚
    \смотреть в глаза (1) кому kelle soove silmist lugema, (2) чему millele otse näkku v silma v vastu vaatama;
    \смотреть в корень чего asja sisusse tungima v tuuma nägema v vaatama;
    \смотреть в кусты kõnek. põõsasse pugeda v alt ära hüpata kavatsema;
    \смотреть в оба kõnek. kellel peavad silmad ees ja taga olema, silmi (ja kõrvu) lahti hoidma;
    \смотреть в рот кому kõnek. (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu v huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema;
    \смотреть волком v
    зверем altkulmu põrnitsema, tigedalt v kurja näoga vaatama, tigeda v kurja näoga olema;
    \смотреть из чьих
    рук kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema, kelle tahtmist mööda tegema v talitama;
    \смотреть со своей колокольни на кого-что kõnek. mida oma mätta otsast v vaatevinklist nägema, mida oma mõõdupuuga mõõtma, mida konnaperspektiivis nägema;
    \смотреть сквозь пальцы на что läbi sõrmede vaatama;
    \смотреть в лицо чему millele näkku vaatama;
    \смотреть в гроб v
    в могилу kõnek. haua äärel seisma v olema;
    \смотреть в упор lähedalt v pingsalt v teraselt vaatama, üksisilmi v ainiti vahtima;
    \смотреть правде в глаза tõele näkku vaatama;
    как в воду смотрел kõnek. nagu v justkui oleks selgeltnägija;
    \смотреть сверху вниз на кого kelle peale ülevalt alla vaatama;
    \смотреть другими глазами на кого-что (hoopis) teise piilguga vaatama;
    \смотреть как баран на новые ворота madalk. nagu vasikas uut v vastset väravat vahtima;
    того и смотри kõnek. vaata, et…;; vrd.

    Русско-эстонский новый словарь > смотреть

  • 8 ставить

    277 Г несов.
    1. кого-что panema, paigutama, asetama; \ставить вещи на место asju kohale panema, \ставить в ряд ritta seadma v panema, reastama; \ставить книги на полку raamatuid riiulile v riiulisse panema, \ставить автомобиль в гараж autot garaaži panema, \ставить кастрюлю на огонь potti v kastrulit tulele panema, \ставить друг на друга ülestikku v üksteise peale panema v asetama, \ставить горчичник sinepiplaastrit panema, \ставить банки больному haigele kuppu(sid) panema, \ставить заплату lappima, paikama, \ставить тесто tainast kerkima panema, \ставить вино kõnek. veini käärima panema, \ставить пиво kõnek. õlletegu üles panema, \ставить самовар samovari v teemasinat üles panema, \ставить часы kella õigeks panema, \ставить на якорь ankrusse panema, ankurdama, \ставить сеть võrku sisse panema v sisse laskma, \ставить в бригадиры v бриадиром kõnek. brigadiriks panema, \ставить в угол nurka panema, \ставить на колени põlvili panema (ka ülek.), \ставить на ноги (1) püsti panema v tõstma, (2) ülek. jalule aitama, \ставить подножку jalga taha panema (ka ülek.), \ставить точку punkti panema (ka ülek.), \ставить тройку kolme panema (hinnet), на очередь järjekorda panema, \ставить на голосование hääletusele panema, \ставить у власти võimule panema, \ставить под сомнение kahtluse alla seadma v panema, \ставить в затруднительное положение täbarasse v rumalasse olukorda v kitsikusse panema, \ставить подпись alla kirjutama, allkirja andma, \ставить диагноз diagnoosima, diagnoosi panema, \ставить клеймо märgistama, \ставить мины mineerima, miine panema;
    2. что püstitama (ka ülek.), ehitama; \ставить памятник mälestussammast püstitama, \ставить мачту masti püstitama, \ставить рекорд rekordit püstitama, \ставить вопрос küsimust (üles) tõstma v üles seadma, \ставить паруса purjesid üles tõmbama v üles tõstma v heiskama;
    3. что lavastama, lavale tooma; \ставить пьесу näidendit lavastama, \ставить оперу ooperit lavale tooma;
    4. что seadma, tegema; \ставить новые цели uusi eessmärke seadma, \ставить себе целью endale eesmärgiks seadma, \ставить в пример eeskujuks seadma, \ставить задачей ülesandeks seadma, \ставить в соответствие vastavusse seadma v viima, \ставить перед фактом fakti ette seadma, \ставить серьёхную задачу перед кем kelle ette rasket v tõsist ülesannet seadma, \ставить голос häält seadma (lauljal), \ставить в известность teatavaks tegema, teada andma, \ставить доклад ettekannet tegema v pidama, \ставить в упрёк etteheidet tegema, ette heitma, \ставить препятствие takistusi tegema, takistama, \ставить кляксу tindiplekki tegema, \ставить в зависимость от кого-чего sõltuvaks tegema kellest-millest, \ставить твёрдые сроки kindlat tähtaega andma v tähtpäeva määrama;
    5. что korraldama, organiseerima; \ставить работу tööd korraldama v organiseerima, \ставить опыты katseid korraldama v tegema v sooritama;
    6. что, во что (millekski) pidama, arvama, lugema, hindama; \ставить в заслугу кому kelle teeneks pidama v arvama v lugema, \ставить в вину кому kellele süüks panema, kelle süüks pidama v arvama, süüdistama, \ставить кого наравне с кем keda kellega võrdseks pidama, высоко \ставить чьи способности kelle võimeid kõrgelt hindama, kelle võimetest palju pidama; ‚
    всякое лыко в строку кому kõnek. kellele kõike süüks arvama v iga viga pahaks panema;
    \ставить в тупик кого keda ummikusse ajama, kimbatusse viima;
    \ставить на вид кому kellele märkust tegema;
    \ставить на кон что kõnek. mida mängu v kaalule panema;
    \ставить на одну доску кого-что с кем-чем kõnek. ühele pulgale v õrrele panema, samale pulgale panema;
    \ставить крест на ком-чём, на кого-что kõnek. kellele-millele kriipsu v risti peale tõmbama;
    \ставить палки в колёса кому kõnek. kellele kaikaid kodaratesse pilduma;
    ни во что не \ставить кого-что kõnek. keda-mida ei millekski v mitte millekski pidama;
    \ставить во главу угла что mida peaasjaks v kõige tähtsamaks v peamiseks pidama, mida millegi nurgakiviks pidama;
    \ставить вопрос ребром küsimust resoluutselt tõestatama v teravalt üles tõstma;
    \ставить знак равенства между кем-чем võrdsusmärki vahele panema;
    \ставить к позорному столбу кого keda häbiposti panema v naelutama;
    \ставить к стенке кого kõnek. keda seina äärde panema;
    \ставить на карту что mida mängu v kaalule v ühele kaardile panema;
    \ставить под вопрос küsimärgi alla panema v seadma;
    \ставить под ружьё püssi alla panema;
    \ставить себя на чьё место end kelle asemele panema v seadma;
    \ставить точки над и i-le punkti panema; vrd.

    Русско-эстонский новый словарь > ставить

  • 9 тянуть

    339a Г несов.
    1. кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); \тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, \тянуть силой jõuga tõmbama v tirima v kiskuma v sikutama, \тянуть за руку kättpidi tirima, \тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama v vedama, \тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, \тянуть трубку piipu tõmbama v kiskuma v pahvima, \тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, \тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, \тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, \тянуть кожу nahka venitama, \тянуть песню laulu venitama, \тянуть с ответом vastusega venitama v viivitama, \тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama v (järele) vedama, \тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse v linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub v tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla v looka, тянет ко сну uni tükib v tikub peale;
    2. что (välja) sirutama, õieli ajama; \тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, \тянуть шею kaela õieli ajama;
    3. (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; \тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;
    4. (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob v kannab heinalõhna;
    5. что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad v on liiga pingul;
    6. что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb v pumpab vett, \тянуть вино kõnek. veini timmima v imema, \тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, \тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, \тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;
    7. что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;
    8. kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;
    9. что aj. raket kandma;
    10. на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja; ‚
    \тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma;
    \тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema v sundima v käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama;
    \тянуть едва v
    с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama;
    \тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama;
    \тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret;
    \тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma;
    \тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama;
    \тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama;
    \тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama;
    \тянуть (служебную, солдатскую)
    лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama v kandma, mis rangid on v olid kaelas;
    \тянуть одну и ту же песню kõnek. halv. ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal;
    \тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama;
    \тянуть резину kõnek. viivitama, venitama

    Русско-эстонский новый словарь > тянуть

  • 10 ударить

    Г сов.несов.
    ударять 1. 269a кого-что, чем, по кому-чемк, во что lööma, lööki v hoopi andma (ka ülek.); \ударитьть кулаком по столу rusikaga vastu lauda lööma, \ударитьть в грудь vastu rindu lööma, \ударитьть ногой jalaga lööma, \ударитьть по врагу vaenlasele lööki v hoopi andma, \ударитьть по голове vastu pead lööma v andma, \ударитьть в колокол (häire-, kiriku)kella lööma, \ударитьть к заутрене hommikujumalateenistust sisse lööma v helistama, \ударитьть в барабан trummi lööma, \ударитьть по распущенности lohakusele ja korralagedusele pihta andma, \ударитьть по бюрократам bürokraatidele pihta andma v säru tegema, часы \ударитьли полночь kell lõi keskööd v kesköötundi, в глаза \ударитьл яркий свет silmadesse lõi v hakkas ere valgus, его \ударитьло током ta sai elektrilöögi, луч солнца \ударитьл в комнату kõnek. tuppa tungis päik(e)sekiir, его \ударитьло в пот kõnek. ta läks v lõi üleni higiseks v hernesveele, его \ударитьл паралич kõnek. ta halvati ära, ta sai halvatuse, ему \ударитьло шестьдесят kõnek. ta sai kuuskümmend (aastat) täis, tal sai kuuskümmend turjale;
    2. 269b kõlatama, kärgatama; \ударитьл выстрел kõlas pauk, \ударитьл звонок kõlatas v helises kell, \ударитьл гром kärgatas kõu;
    3. 269a кого-что kõnek. pauku tegema, tuld andma, tulistama, laskma; \ударитьть залпом kogupauku andma;
    4. 269a что, во что, без доп. kõnek. mida tegema pistma v kukkuma, põrutama, hooga peale hakkama v algust tegema v kallale asuma; \ударитьть в вёсла hoogsalt aerudele vajutama, \ударитьли сильные морозы tuli käre pakane, \ударитьл проливной дождь hakkas lahinal sadama, оркестр \ударитьл лезгинку orkester lõi lahti lesginka; ‚
    \ударитьть по сердцу kõnek. nagu noaga südamesse lõikama;
    \ударитьть v
    ударять в голову кому kõnek. (1) kellele pähe lööma v hakkama (näit. vein), (2) kellele pähe torkama v turgatama;
    \ударитьть v
    ударять в нос кому kõnek. kellele ninna lööma;
    \ударитьть v
    \ударитьть v
    ударять по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima;
    \ударитьть v
    ударять во все колокола (1) kõnek. häirekella v hädakella lööma, (2) madalk. suure kella külge panema v riputama, tervele ilmale kuulutama;
    \ударитьт v
    \ударитьл чей
    час kelle tund tuleb v on tulnud;
    кровь \ударитьла в голову кому kellel lõi v tõusis veri pähe;
    не \ударитьть лицом в грязь kõnek. endale mitte häbi tegema;
    \ударитьть v
    ударять по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kaupa küpseks tegema;
    палец о палец не \ударитьть для кого-чего, без доп. kõnek. mitte sõrmegi v lillegi v kõverat kõrtki liigutama, mitte kõrtki kõrre peale tõstma;
    как обухом по голове \ударитьло кого kõnek. kes on v oli nagu puuga pähe saanud;
    \ударитьть v
    ударять по носу кого kõnek. kellele nina pihta andma

    Русско-эстонский новый словарь > ударить

  • 11 уйти

    374 Г сов.несов.
    уходть I 1. куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); \уйти на работу tööle minema, \уйти в море merele minema, \уйти на охоту jahile minema, \уйти на фронт rindele minema, \уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, \уйти в отпуск puhkusele minema, \уйти в отставку erru minema, \уйти на пенсию pensionile minema, \уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt v areenilt lahkuma, \уйти от дел asjaajamisest eemale jääma v tõmbuma, \уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, \уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, \уйти вперёд ette minema v jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti v sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus v suri õitsvas v kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid v mahtusid kohvrisse;
    2. от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma v põiklema v hiilima v kalduma v minema; \уйти от погони tagaajajate käest pääsema, \уйти от дождя vihma eest varju(le) v vihmavarju minema, \уйти от опасности hädaohust pääsema, \уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima v põiklema, \уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma v pääsema, \уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse v pole pääsu, \уйти в подполье ülek. põranda alla minema;
    3. ülek. mööduma, mööda minema v veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas v läbi v käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud v mööda läinud v möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;
    4. на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks v ostude peale v sisseostude tegemiseks kulus v läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub v läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub v läheb kolm meetrit riiet;
    5. во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; \уйти в науку teadusesse süvenema, \уйти в воспоминания mälestustesse süvenema v süüvima;
    6. во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); \уйти под воду vee alla vajuma v minema, \уйти ко дну v на дно põhja vajuma v minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks v vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;
    7. kõnek. üle keema v minema v ajama; молоко ушло piim kees üle;
    8. kõnek. ette käima v minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees v ette käinud;
    9. во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; \уйти в ствол putke kasvama v minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid; ‚
    \уйти v
    уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama;
    \уйти v
    уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest v siit ilmast lahkuma, teise ilma minema;
    \уйти v
    уходить в самого себя enesesse kapselduma v tõmbuma;
    \уйти v
    уходить из жизни elavate kirjast lahkuma;
    \уйти v
    сквозь пальцы kõnek. käest v läbi peo v sõrmede vahelt pudenema v kaduma;
    \уйти от самого себя iseenda eest põgenema v pakku minema;
    \уйти v
    уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema v sukelduma;
    ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob v kadus jalge alt v on jalge alt kadunud;
    уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub v vajus v kukub v kukkus saapasäärde;
    далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega- millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua;
    \уйти v
    уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema

    Русско-эстонский новый словарь > уйти

  • 12 ухо

    104 (мн. ч. им. п., вин. п. уши, род. п. ушей, дат. п. ушам, твор. п. ушами, предл. п. об ушах) С с. неод.
    1. kõrv (kuulmiselund; sang, käepide; ka ülek.); наружное \ухо anat. väliskõrv, внутреннее \ухо anat. sisekõrv, среднее \ухо anat. keskkõrv, больное \ухо haige kõrv, оттопыренные уши peast eemalehoidvad kõrvad, глух на одно \ухо ühest kõrvast kurt, чуткое \ухо у кого kellel on terav kõrv v terane kuulmine, охотничье \ухо jahimehe kõrv (terav kuulmine), в ушах шумит kõrvus kohiseb, в ушах стоит что mis kumiseb (kogu aeg) kõrvus, в ушах звенит у кого kelle kõrvus kumiseb, kelle kõrvad kumisevad v huugavad v ajavad pilli, уши заложило у кого kelle kõrvad on lukus, kellel on kõrvad lukus, он отморозил уши külm võttis tal v ta külmetas kõrvad ära, приложить v приставить \ухо к чему kõrva mille vastu panema v suruma, улыбаться до ушей suu kõrvuni naerma, почесать за ухом kõrvatagust kratsima v sügama, таскать за уши кого kõnek. keda kõrvust sakutama v sikutama v kiskuma, дать в \ухо v по уху кому kõnek. kellele vastu kõrvu andma, над самым \ухом otse kõrva ääres, за уши не оттащишь кого keda ei saa väevõimugagi millest eemale, уши котла pajasangad, pajakõrvad, уши колокола (kiriku)kella sangad, морское \ухо zool. merikõrv (meretigu Haliotis);
    2. уши мн. ч. mütsikõrvad, kõrva(k)lapid; шапка с ушами kõrvikmüts, läkiläki, опустить уши mütsikõrvu alla laskma;
    3. (nõela)silm; \ухо иголки nõelasilm; ‚
    крепок на ухо kõva v vaese v vaevase v nõrga kuulmisega, kelle kõrv on tönts;
    уши вянут у кого kõnek. kellel kõrvad löövad pilli v jooksevad virtsavett;
    режет \ухо v
    уши kõnek. kõrvu lõikama;
    держать \ухо востро kõnek. kõrvu teritama v kikitama v kikkis hoidma, valvas olema;
    насторожить уши kõnek. kõrvu teritama v kikitama v kikkis hoidma, valvas olema;
    натрепать уши кому kõnek. kellel kõrvu kuumaks kütma v tuliseks tegema, keda kõrvust kiskuma v sakutama, kellel kõrvu pihku võtma;
    прокричать (все) уши кому kõnek. (ühesama) jutuga ära tüütama, kellel kõrvad huugavad (ühest ja samast) jutust;
    ушей kelle kõrvu ulatuma v kostma v puutuma;
    тащить кого kõnek. halv. keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama;
    пропускать мимо ушей kõnek. ühest kõrvast (läks, läheb) sisse, teisest välja;
    одним \ухом слышать v
    услышать kõnek. ühe v poole kõrvaga kuulma;
    как своих ушей kõnek. keda-mida niisama vähe kui oma kõrvu nägema v näha saama, kellest-millest suud puhtaks pühkima;
    влюбляться в кого kõnek. kõrvuni armuma kellesse;
    по уши в долгах kõnek. kõrvuni v üle pea võlgades;
    ни уха ни рыла не смыслить v не знать v не понимать в чём vulg. mitte tuhkagi v mitte mõhkugi v mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole mitte õrna aimugi;
    не повёл kõnek. kes ei tee v ei teinud väljagi, ei liiguta v liigutanud oimugi; сказать v шептать v шепнуть
    на ухо kõrva sosistama v kõrva sisse ütlema;
    хлопать ушами kõnek. (1) ammulisui vahtima, (2) kõrvu liigutama;
    (и) у стен есть уши vanas. (ka) seintel on kõrvad;
    выше лба уши не растут vanas. lind ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannavad, üle oma varju ei hüppa;
    собственным ушам kõnek. oma kõrvu mitte uskuma;
    развешивать уши kõnek. (1) ammulisui kuulama, (2) kõrvu kikki ajama v kikitama;
    слон на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu v elevant kõrva peale astunud

    Русско-эстонский новый словарь > ухо

  • 13 четверка

    72 С ж. неод.
    1. neli (koolihinne, ühissõiduk nr. 4; nelja silmaga mängukaart); учиться на \четверкаи neljadele õppima, neljamees olema, получить \четверкау по математике matemaatikas nelja saama, садиться на \четверкау kõnek. number nelja peale minema, neljanda bussi v trolli v trammi peale minema, \четверкаа пик poti neli;
    2. kõnek. nelik (neljast koosnev rühm); \четверкаа бойцов neli võitlejat, võitlejate nelik, \четверкаа с рулевым sport roolijaga neljapaat, \четверкаа без рулевого sport roolijate neljapaat, парная \четверкаа sport paarisaeruline neljapaat

    Русско-эстонский новый словарь > четверка

  • 14 язык

    С м.
    1. 19 неод. keel (elund; suhtlusvahend; ka ülek.); собачий \язык koera keel, заливной \язык keel tarrendis, показать \язык keelt näitama (ka ülek.), лизать языком keelega limpsima v lakkuma, пробовать на \язык (keelega) maitsma, \язык пламени leek, tulekeel, огненные языки tulekeeled, языки копоти tahmatordid, tahmalondid, водной \язык emakeel, национальный \язык rahvuskeel, литературный \язык kirjakeel, разговорный \язык kõnekeel, государственный \язык riigikeel, официальный \язык (1) ametlik keel, (2) ametikeel, иностранный \язык võõrkeel, естественный \язык loomulik keel, искусственный \язык tehiskeel, живой \язык elav keel, мёртвый \язык surnud keel, образный \язык piltlik v kujundlik keel, воровской \язык vargakeel, varaste erikeel, vargaargoo, \язык художественной литературы (ilu)kirjanduskeel, \язык газеты ajalehekeel, \язык музыки muusika keel, \язык жестов viipekeel, žestide keel, входной \язык sisendkeel, выходной \язык väljundkeel, целевой \язык info tulemkeel, информационно-поисковый \язык info infootsikeel, informatsiooni otsimise keel, индейские языки indiaani keeled, индоевропейские языки indoeuroopa keeled, древние языки muinaskeeled, классические языки klassikalised keeled, владеть многими языками paljusid keeli valdama v oskama, говорить на русском языке vene keelt v vene keeli v vene keeles rääkima, знать \язык keelt oskama, ломать \язык keelt purssima v väänama v murdma, обшаться на немецком языке saksa keeles suhtlema, перевести с греческого языка на эстонский \язык kreeka keelest eestindama v eesti keelde tõlkima;
    2. 19 од. (teadete hankimiseks toodud) sõjavang, keel; захватить v взять языка keelt v kontrollvangi võtma;
    3. 19 неод. tila, kara, kõra (kellal); \язык колокола kella tila v kara v kõra;
    4. 19 неод. (без мн. ч.) kõne, kõnevõime; лишиться языка kõnevõimet kaotama, больной лежит без языка и без движений haige ei räägi ega liiguta end;
    5. ед. ч. 19, мн. ч. 19, 18 неод. van. rahvus, natsioon; rahvas; нашествие двунадесяти языков aj. Prantsuse Suure armee v kaheteistkümne rahva Venemaa-sõjakäik (Isamaasõjas 1812); ‚
    злые языки kurjad keeled;
    \язык без костей у кого kõnek. ega keelel ole konti sees (lobisemise kohta), kelle suu käib vahetpidamata v käib nagu tatraveski v ei seisa kinni;
    \язык хорошо подвешен у кого kõnek. kes pole suu peale kukkunud, kellel on head lõuad v hea suuvärk v hea lõuavärk, kelle(l) jutt jookseb hästi, kellel on suuvärk parajas paigas, kellel on keel omal kohal, kes on osav sõnu sõlmima;
    длинный \язык kõnek. (1) suupruukimine, pikk keel, (2) у кого kes on latatara v lobasuu v vatraja v suure suuga;
    остёр на \язык terava keelega;
    что на уме, то на языке kõnekäänd mis meelel, see keelel, süda keelel v keele peal;
    \язык на плече у кого kõnek. kellel on keel vestil v vesti peal;
    дать волю языку kõnek. keelele vaba voli andma, suud pruukima, sõnadele voli andma;
    держать \язык за зубами v
    на привязи kõnek. keelt hammaste taga hoidma v pidama;
    молоть языком, чесать v
    мозолить \язык kõnek. tühja lobisema, vatrama, laterdama, jahvatama;
    языками kõnek. keelt peksma, taga rääkima, lõugu lõksutama (madalk.);
    на кончике языка kõnek. on keele peal;
    \язык заплетается kõnek. keel läheb sõlme v on pehme;
    \язык не поворачивается у кого kõnek. kelle keel ei paindu (ütlema);
    закусить \язык kõnek. huulde hammustama, äkki vait jääma;
    срываться с языка kõnek. suust v keelelt lipsama;
    \язык чесеться у кого kõnek. kellel keel sügeleb, mis kibeleb v kipitab v sügeleb v kiheleb kelle keelel, mis kipitab kellel keele peal;
    связывать \язык кому kõnek. kellel suud lukku panema, mitte suudki lahti teha laskma;
    найти общий \язык с кем kellega ühist keelt leidma;
    на разных языках üksteist mitte mõistma, eri keelt kõnelema;
    суконный \язык maavillane keel;
    эзоповский \язык liter. mõistukõne, läbi lillede ütlemine;
    языком kõnek. selges mis keeles ütlema v rääkima;
    \язык до Киева доведёт kõnekäänd küll keel viib Kiievisse, jala ei saa kuhugi, kes teed küsib, see pärale jõuab; (бежать)
    выснув \язык kõnek. oma keelt talitsema v taltsutama, mokka maas pidama;
    не сходить с языка у кого kõnek. kellel pidevalt suus v hammaste vahel olema;
    попадаться на \язык кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma;
    развязать \язык кому kõnek. kelle keelepaelu lahti v valla päästma;
    \язык развязался у кого kõnek. kelle keelepaelad läksid lahti;
    распустить \язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, laialt suud pruukima;
    тянуть за \язык кого kõnek. keda rääkima panema v sundima, rääkida käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama;
    \язык проглотишь kõnek. mis viib keele alla, paneb suu vett jooksma;
    \язык проглотить kõnek. suu (nagu) vett täis (võtma), tumm nagu kala (olema);
    на \язык madalk. pipart kellele keele peale;
    укоротить \язык кому madalk. kelle suud kinni panema, keelt taltsutama;
    укороти \язык madalk. taltsuta oma keelt, pea pool suud kinni;
    \язык сломаешь kõnek. kelle keel läheb sõlme;
    \язык прилип к гортани v
    отнялся у кого kelle suu vajus lukku, kes jäi keeletuks;
    отсохни у меня \язык kõnek. kuivagu mu keel;
    на языке быть у кого kõnek. (1) kellel keele peal olema, (2) kellel pidevalt suus v hammaste vahel olema;
    слизнула кого-что kõnek. nagu ära pühitud

    Русско-эстонский новый словарь > язык

  • 15 анкер

    n
    eng. ankur, kella- v. elektrimehhanismi reguleeriv osa

    Русско-эстонский универсальный словарь > анкер

  • 16 бороться не на живот а на смерть

    Русско-эстонский универсальный словарь > бороться не на живот а на смерть

  • 17 быть в претензии

    v
    colloq. (на кого-л., на что-л.) kellegi või millegi peale pahane olema

    Русско-эстонский универсальный словарь > быть в претензии

  • 18 в девятом часу

    Русско-эстонский универсальный словарь > в девятом часу

  • 19 весь мир смотрит на нас

    Русско-эстонский универсальный словарь > весь мир смотрит на нас

  • 20 взваливать

    v
    1) gener. koormama, panema, peale laduma
    2) liter. peale ajama

    Русско-эстонский универсальный словарь > взваливать


Поделиться ссылкой на выделенное

Прямая ссылка:
Нажмите правой клавишей мыши и выберите «Копировать ссылку»