Перевод: со всех языков на узбекский

с узбекского на все языки

il+est+trop

  • 1 trop

    adv.
    1. mo‘l-ko‘l, juda ko‘p, nihoyatda, juda; c'est trop cher bu juda, nihoyatda, o‘ ta qimmat; une goutte d'alcool, mais pas trop bir tomchigina (aroq), ko‘p emas
    2. juda, o‘ ta, ko‘p ham; vous êtes trop aimable siz juda saxovatli; sans trop comprendre ko‘p ham tushunmasdan
    3. juda, ko‘p, o‘ta, ortiqcha; de trop, en trop, boire un coup de trop bir qadah ortiqcha ichmoq.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > trop

  • 2 paraître

    I vi.
    1. ko‘rinmoq, paydo bo‘lmoq; le soleil paraît à l'horison quyosh ufqda ko‘rindi; il parut sur le seuil u ostonada paydo bo‘ldi
    2. bosilib chiqmoq, chiqmoq; faire paraître un ouvrage asarni bosib chiqmoq; son livre est paru, vient de paraître uning kitobi chiqdi, yaqinda chiqdi
    3. ko‘rinmoq; faire, laisser paraître ko‘rsatmoq, namoyon qilmoq; laisser paraître ses sentiments o‘z tuyg‘ularini namoyon qilmoq
    4. ko‘rinmoq, kelmoq, bormoq; il n'a pas paru à son travail depuis deux jours u ishida ikki kundan beri ko‘rinmadi
    5. o‘zini ko‘rsatmoq, namoyish qilmoq; elle aime un peu trop paraître u o‘zini ortiqcharoq namoyish qilishni yaxshi ko‘radi
    6. ko‘rinmoq, o‘xshab ko‘rinmoq, tuyulmoq; il paraît satisfait u ko‘ngli to‘lganga o‘xshaydi
    7. bo‘ lib, o‘xshab ko‘rinmoq; il veulent paraître ce qu'ils ne sont pas ular o‘zlari bo‘lmagan narsaga o‘zlarini o‘xshatib ko‘rsatishni xohlaydilar
    8. impers. il me paraît préférable que vous sortiez menimcha, sizning chiqib ketganingiz ma'qul ko‘rinadi; il paraît, il paraîtrait que gap yuribdiki, aytishyaptiki; il paraît qu'on va diminuer les impôts soliqlarni ozaytirarmush degan gap yuribdi; c'est trop tard, paraît-il, à ce qu'il paraît chamasi, aftidan, juda kech bo‘ldi
    II nm.litt. ko‘rinish; l'être et le paraître bo‘lish va ko‘rinish.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > paraître

  • 3 fort

    -forte
    I adj.
    1. kuchli, baquvvat; de forte constitution zuvalasi pishiq; fort comme un boeuf ho‘kizdek kuchli, baquvvat; cela est plus fort que moi bu mening qo‘limdan kelmaydi; fort de nimagadir qattiq ishonish
    2. mahkam, pishiq, puxta, chidamli, mustahkam, bardosh beradigan, qattiq, mustahkam
    3. muhim, jiddiy, yirik, katta, ulkan; une forte somme katta, ko‘p pul; de forts contingents yirik kontingent
    4. chidamli, pishiq, puxta, matonatli, sabotli, bukilmas, mustahkam; une ville forte mustahkam shahar
    5. (en qqch) biror narsaga mohirlik, ustalik, ustasi faranglik; il est fort en mathématiques u matematikadan kuchli
    6. og‘ir, vazmin, salmoqdor
    7. kuchli, katta; une forte pluie jala, sharros yomg‘ir; une voix forte qattiq ovoz, baland ovoz; c'est trop fort! elle est forte, celle-là! fam. bu sira to‘g‘ri kelmaydi, bu darvozaga sig‘maydi! à plus forte raison ayniqsa, buning ustiga
    II adv.
    1. mahkamlab, mahkam, pishiq qilib, mahkam, qattiq; de plus en plus fort juda mahkamlab
    2. baland, qattiq
    3. juda, juda ham, g‘oyat, nihoyatda, ortiq (g‘oyat, nihoyat) darajada, bag‘oyat; fort bien juda yaxshi, a'lo darajada; a'lo, mayli; yaxshi, durust; fort mal juda yomon, yomon.
    III nm.
    1. kuchli tomon; c'est là mon fort meni bunga kuchim yetadi
    2. asosiy, eng muhim, bosh; au fort de eng qizg‘in (yoki eng qizigan) paytda; au fort du combat jang qizigan paytda
    3. istehkom, mudofaa inshooti
    4. qalin, zich, quyuq (o‘rmon)
    5. kuchli odam, bahodir, polvon
    6. in, uya, makon (hayvonlar).

    Dictionnaire Français-Ouzbek > fort

  • 4 commode

    I adj.
    1. qulay, soz, yaxshi, o‘ng‘ay, o‘rinli, oson qo‘l keladigan, mos, muofiq, munosib, bop, ixcham, foydali; habit commode ixcham kiyim; lieu commode qulay joy, o‘rin
    2. yengil, sodda, oddiy, oson; ce que vous me demandez là n'est pas commode mendan so‘raganingiz oson emas; c'est trop commode bu juda oddiy
    3. salbiy, og‘ir; il n'est pas commode u og‘ir (odam)
    II nf. javoncha, quticha, yashikcha, javon, shkaf.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > commode

  • 5 moyen

    -enne
    adj.
    1. o‘rta, o‘rtadagi; le cours moyen d'un fleuve daryoning o‘rta oqimi; moyen terme o‘rtasi, o‘rta chegarasi; cours moyen boshlang‘ich sinf
    2. o‘rta, o‘rtacha; être de taille moyenne o‘rta bo‘yli bo‘lmoq; poids moyen o‘rta og‘irlik; âge moyen o‘rta yosh; classes moyennes o‘rta sinflar
    3. o‘rtacha, oddiy; le français moyen o‘rtacha fransuz; le lecteur moyen oddiy o‘quvchi
    4. o‘rtacha, o‘rta-miyona, yaxshi ham emas, yomon ham emas; qualité moyenne o‘rtacha sifat; intelligence moyenne o‘rtacha aql; résultats moyens o‘rtacha natija; il est très moyen en français u fransuz tilidan o‘rta-miyona
    5. o‘rtacha; température moyenne annuelle d'un lieu biror joyning o‘rtacha yillik harorati.
    nm.
    1. vosita, chora, iloj, imkon, imkoniyat, tadbir, yo‘l; la fin et les moyens oqibat va imkoniyat; les moyens de faire qqch. biror narsa qilishning chorasi; par quel moyen? qaysi yo‘l bilan? trouver moyen de ilojini topmoq; s'il en avait le moyen, les moyens agar uning imkoniyati bo‘lganda edi; avoir, laisser le choix des moyens vosita tanlash imkoniga ega bo‘lmoq, vosita tanlash imkonini birovga bermoq; il a essayé tous les moyens u barcha choralarni ishlatib ko‘rdi; moyen efficace, un bon moyen ta'sirchan yo‘l, yaxshi yo‘l; moyen provisoire, insuffisant vaqtincha, yetishmaydigan chora; loc. se débrouiller avec les moyens du bord qo‘lida bor narsalardan foydalanib, ilojini qilmoq; employer les grands moyens bor imkoniyatlarni ishga solmoq; il y a moyen, il n'y a pas moyen de iloji bor; iloji yo‘q; il n'y a pas moyen de le faire obéir, qu'il soit à l'heure uni vaqtida kelishga bo‘ysundirishning chorasi yo‘q; pas moyen! iloji yo‘q! moyen d'action, de défense, de contrôle harakat, himoya, nazorat qilish vositalari; moyens de transport tashish vositalari; par le moyen de yordami bilan, tufayli; au moyen de yordamida, orqali; se diriger au moyen d'une boussole kompas yordamida yurmoq
    2. pl. imkon, imkoniyat, kuch-qudrat; les moyens physiques d'un sportif sportchining jismoniy imkoniyatlari; il a de grands moyens uning imkoniyatlari katta; être en possession de tous ses moyens hamma imkoniyatlarga ega bo‘lmoq; perdre ses moyens à un examen imtihonda o‘z imkoniyatlarini boy bermoq
    3. imkoniyat, mablag‘, boylik; ses parents n'avaient pas les moyens de lui faire faire des études uning ota-onasining uni o‘qitish uchun imkoniyatlari yo‘q edi; c'est trop cher, c'est au-dessus de mes moyens bu juda qimmat, bu mening imkoniyat darajamdan yuqori; fam. il a les moyens uning puli bor.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > moyen

  • 6 sauf

    -sauve
    adj. sain et sauf sog‘-salomat, omon; laisser la vie sauve à qqn. biror kishining hayotini saqlab qolmoq; l'honneur est sauf vijdon pokiza.
    prép. -dan tashqari; tous, sauf lui, sauf un undan, bittasidan tashqari hammasi; sauf si bo‘lmasagina; j'irai, sauf s'il pleut men yomg‘ir yog‘masagina boraman; sauf que deb hisoblamasa; c'est un bon film, sauf qu'il est trop long bu yaxshi film, faqatgina u juda uzun; sauf erreur de notre part biz tomonimizdan qilingan xatolar bo‘lmasa; loc. sauf le respect que je vous dois aybga buyurmaysiz; litt. sauf à + inf. shu holdaki, shu shart bilanki; il acceptera, sauf à s'en repentir plus tard u rozi bo‘ ladi, lekin keyinchalik afsuslanib yuradi.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > sauf

  • 7 triste

    I adj.
    1. xafa, g‘amgin, qayg‘uli
    2. iztirobli, tund; un visage triste iztirobli yuz, tund chehra
    3. bo‘g‘iq, tund; le ciel est triste osmon bo‘g‘iq; II.
    1. tashvishli, g‘amgin, g‘am-alamli, g‘am-g‘ussali; ce film est trop triste bu film g‘amgin
    2. tushkunlik, ayanchli; c'est bien triste bu juda ayanchli
    3. zerikarli, tund; un triste sire zerikarli, tund janob.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > triste

  • 8 encadrement

    nm.
    1. ramkaga solish; encadrement d'une photographie rasmning ramkaga solinishi
    2. rom, romka, ramka, rama, chorcho‘p; cet encadrement est trop large pour le tableau bu romka rasm uchun juda katta
    3. devordagi eshik yoki deraza o‘rni; kesaki
    4. fig. sharoit, muhit, ora, doira; atrofdagi kishilar, yaqinlar
    4. mil. vilka, chatal (artilleriya jangida)
    5. rahbar xodimlar; mil. komandirlar tarkibi; l'encadrement de cette troupe est insuffisant bu qism komandirlar sostavi bilan to‘liq ta'minlanmagan
    6. mil. rahbar xodimlar, komandirlar sostavi bilan ta'minlash yoki ta'minlanganlik.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > encadrement

  • 9 juste

    I adj.
    1. adolatli, odil, haqqoniy, to‘g‘ri; un homme juste et généreux adolatli va olijanob kishi; une cause juste to‘g‘ri ish; à juste titre haqqoniy ravishda, odilona, haqqoniylik, odillik, adolat bilan, to‘g‘ri
    2. aniq, to‘g‘ri, rost, bexato, to‘g‘ri ko‘rsatadigan; ma montre indique l'heure juste mening soatim to‘g‘ri yuradi
    3. tor, siqib, yopishib turadigan, siqiq, siqadigan; ce vêtement est trop juste bu kiyim tor
    4. kam, yetarli emas, yetar-yetmas; un kilo de viande, c'est un peu juste pour toute la famille bir kilo go‘sht butun oila uchun arang yetadi
    II adv.
    1. aniqlik bilan, aniq, to‘g‘ri, durust, rost, chin, haq, bexato; il a vu juste u xato qilmadi
    2. aniq, aynan, to‘g‘ri, rosa, naq, loyiq, loppa-loyiq; à 2 heures juste rosa, naq soat ikkida; je suis arrivé juste pour le début du spectacle spektaklning rosa boshlanish vaqtida keldim; cette robe me va juste bu ko‘ylak menga loppa-loyiq
    3. faqat, atiga, yolg‘iz; il restera juste quelques minutes u faqat bir necha minutgina bo‘ladi; il y avait juste trois personnes u yerda faqat 3 kishigina bor edi
    4. loc.adv. au juste aslida, haqiqatda, aslini olganda, ochig‘i, to‘g‘risi, ochig‘ ini, to‘g‘risini aytganda
    III nm.
    1. adolatli, haqiqatgo‘y, haqgo‘y, odil kishi
    2. relig. taqvodor; le royaume des justes adolat saltanati.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > juste

  • 10 savant

    -ante
    I adj.
    1. bilimdon, bilimli, o‘qimishli; un savant professeur bilimdon o‘qituvchi; il est très savant en la métier u sohada juda bilimdon; chien savant o‘rgatilgan it
    2. ilmiy; une édition savante ilmiy nashiryot; mot savant ilmiy so‘z
    3. hamma ham tushunavermaydigan, ilmiy; c'est trop savant pour moi bu men uchun o‘ ta ilmiy
    4. nozik, nafis
    II nm. olim; Marie Curie fut un grand savant Mari Kyuri katta olima edi.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > savant

  • 11 emporter

    I vt.
    1. olib ketmoq, o‘zi bilan birga olmoq
    2. (ega joysiz predmet va tabiat hodisalari ifodalaydi) yulib ketmoq, olib ketmoq, buzmoq; uchirib ketmoq; haydamoq, oqizmoq; supurmoq; yuvib ketmoq; qo‘pormoq, qo‘porib ketmoq; le courant a emporté la barque oqim qayiqni oqizib ketdi; le vent emporte les feuilles shamol barglarni uchirib, supurib ketdi; la maison a été emportée par une avalanche ko‘chki uyni yo‘q qilib yubordi; le toit a été emporté par le vent shamol tomni ko‘tarib ketdi; autant en emporte le vent prov. it hurar, karvon o‘ tar
    3. fig. olib ketmoq, hayotdan olib ketmoq; la fièvre l'emporta isitma uni olib ketdi; u isitmadan o‘ldi
    4. olib ketmoq, esiga tushirmoq; o‘ziga jalb qilmoq, o‘ziga tortmoq; son rêve l'emporte dans son pays natal xayol uning tug‘ ilgan joyini esiga tushirib yubordi
    5. fig. jizillatmoq, jizillatib og‘ritmoq, achishtirmoq, yondirmoq (ovqat haqida); ce potage est trop épicé, il emporte la bouche sho‘rva juda achchiq ekan, u og‘zimni yondirib yubordi
    6. zabt etmoq, qo‘lga kiritmoq; jang bilan bosib olmoq, les fusiliers marins ont emporté la position dengiz piyodalari pozitsiya dushman qo‘shini joylashgan joyni jang bilan oldilar; il a emporté tous les premiers prix u barcha bosh mukofotlarni qo‘lga kiritdi; l'emporter g‘alaba qilmoq, g‘alaba qozonmoq; ustun qilmoq, qo‘li baland kelmoq; il l'a emporté sur son adversaire u raqibidan ustun keldi; la pitié l'emporta sur la haine rahm-shavqat nafratdan ustun keldi
    II s'emporter vpr.
    1. qizishmoq, jahli, achchig‘i chiqib ketmoq, qoni, zardasi qaynamoq; sabri, sabr-toqati tugamoq; s'emporter pour rien bo‘lar bo‘lmasga qizishib ketmoq; s'emporter comme une soupe au lait qaynab ketmoq; o‘ta serjahl bo‘lmoq
    2. olib qochmoq, olib qochib ketmoq (ot haqida).

    Dictionnaire Français-Ouzbek > emporter

  • 12 lécher

    vt.
    1. yalamoq; fig.fam. se, s'en lécher les doigts, les babines mazasi og‘zida qolmoq, yalanmoq; loc. lécher les bottes ou vulg. lécher le cul birovga laganbardorlik, xushomadgo‘ylik qilmoq, yaltoqlanmoq
    2. pardozlamoq; ce tableau est trop léché bu rasm o‘ ta pardozlangan.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > lécher

  • 13 minaudier

    -ière
    adj. nozli, noz-karashmali, ishvagar, sernoz, qiliqdor, serqiliq, qiyshang‘i; elle est trop minaudière u o‘ ta nozli.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > minaudier

  • 14 miteux

    -euse
    I adj. ayanchli, achinarli, nochor, bechora, ojiz, ro‘dapo; des vêtements miteux ro‘dapo kiyimlar; un hôtel miteux nochor mehmonxona
    II n.fam. kambag‘al, bechora; cet hôtel est trop chic pour des miteux comme nous bizday kambag‘al-bechoralar uchun bu mehmonxona o‘ ta dabdabali.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > miteux

  • 15 onéreux

    -euse
    adj.
    1. qimmat, qimmatga tushadigan, qimmat turadigan, baland narxli; c'est trop onéreux pour nous bu biz uchun o‘ta qimmat
    2. à titre onéreux pulga, haqini to‘lash evaziga.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > onéreux

  • 16 passif

    nm.
    1. passiv (biror korxonaning qarz yoki majburiyatlar majmui); son passif est trop élevé, il risque de faire faillite uning passivi juda oshib ketibdi, u bankrot bo‘ lishi mumkin.
    -ive
    adj.
    1. sust, sustkash, passiv; il reste passif devant le danger u xavf oldida sustkashlik qilyapti; une femme passive sustkash xotin; résistance passive sust qarshilik
    2. défense passive passiv himoya.
    -ive
    adj.nm.gram. majhul (fe' l, nisbat); voix passive majhul nisbat, daraja; le passif se forme avec l'auxiliaire “être” et le participe passé majhul fe'l yordamchi fe'l “être” va o‘tgan zamon sifatdoshi yordamida hosil bo‘ladi.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > passif

  • 17 poli

    -ie
    adj.
    1. odobli, tarbiya ko‘rgan, xushmuomala, nazokatli; loc. il est trop poli pour être honnête andishali odam uchun u negadir ortiqcha xushmuomala
    2. muloyim, silliq (narsa); un refus poli silliq rad javobi.
    -ie
    I adj. silliq, sayqallangan, silliqlangan, yaraqlatilgan; un caillou poli silliq tosh
    II nm. silliqlash, sayqallash, yaraqlatish; donner un beau poli à un marbre marmarni yaxshilab sayqallamoq.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > poli

  • 18 rallonge

    nf.
    1. qo‘shimcha, kengaytirish uchun qo‘yiladigan taxta; table à rallonge ikki yoqqa suriladigan, kengayadigan stol
    2. elektr uzaytirgich; la prise est trop loin, il faut une rallonge razetka juda uzoq, uzaytirgich kerak
    3. fam. ustama, qo‘shimcha haq; les ouvriers ont obtenu une rallonge pour travaux dangereux xavfli ish uchun ishchilar ustama haq olishga erishdilar.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > rallonge

  • 19 réaliser

    I vt.
    1. amalga oshirmoq, bajarmoq; réaliser un projet rejani amalga oshirmoq; réaliser une ambition, un idéal maqsadga, oliy maqsadga yetishmoq
    2. o‘zida mujassamlashtirmoq
    3. qilmoq; réaliser un achat, une vente xarid qilmoq, sotmoq; réaliser un film film yaratmoq
    4. pulga aylantirmoq; réaliser des biens boyliklarni pulga aylantirmoq
    II se réaliser vpr. amalga oshmoq, yuzaga, ro‘yobga chiqmoq; bajarilmoq; ushalmoq; bo‘lmoq; ses prévisions se sont réalisées uning bashoratlari amalga oshdi.
    vt. tasavvur qilmoq, anglamoq, tushunib yetmoq, fahmlamoq; je réalie soudain qu'il est trop tard men birdan tushunib yetdimki, juda kech bo‘libdi; tu réalises? anglayapsanmi?

    Dictionnaire Français-Ouzbek > réaliser

  • 20 reculer

    I vi.
    1. chekinmoq, tisarilmoq, o‘zini orqaga olmoq; reculer d'un pas bir qadam chekinmoq; loc. reculer pour mieux sauter yaxshiroq sakrash uchun tisarilmoq; fig. yomg‘irdan qochib, do‘lga tutilmoq
    2. orqaga qaytmoq, chekinmoq; l'épidémie a reculé epidemiya chekindi
    3. qaytmoq, chekinmoq, voz kechmoq; ikkilanmoq; il s'est trop avancé pour reculer qaytishning iloji yo‘q, u juda ilgarilab ketdi; plus moyen de reculer! qaytishning hech qanday iloji yo‘q! reculer devant qqch. biror narsa oldida chekinmoq; qaytmoq; il y a de quoi faire reculer les plus audasieux eng jasurlarni ham ikkilantiradigan narsa bor
    II vt.
    1. orqaga surmoq; recule un peu ta chaise kursingni biroz orqaga sur
    2. kechiktirmoq, orqaga surmoq; reculer une décision, une échéance qarorni, to‘lovni orqaga surmoq
    III se reculer vpr. tisarilmoq; elle se recula pour mieux voir u yaxshiroq ko‘rish uchun tisarildi.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > reculer

См. также в других словарях:

  • Trop c'est trop — est un film français de Didier Kaminka sorti en 1975. Sommaire 1 Synopsis 2 Fiche technique 3 Distribution 4 Image …   Wikipédia en Français

  • Trop, c'est trop — est une émission de télévision québécoise diffusée en 1979. Sommaire 1 Synopsis 2 Distribution 3 Scénarisation 4 Réalisation …   Wikipédia en Français

  • Elle Est Trop Bien — Titre original She s All That Titre québécois Elle a tout pour elle Réalisation Robert Iscove Acteurs principaux Rachael Leigh Cook Freddie Prinze Jr. Paul Walker Jodi Lyn O Keefe Scénario R. Lee …   Wikipédia en Français

  • Rien n'est trop beau — Rien n’est trop beau Rien n’est trop beau Titre original The Best of Everything Réalisation Jean Negulesco Acteurs principaux Joan Crawford (Amanda Farrow) Stephen Boyd (Mike Rice) Hope Lange (Caroline Bender) Louis Jourdan (David Savage)… …   Wikipédia en Français

  • Rien n’est trop beau — Données clés Titre original The Best of Everything Réalisation Jean Negulesco Scénario Edith R. Sommer, Mann Rubin d’après le roman de Rona Jaffe (The Best of Everything, 1958) Acteurs principaux Joan Crawford …   Wikipédia en Français

  • La Mariée Est Trop Belle — est un film français réalisé par Pierre Gaspard Huit en 1956. Résumé Découverte par Judith, la rédactrice en chef d un journal féminin, une jeune provinciale: Chouchou, devient cover girl à Paris et connait le succès. Au cours d un reportage,… …   Wikipédia en Français

  • La Mariée est trop belle — est un film français réalisé par Pierre Gaspard Huit en 1956. Résumé Découverte par Judith, la rédactrice en chef d un journal féminin, une jeune provinciale: Chouchou, devient cover girl à Paris et connait le succès. Au cours d un reportage,… …   Wikipédia en Français

  • La mariee est trop belle — La mariée est trop belle La mariée est trop belle est un film français réalisé par Pierre Gaspard Huit en 1956. Résumé Découverte par Judith, la rédactrice en chef d un journal féminin, une jeune provinciale: Chouchou, devient cover girl à Paris… …   Wikipédia en Français

  • Ensemble, c'est trop — est un film français réalisé par Léa Fazer sorti au cinéma le 17 février 2010. Le film met en scène un jeune couple qui accueille la mère, qui vient de se séparer de son mari, qui l a trompée. Sommaire 1 Synopsis 2 Fiche technique 3 …   Wikipédia en Français

  • La mariée est trop belle — est un film français réalisé par Pierre Gaspard Huit en 1956. Sommaire 1 Résumé 2 Fiche technique 3 Distribution 4 Lien externe …   Wikipédia en Français

  • Madame Est Trop Belle — est une comédie en 3 actes d Eugène Labiche, représentée pour la première fois à Paris au théâtre du Gymnase le 30 mars 1874. Collaborateur Alfred Duru Editions Dentu. Résumé Quelques répliques Distribution …   Wikipédia en Français

Поделиться ссылкой на выделенное

Прямая ссылка:
Нажмите правой клавишей мыши и выберите «Копировать ссылку»