-
101 встречный
126 П1. vastu-, vastutulev, vastassuunaline; \встречныйый ветер vastutuul, \встречныйый иск jur. vastuhagi, \встречныйое обвинение jur. vastusüüdistus, \встречныйый поезд vastutulev rong, \встречныйые перевозки maj. vastassuunalised veod, \встречныйая струя mäend. vastassuunaline juga, \встречныйое обязательство maj. omapoolne kohustus, \встречныйый бой sõj. kohtumislahing, \встречныйый план maj. omaplaan;2. ПС м. од. vastutulija; первый \встречныйый esimene vastutulija -
102 выпасть
356*b Г сов.несов.выпадать 1. из чего, без доп. maha v välja kukkuma; \выпастьсть из кармана taskust välja kukkuma, монета \выпастьла из рук raha kukkus käest maha;2. välja langema; волосы \выпастьли juuksed langesid välja;3. maha langema v sadama; sadestuma; \выпастьл первый снег esimene lumi tuli maha;4. juhtuma; osaks saama v langema; сегодня \выпастьл трудный день täna juhtus (olema) raske päev, тебе \выпастьло трудное испытание sulle sai osaks raske katsumus, \выпастьсть на долю кому kellele osaks saama -
103 двадцать
136 Ч kakskümmend; \двадцатьь один kakskümmend üks, \двадцатьь первый kahekümne esimene, по \двадцатьи kahekümnekaupa; ‚опять \двадцатьь пять kõnek. ikka üks ja seesama -
104 двести
140 Ч kakssada; \двести один kakssada üks, \двести первый kahesaja esimene -
105 десятилетие
115 С с. неод.1. kümnend, aastakümme; первое \десятилетие двадцатого века kahekümnenda sajandi esimene kümnend;2. kümnes aastapäev -
106 запрос
1 С м. неод.1. päring, järelepärimine, nõudmine, arupärimine; сделать \запрос järelepärimist tegema;2. esimene v küsitud hind (tingimisel); цены без \запроса kindlad hinnad;3. \запросы мн. ч. nõuded, vajadused, tarvidused, huvid; культурные \запросы kultuurivajadused, духовные \запросы vaimsed vajadused, повышенные \запросы liialdatud nõuded -
107 идти
371 Г несов.1. куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma ( sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); \идтити туда sinna minema, \идтити сюда siia tulema, \идтити оттуда sealt tulema, \идтити вперёд edasi minema, \идтити назад tagasi minema v tulema, \идтити навстречу vastu minema v tulema, \идтити домой koju minema v tulema, \идтити в библиотеку raamatukokku minema, \идтити на работу tööle minema, \идтити из театра teatrist tulema, \идтити из школы koolist tulema, \идтити со стадиона staadionilt v spordiväljakult tulema, \идтити к врачу arstile v arsti juurde minema, \идтити от подруги sõbratari poolt tulema, \идтити в гости külla minema, \идтити из гостей külast tulema, \идтити с друзьями koos sõpradega minema v tulema, \идтити пешком jala v jalgsi minema v tulema, \идтити шагом sammuma, sammu käima, \идтити гуськом hanereas minema v tulema v liikuma, \идтити друг за другом üksteisele v teineteisele järgnema, \идтити по дороге mööda teed minema v tulema v kõndima v liikuma, \идтити к реке jõe äärde v jõele minema, \идтити мимо mööduma, \идтити в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, \идтити за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, \идтити обедать lõunale minema, \идтити гулять jalutama minema, \идтити на охоту jahile minema, \идтити на медведя karujahile minema, \идтити по ягоды marjule minema, \идтити в монастырь kloostrisse minema, \идтити на войну sõtta minema, \идтити в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, \идтити в наступление peale tungima, pealetungile minema, \идтити в разведку luurele minema, \идтити на выручку appi minema, \идтити в отпуск puhkusele minema, \идтити к намеченной цели eesmärgi poole minema v liikuma, всё \идтиёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, \идтити по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, \идтити за своим учителем oma õpetaja jälil v jälgedes käima, \идтити за Коммунистической партией и пролетариатом kommunistlikule parteile ja proletariaadile järgnema, \идтити рука об руку käsikäes minema v sammuma, \идтити в авангарде esirinnas sammuma, поезд \идтиёт! rong tuleb v saabub, следующий поезд \идтиёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус \идтиёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою \идтиут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него \идтиёт слух v молва tema kohta liigub kuuldus, письма \идтиут долго kirjad lähevad v tulevad v käivad kaua, \идтити рысью traavima, traavi sõitma, \идтити на вёслах aerutama, \идтити на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день \идтиёт за днём päev möödub päeva järel, время \идтиёт aeg läheb v möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы \идтиёт дым korstnast tõuseb v tuleb suitsu, из раны \идтиёт кровь haavast tuleb verd, сон не \идтиёт uni ei tule, \идтити на растопку tulehakatuseks v läiteks minema, \идтити в пищу toiduks minema, \идтити (замуж) за кого kellele (mehele) minema v (naiseks) tulema, \идтити в починку parandusse minema, \идтити в продажу müügile minema, \идтити на экспорт ekspordiks minema, \идтити на подъём tõusuteed käima v minema, \идтити в уровень с веком ajaga sammu pidama, \идтити ко дну v на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар \идтиёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, \идтити походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, \идтити в открытую против кого kelle vastu otse v avalikult välja astuma, \идтити добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, \идтити в комсомол komsomoli astuma, \идтити в ремесленное училище tööstuskooli astuma v (õppima) minema, река \идтиёт изгибами jõgi lookleb, шрам \идтиёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье \идтиёт kõnek. palk jookseb, на экранах \идтиёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель \идтиёт в ботву kartul kasvab pealsesse, \идтити на убыль kahanema, \идтити впрок кому kellele kasuks tulema, \идтити к концу lõpule lähenema, \идтити на поправку paranema, \идтити на снижение laskuma, \идтити на понижение alanema, \идтити на посадку maandele v maandumisele minema v tulema, maandumist alustama, \идтити на сближение lähenema, \идтити на примирение (ära) leppima, \идтити на риск riskima, riskile välja minema, \идтити на обман pettusele välja minema, \идтити на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, \идтити на жертвы ohvreid tooma, \идтити на хитрость kavaldama, \идтити на всё kõigeks valmis olema, не \идтиёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не \идтиёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;2. käima, toimuma, olema; часы \идтиут точно kell käib täpselt, разговор \идтиёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь \идтиёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, \идтиут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, \идтиут экзамены on (käimas) eksamid, \идтиёт заседание koosolek käib (parajasti), \идтиут бои käivad lahingud, \идтиёт 19-й год on aasta 19, ребёнку \идтиёт пятый год laps käib viiendat aastat, он \идтиёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;3. (välja) käima, käiku tegema; \идтити конём ratsuga käima, \идтити козырем trumpi välja käima;4. edenema, laabuma; работа \идтиёт вяло töö edeneb visalt v aeglaselt, работа не \идтиёт töö ei laabu v ei lähe, дело \идтиёт на лад asi hakkab laabuma;5. кому, к чему sobima; этот цвет ей очень \идтиёт see värv sobib talle väga;6. на кого-что kuluma, minema; много сил \идтиёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм \идтиёт три метра материи ülikonnale v kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег \идтиёт на ремонт remont läheb palju maksma;7. sadama; \идтиёт дождь vihma sajab, \идтиёт снег lund sajab;8. куда viima; дверь \идтиёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога \идтиёт в гору tee viib v läheb mäkke;9. от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность \идтиёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;10. на что kõnek. näkkama (kala kohta);11. kõnek. õppima; она хорошо \идтиёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis; ‚\идтити в гору ülesmäge minema v sammuma;\идтити в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega;\идтити к венцу v\идтити vотправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama;\идтити на поводу у кого kelle lõa otsas olema;\идтити на удочку kõnek. õnge v liimile minema;\идтити насмарку kõnek. vett vedama v mokka v aia taha minema;\идтити по миру kerjama, kerjakotiga käima;\идтити по следам vстопам кого kelle jälgedes käima; vrd. -
108 издание
115 С с. неод.1. (без мн. ч.) avaldamine, kirjastamine, väljaandmine; \изданиее учебников õpikute väljaandmine v kirjastamine, \изданиее указа seadluse avaldamine (avalikuks teadmiseks) v väljaandmine (trükisena);2. trükk (esimene, teine jne.); третье \изданиее kolmas trükk, повторное \изданиее kordustrükk;3. väljaanne; trükis; tiraaž; сокращённое \изданиее lühiväljaanne, периодическое \изданиее perioodikaväljaanne, роскошное \изданиее luksusväljaanne, посмертное \изданиее postuumne väljaanne, редкое \изданиее haruldane trükis, подписные \изданиея ettetellitavad trükised v väljaanded, всё \изданиее разошлось kogu tiraaž on läbi müüdud, ежемесячное \изданиее kuukiri;4. van. kirjastus -
109 ком
ед. ч. 1, мн. ч. 49 С м. неод. kamakas, kamp, komp, pall; tomp; mütsak; \комья грязи porikamakad, \ком земли mullakamp, \ком снега lumepall, -kamakas, \ком ваты vatitomp, смять в \ком (kokku) kägardama, \ком подкатил к горлу klimp v klomp tõusis kurku; ‚первый блин \комом kõnekäänd esimene vasikas läheb (ikka) aia taha -
110 ласточка
73 С ж. од. pääsuke ( ka sport), hellitl. pääsulind, pääsu, ülek. ka linnupojake; zool. городская \ласточкаа räästapääsuke ( Delichon urbica), деревенская \ласточкаа suitsupääsuke ( Hirundo rustica), береговая \ласточкаа kaldapääsuke ( Riparia riparia), \ласточкаи, ласточковые pääsulased ( Hirundinidae); ‚первая \ласточкаа esimene pääsuke -
111 лицо
110 С с. неод.1. nägu (ka ülek.), pale; широкоскулое v скуластое \лицоо tugevate põsesarnadega v sarnakas nägu, знакомое \лицоо tuttav nägu, выражение \лицоа näoilme, цвет \лицоа näojume, черты \лицоа näojooned, \лицоо вытянулось nägu venis pikaks, он изменился в \лицое ta langes näost ära, ta näoilme muutus, смотреть опасности в \лицоо ohule silma vaatama, иметь своё \лицоо omanäoline olema, \лицоо современной деревни nüüdisküla v praeguse maaelu pale, перед \лицоом народа kõrgst. rahva (palge) ees, перед \лицоом суда kõrgst. kohtu ees;2. од. tegelane, isik; действующие лица пьесы näidendi tegelased, главное действующее \лицоо peategelane, важное \лицоо tähtis isik v tegelane, постороннее \лицоо kõrvaline isik, лица обоего пола mõlemast soost isikud, частное \лицоо eraisik, должностное \лицоо ametiisik, официальное \лицоо ametlik isik, подставное \лицоо jur. variisik, võltsisik, доверенное \лицоо jur. usaldusmees, volinik;3. lgv. isik; pööre; изменение глагола по лицам verbi v pöördsõna pööramine, первое \лицоо глагола esimene pööre;4. esikülg, väliskülg, pealispind; \лицоo кожи nahat. naha pealispind, гладить с \лицоа что paremalt poolelt triikima; ‚в поте \лицоа pal(g)ehigis; (знать)в \лицоо nägupidi (tundma); (говорить v сказать)в \лицоо näkku (ütlema);\лицоа нет на ком kes on näost ära;стирать vстереть с \лицоа земли кого-что maapinnalt pühkima, maatasa tegema;исчезать vисчезнуть с \лицоа земли maamunalt kaduma, jäljetult kaduma;в \лицое кого kelle isikus;от \лицоа кого kelle poolt, kelle nimel;с \лицоа воду не пить vanas. ilu ei panda padaje;невзирая на лица isikuid arvestamata;на \лицое написано у кого kelle näost on näha, kellele on otsaette kirjutatud;ни кровинки в \лицое (нет vкровь бросилась в \лицоо чьё, кому veri tõusis näkku kellel;показать своё настоящее \лицоо oma õiget palet v nägu näitama;на одно \лицоо ühte nägu, täiesti sarnased, nagu ühe vitsaga löödud;показать товар \лицоом mida kõige paremast küljest näitama;не ударить \лицоом в грязь oma nime mitte häbistama;\лицоом к \лицоу silm silma vastu, otse vastakuti;не к \лицоу что кому mis ei sobi, ei ole näo järgi kellele -
112 любовник
18 С м. од. armuke; van. armastatu; armunu; armastaja; первый \любовник teater esimene armastaja -
113 нога
71 (вин. п. ед. ч. ногу) С ж. неод. jalg; правая \ногаа parem jalg, левая \ногаа vasak v pahem jalg, передняя \ногаа esimene jalg, задняя \ногаа tagumine jalg, стропильная \ногаа ehit. sarikas, опорная \ногаа sport tugijalg, не по \ногае ei sobi jalga, ei ole jala järgi, стол на трёх \ногаах kolme jalaga laud, в \ногаах кровати voodi v sängi jalutsis, быть весь день на \ногаах kogu päeva jalul v jalgadel v püstijalu olema, взобраться v залезть \ногаами на стул jalgupidi toolile ronima, сбиться с \ногаи vale jalga astuma (marssimisel), волочить v едва таскать ноги vaevalt jalgu järele vedama, вскакивать на ноги püsti kargama, удержаться v устоять на \ногаах jalul püsima, у кого ноги отнялись v подломились v подкосились kelle jalad läksid nõrgaks, kes vajus kokku, kes püsib vaevalt jalul, переступать v переминаться с \ногаи на ногу paigal tammuma, ühelt jalalt teisele astuma, надевать на босу ногу palja jala otsa panema v torkama, перенести болезнь на \ногаах püstijalu haigust läbi põdema, сидеть \ногаа на ногу jalg üle põlve istuma, сбивать v сшибать с ног jalust maha lööma, подставить ногу кому jalga taha panema (ka ülek.), хромать на обе \ногаи mõlemat jalga luukama v lonkama (ka ülek.); ‚без задних ног (спать) madalk. nagu kott magama;валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma;бежать со всех ног jooksma, nagu jalad võtavad, kõigest jõust jooksma;сбиться с ног kandu rakku jooksma;с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; (вооружённый)с головы до ног hambuni relvastatud v relvis;одна \ногаа здесь, другая там kõnek. kähku, kibekiiresti (kuhugi jooksma v. kusagil ära käima);вверх \ногаами uperkuuti, kummuli;отбиваться руками и \ногаами от кого-чего käte-jalgadega tagasi tõrjuma;ставить vпоставить вверх \ногаами pea peale pöörama;колосс на глиняных \ногаах liter. hiiglane savijalgadel;валяться в \ногаах у кого kelle ees põlvili maas roomama;дружеской \ногае с кем kellega heal jalal v sõbramees olema;с левой \ногаи vне с той \ногаи вставать vвстать vasaku jalaga voodist tõusma;\ногаи чьейдержат, едва на \ногаах стоит vдержится, ноги не держат kõnek. ei seisa v püsib vaevalt jalul (väsimusest, haigusest vm.);ноги протянуть kõnek. vedru välja viskama, koibi sirgu ajama;ставить vпоставить на ноги jalule aitama;(быть) одной \ногаой в могиле haua äärel olema, ühe jalaga hauas olema;ни \ногаой куда kõnek. ei tõsta jalgagi kuhu;ни в зуб \ногаой madalk. tume nagu tökatipudel, mitte mõhkugi (ei tea);жить на широкую ногу laialt v külla otsas elama -
114 октябрь
11 С м. неод. oktoober, oktoobrikuu; первое \октябрьября esimene oktoober, в \октябрьябре oktoobris, oktoobrikuus, третьего \октябрьября kolmandal oktoobril, к пятому \октябрьября viiendaks oktoobriks, Великий Октябрь Suur Oktoobrirevolutsioon, Suur Oktoober, заветы Октября Oktoobri-aated -
115 первородный
126 П1. van. esik-, esisündinud, esimesena sündinud, esmasündinud, esi-; \первородныйый сын esikpoeg, \первородныйый кал füsiol. esiroe, lapsepigi (vastsündinu esimene roe);2. ülek. liter. puutumatu, loomulik; \первородныйая красота природы looduse puutumatu ilu, \первородныйая яркость красок (loomulik) värvide kirkus v värvierksus; ‚\первородныйый грех liter. pärispatt -
116 половина
51 С ж.1. неод. pool; первая \половинаа игры mängu esimene pool(aeg), \половинаа второго (kell on) pool kaks, в \половинае второго pool kaks, poole kahe ajal, добрая \половинаа чего kõnek. tubli(sti) pool millest, в \половинае июля juuli keskel v keskpaiku, в первой \половинае января jaanuari esimesel poolel v algupoolel, два с \половинаой года kaks ja pool aastat, три с \половинаой килограмма kolm ja pool kilo, прекрасная v слабая \половинаа человеческого рода ülek. kõnek. inimkonna õrnem pool v sugu;2. од. kõnek. nalj. väljendeis: моя (твоя) \половинаа minu (sinu) teinepool, моя дражайшая \половинаа minu teinepool (sagedamini naise kohta), küljeluu; ‚середина vсерединка на \половинау vна половинку kõnek. (1) ei see ega teine, keskpärane, (2) nii keskelt läbi, keskpäraselt -
117 ряд
3 С м. неод. ( с Ч два, три, четыре ряда)1. (предл. п. ед. ч. в ряду) rida (ka mat, keem., ehit.), rivi, rodu; \ряд домов majaderida, стулья в два \ряда kaks rida toole, в первом \ряду (1) esimeses reas, (2) ülek. esirinnas, первый \ряд партера põranda v parteri esimene rida, неполный \ряд poolik rida (rivis), полный ряд täisrida (rivis), \ряд движения sõidurida, располагать в \ряд reastama, rivistama, бесконечный \ряд mat. lõpmatu rida, сходящийся \ряд mat. koonduv rida, прокладный \ряд ehit. vaherida, vahekiht, side(kivi)rida, side(kivi)kiht, шпунтовый \ряд ehit. sulundsein, punnsein, радиоактивный \ряд keem. radioaktiivne rida, урановый \ряд keem. uraanirida, гласный переднего \ряда lgv. eesvokaal, построиться в \ряды ritta võtma, reastuma, rivistuma, идти \рядами reas sammuma, в \ряду кого-чего kelle-mille hulgas v seas;2. (предл. п. ед. ч. в ряде) rida; целый \ряд причин hulk põhjusi, в течение \ряда дней mitme päeva jooksul, в \ряде случаев real juhtumeil, mõnel juhul, mõningatel juhtudel;3. \ряды мн. ч. read; в \рядах армии sõjaväes, вступить в \ряды партии partei ridadesse v parteisse astuma, сомкнуть \ряды ridu koondama, \ряды вздвой! read kahte!;4. (предл. п. ед. ч. в ряду) (turu)lett, letirida; рыбный \ряд kalalett;5. (предл. п. ед. ч. в ряде) madalk. (juukse)lahk; ‚из \ряда вон выходящий erakordne, ainulaadne, harukordne;ставить vпоставить в один \ряд кого-что с кем-чем ühte ritta panema, ühele pulgale seadma v panema -
118 светлый
126 П (кр. ф. \светлыйел, светла, \светлыйло, \светлыйлы)1. valge, ere, valgusküllane, hele; \светлыйлое солнце ere päike, \светлыйлая комната valge v valgusküllane tuba, \светлыйлая ночь (kuu)valge öö, \светлыйлое пальто hele mantel, \светлыйлые глаза heledad silmad, \светлыйлый шрифт trük. harilik kiri;2. selge (ka ülek.), läbipaistev; \светлыйлая вода selge vesi, \светлыйлый ручеёк selge ojake, \светлыйлое стекло läbipaistev klaas, \светлый голос selge hääl, \светлый ум selge aru v mõistus;3. ülek. helge, kirgas; \светлыйлые воспоминания helged mälestused, \светлыйлая радость puhas v kirgas rõõm, \светлыйлое будущее helge tulevik, \светлыйлая жизнь õnnelik elu, \светлыйлые стороны кого-чего kelle-mille head küljed v omadused, \светлыйлая личность kirgas isiksus, \светлыйлый образ helge kuju, \светлыйлая память о ком helge mälestus, \светлыйлый взгляд на жизнь optimistlik ellusuhtumine;4. (без кр. ф.) kirikl. lihavõtte-, ülestõusmis-; \светлыйлый праздник lihavõtted, ülestõusmispühad, lihavõttepühad, \светлыйлое воскресенье esimene lihavõttepüha; ‚\светлыйлая голова (1) helge v selge v tark pea, (2) tarkpea -
119 склонение
115 С с. неод.1. (без мн. ч.) langetamine, langetus, kallutamine, kallutus, kaldumine (ka ülek.); \склонение к миру lepituskatse (ka jur.);2. deklinatsioon (lgv. käänamine, deklineerimine; käändkond; astr., füüs., geol. kääne, hälve, kõrvalekalle; kaldenurk, taevakoordinaadid); именное \склонение lgv. noomenite käänamine v deklineerimine, первое \склонение lgv. esimene käändkond v deklinatsioon, астрономическое \склонение astr. astronoomiline deklinatsioon v kääne, северное \склонение astr. põhjakääne, магнитное \склонение geol. magnetiline deklinatsioon, \склонение компаса kompassihälve -
120 смычка
73 С ж. неод.1. (бeз мн. ч.) põkkamine, liitmine, ühendamine;2. põkk, põkkekoht, liitekoht, ühenduskoht; \смычка рельсов raudteerööbaste liitekoht, якорная \смычка mer. esimene seekel ketti;3. ülek. liit, ühendus, koostöö; \смычка рабочих и крестьян tööliste ja talupoegade liit, интернациональная \смычка rahvusvaheline koostöö v liit, \смычка между городом и деревней linna ja maa koostöö v ühendus, maa side linnaga
См. также в других словарях:
Esimene Eesti tuur — Infobox Album Name = Esimene Eesti tuur Type = live Artist = Smilers Released = 2005 Recorded = June 2005 Genre = Rock Length = CD 73:54 Label = Bulldozer Producer = Reviews = Last album = Live Unplugged (2005) This album = Esimene Eesti tuur… … Wikipedia
Nagu esimene kord — Studio album by Terminaator Released 2006 … Wikipedia
20 (Terminaator album) — Infobox Album Name = 20 Type = greatest hits Artist = Terminaator Released = August 2007 Recorded = 1991 2007 Genre = Rock Length = 132:12 Label = Terminaator Music Producer = Reviews = Last album = Nagu esimene kord (2006) This album = 20 (2007) … Wikipedia
Terminaator — Жанр Рок н ролл панк рок поп панк альтернативный металл хард рок Годы 1987 по настоящее время … Википедия
Terminaator — Infobox musical artist Name = Terminaator Img size = Background = group or band Alias = Termi Termikas Origin = flagicon|Estonia Tallinn, Estonia Genre = Rock Hard Rock Pop Rock Glam Metal Years active = 1987 present URL = [http://www.terminaator … Wikipedia
Go Live 2005 — Infobox Album Name = Go Live 2005 Type = live Artist = Terminaator Released = 2005 Recorded = December 3, 2005 Genre = Rock Length = Label = MFM Records Producer = Reviews = Last album = Kuutõbine (2003) This album = Go Live 2005 (2005) Next… … Wikipedia
Romeo & Julia — Infobox Album Name = Romeo Julia Type = soundtrack Artist = Various Artists Released = 2006 Recorded = Rockhouse Studio; by Elmar Liitmaa and Ergo Ehte Genre = Musical Length = Label = Producer = Elmar Liitmaa Reviews = Romeo Julia is the… … Wikipedia
Nii ma jälle läen — Infobox Single Name = Nii ma jälle läen Artist = Terminaator from Album = Nagu esimene kord Released = 2006 Genre = Rock Length = 4:02 Writer = Jaagup Kreem Producer = Label = Terminaator Music Chart position = Last single = This single = Next… … Wikipedia
I Was Here (film) — I Was Here Estonian: Mina olin siin Directed by René Vilbre Writ … Wikipedia
Муфта, Полботинка и Моховая Борода (повесть-сказка) — Муфта, Полботинка и Моховая Борода «Naksitrallid», «Jälle need naksitrallid» … Википедия
Орвику, Карл Карлович — [р. 4(17) авг. 1903] сов. геолог, акад. АН Эст. ССР (с 1954; чл. корр. с 1946). Окончил Тартуский ун т (1930). Проф. этого ун та (с 1944) и дир. Ин та геологии АН Эст. ССР (с 1954). Занимается изучением геологич. строения территории Эстонии, в… … Большая биографическая энциклопедия