Перевод: с русского на все языки

ettevõtja tegevusala

  • 1 вид деятельности предпринимателя

    Русско-эстонский универсальный словарь > вид деятельности предпринимателя

  • 2 füüsilisest isikust ettevõtja

    econ. (àíãë.: self-employed entrepreneur) FIE

    Русско-эстонский универсальный словарь > füüsilisest isikust ettevõtja

  • 3 амплуа

    gener. (tegevuspiirkond) tegevusala

    Русско-эстонский универсальный словарь > амплуа

  • 4 область деятельности

    1.
    gener. tegevusala
    2. n

    Русско-эстонский универсальный словарь > область деятельности

  • 5 поле деятельности

    1.
    gener. (àíãë.: field of operation, walk of life, occupation; line of business; line of activity; field of activity; branch of activity; operating area; branch of business; sphere of activity; region tegevusala
    2. n
    gener. ala, tööpõld, mängumaa, tegevusväli

    Русско-эстонский универсальный словарь > поле деятельности

  • 6 поприще

    1.
    gener. tegevusala
    2. n
    1) gener. töömaa
    2) liter. (tegevus) ala, tegevusväli, tööpõld

    Русско-эстонский универсальный словарь > поприще

  • 7 предприниматель

    n
    gener. ettevõtja

    Русско-эстонский универсальный словарь > предприниматель

  • 8 предприниматель-физическое лицо, ПФЛ

    n
    econ. FIE (В Эстонии употребляется термин ПФЛ, соответствует российскому "предприниматель без образования юридического лица (ПБОЮЛ)"), füüsilisest isikust ettevõtja (В Эстонии употребляется термин ПФЛ, соответствует российскому "предприниматель без образования юридического лица (ПБОЮЛ)")

    Русско-эстонский универсальный словарь > предприниматель-физическое лицо, ПФЛ

  • 9 род деятельности

    n
    gener. tegevusala

    Русско-эстонский универсальный словарь > род деятельности

  • 10 род занятий

    n
    gener. tegevusala

    Русско-эстонский универсальный словарь > род занятий

  • 11 среда деятельности

    gener. tegevusala

    Русско-эстонский универсальный словарь > среда деятельности

  • 12 сфера деятельности

    1.
    gener. tegevusala
    2. n
    gener. tööpõld, tegevusharu, mängumaa, töömaa

    Русско-эстонский универсальный словарь > сфера деятельности

  • 13 занятие

    115 С с. неод.
    1. (без мн. ч.) võtmine, hõivamine, vallutamine; \занятиее мест kohtade hõivamine, \занятиее города linna hõivamine v vallutamine;
    2. tegevus, talitus; töö, amet; род \занятией tegevusala, литературные \занятиея kirjanduslik tegevus, приятное \занятиее mõnus tegevus, что касается моих \занятией mis puutub minu töödesse-tegemistesse, у него интересное \занятиее tal on huvitav töö;
    3. \занятиея мн. ч. õppetöö, koolitöö; õppus(ed); в школах начались \занятиея koolides on õppetöö alanud, расписание \занятией (1) tunniplaan, (2) õppuste päevakava, ночные \занятиея öised õppused, практические \занятиея praktikum, harjutustunnid, строевые \занятиея riviõppus(ed), командирские \занятиея komandöriõppused, на \занятиеях tundides, õppustel

    Русско-эстонский новый словарь > занятие

  • 14 от

    предлог с род. п.
    1. millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest v sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele v emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama v tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
    2. põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma v lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast v hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima v varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
    3. terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
    4. eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
    5. daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1марта käskkiri 1.märtsist, 1.märtsi käskkiri, письмо от 2июля kiri 2.juulist, 2.juuli (kuupäevaga) kiri;
    6. ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
    7. tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
    8. tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed

    Русско-эстонский новый словарь > от

  • 15 по

    предлог `I` с дат. п.
    1. koha märkimisel mööda mida, mille peal, -l, -s, -st; по дороге mööda teed, tee peal, teel, по морю merd mööda, meritsi, по небу taevas, по лестнице mööda treppi, trepist (üles, alla), слёзы катились по щекам pisarad veeresid mööda põski alla, бегать по магазинам mööda poode jooksma, ходить по знакомым tuttavaid mööda käima, шарить по карманам taskutes sorima, оглянуться по сторонам ringi vaatama, по всему свету üle kogu ilma;
    2. objekti märkimisel vastu mida, mille vastu, kelle-mille pihta, -le; kelle-mille järele; хлопать по плечу vastu õlga v õla pihta lööma, õlale patsutama, стучать по столу vastu lauda koputama, стрелять по врагу vaenlast v vaenlase pihta tulistama, скучать по детям laste järele v lapsi taga igatsema, тосковать по родине kodumaad taga igatsema, плакать по покойнику surnut taga nutma;
    3. tegevusala märkimisel alal, -l, -s, -st, genitiivatribuut, liitsõna; работать по найму palgatööl olema, первенство страны по хоккею maa meistrivõistlused jäähokis, экзамен по физике eksam füüsikas v füüsikast, füüsikaeksam, специалист по нефти nafta eriteadlane, чемпион по шахматам maletšempion, -meister, исследование по языку keeleuurimus, работы по озеленению haljastustööd;
    4. põhjuse ja otstarbe märkimisel pärast, tõttu, tagajärjel, järgi, \поst, \поl, jaoks, tarvis, -ks, ka liitsõna; по болезни haiguse pärast v tõttu, жениться по любви armastusest v armastuse pärast naituma, позвать по делу asja pärast kutsuma, по обязанности kohustuse pärast v järgi, по рассеянности hajameelsuse tõttu, по ошибке eksituse tagajärjel, eksikombel, одеваться по погоде ilma järgi riides käima, работать по совести südametunnistuse järgi tööd tegema, по совету кого kelle soovitusel, kelle nõuande kohaselt, по просьбе кого kelle palvel, ошибка по невнимательности hooletusviga;
    5. abinõu v. vahendi märkimisel mille kaudu, teel, abil, varal, läbi, järgi, -s, -l, -ga; по радио raadio kaudu v teel, по почте posti teel, postiga, по компасу kompassi järgi, по солнцу päikese järgi, это передавали по радио seda räägiti raadios, считать по пальцам sõrmedel arvutama, говорить по телефону telefoniga rääkima;
    6. suhte märkimisel poolest, poolt, -lt, suhtes, liitsõna; по величине suuruse poolest, suuruselt, по качеству kvaliteedi poolest, kvaliteedilt, по образованию hariduse poolest, hariduselt, родственник по матери ema poolt v emapoolne sugulane, младший по возрасту vanuselt noorem v noorim, младший по званию sõj. auastmelt madalam, по отношению к друзьям sõprade suhtes, по сравнению с прошлым годом eelmise aastaga võrreldes, товарищ по оружию relvavend, товарищ по работе töökaaslane, самый ранний по времени памятник архитектуры kõige vanem arhitektuurimälestis;
    7. aja märkimisel -ti, -l, läbi, viisi, kaupa; по субботам laupäeviti, igal laupäeval, по утрам hommikuti, работать по ночам öösiti tööl käima v töötama, по целым дням päevad läbi, päevade viisi v kaupa;
    8. suuna märkimisel piki mida, mille suunas, mida mööda; ехать по границе piki piiri sõitma, гладить по шерсти pärikarva silitama (ka ülek.), по следам jälgedes, jälgi mööda;
    9. laadi v. tunnuse märkimisel järgi, vastavalt, kohaselt, põhjal, alusel, -s, -st, -l, -lt, liitsõna; по закону seaduse järgi, vastavalt seadusele, по желанию soovi järgi v kohaselt, работать по плану plaani järgi töötama, перчатка по руке kinnas on käe järgi, узнать по голосу hääle järgi v häälest ära tundma, судить по внешности välimuse järgi v põhjal otsustama, он одет по моде ta on moe järgi v moekalt riides, по всем правилам kõigi reeglite kohaselt, жить по правде kõnek. ausalt elama, по собственному желанию omal soovil, справочник по орфографии ortograafiateatmik;
    10. jaotuse märkimisel -sse, -le, -ti, kaupa, haaval; разместить по комнатам tubadesse paigutama, расходиться по домам (kodudesse) laiali minema, рассадить по местам istekohtadele paigutama, каждому по книге igaühele üks raamat, по пяти рублей каждому igaühele viis rubla, по зёрнышку terakaupa, -haaval, они выпили по стакану чая igaüks neist jõi klaasi teed, по одному v одной ühekaupa, ükshaaval, по пяти viiekaupa, по шести kuuekaupa, по рублю штука (üks) rubla tükk; `II` с вин. п.
    1. piirmäära märkimisel kuni milleni, millest saadik, -ni; прочитать с первой по пятую главу lugema esimesest kuni viienda peatükini (kaasa arvatud), по пояс в воде vööst saadik vees, по колено põlvist saadik, põlvini, по сей день selle ajani, siiani, tänaseni, tänini, он влюблён по уши ta on kõrvuni armunud, он по горло занят ta on üle pea töö sees, ta on ülimalt hõivatud;
    2. koha märkimisel; сидеть по другую сторону стола teisel pool lauda istuma, по левую руку vasakut kätt;
    3. kõnek. tegevussfääri märkimisel -l, kelle-mille järel käima, keda-mida tooma v toomas käima; ходить по ягоды marjul käima, ходить по грибы seenel v seenil käima, идти по воду к колодцу kaevust vett tooma minema;
    4. jaotuse, määra v. hulga märkimisel kaupa; по два v по две kahekaupa, по двое kahekaupa, по три kolmekaupa, по трое kolmekaupa, по три рубля kolm rubla tükk, дать каждому по три рубля igaühele kolm rubla andma; `III` с предл. п.
    1. ajalise järgnevuse märkimisel pärast v peale mida, mille järel; по окончании школы pärast v peale kooli lõpetamist, kooli lõpetamise järel, по истечении срока pärast tähtaja möödumist;
    2. kõnek. van. ( tegevus) objekti märkimisel; скучать по отце isa taga igatsema; ‚
    цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel

    Русско-эстонский новый словарь > по

  • 16 предприниматель

    10 С м. од.
    1. ettevõtja; крупный \предприниматель suurettevõtja, мелкий \предприниматель väikeettevõtja, частный \предприниматель eraettevõtja;
    2. halv. ärimees, äriinimene

    Русско-эстонский новый словарь > предприниматель

  • 17 среда

    53 С ж. неод. keskkond, sfäär, ümbruskond, miljöö, olustik, ringkond; внешняя \средаа (välis)keskkond, воздушная \средаа õhkkeskkond, питательная \средаа toitekeskkond, sööde, кислотная \средаа keem. happeline keskkond, однородная \средаа el. homogeenne v ühtlik keskkond, рабочая \средаа (1) tööliskond, (2) töökeskkond, читательская \средаа lugejaskond, \средаа деятельности tegevusala, tegevusvaldkond, uurimisala, защита окружающей \средаы keskkonnakaitse, в \средае учащихся õpilaste seas v hulgas, õpilaskonnas, из \средаы студентов üliõpilaste seast v hulgast, üliõpilaskonnast, \средаа заела кого ülek. kõnek. kes on miljöö v olude ohvriks langenud

    Русско-эстонский новый словарь > среда

  • 18 сфера

    51 С ж. неод.
    1. sfäär (toimimisala, valdkond, ulatus, piirid, piirkond, ring, keskkond, ümbrus, mat. kerapind); земная \сфераа maakera, небесная \сфераа astr. taevasfäär, taevaskera, \сфераа влияния mõjuala, mõjupiirkond, mõjusfäär, \сфераа действия mõjuala, mõjupiirkond, tööpiirkond, jur. kehtivuspiirkond, \сфераа обращения ringlussfäär, \сфераа производства tootmissfäär, \сфераа потребления tarbimissfäär, \сфераа сотрясения mäend. vappesfäär, \сфераа деятельности tegevusala, tegevusvaldkond, \сфераа полномочий pädevus, kompetents, \сфераа интересов huviring, в своей \сферае oma sõiduvees;
    2. \сфераы мн. ч. ringkon(na)d; \сфераы культуры kultuuriringkond, дипломатические \сфераы diplomaatilised ringkonnad, в высших \сфераах kõrgemates ringkondades

    Русско-эстонский новый словарь > сфера

  • 19 поприще

    elu; elutee; tegevusala; tegevuskoht; tegevusväli; tööpõld

    Русско-эстонский словарь (новый) > поприще

  • 20 предприниматель

    ettevõtja; ärimees

    Русско-эстонский словарь (новый) > предприниматель


Поделиться ссылкой на выделенное

Прямая ссылка:
Нажмите правой клавишей мыши и выберите «Копировать ссылку»