Перевод: со всех языков на узбекский

с узбекского на все языки

be+a+question+of

  • 21 envisager

    vt.
    1. biror nuqtai nazardan qaramoq, ma'lum munosabatda bo‘lmoq, e' tibor bermoq, e' tiborga, hisobga olmoq, hisoblanmoq; o‘ylamoq; il faut envisager calmement l'avenir kelajak haqida vazminlik bilan o‘ylash kerak; comment envisagez-vous ce problème? siz bu masalaga qanday munosabatdasiz? il faut envisager la question sous un autre angle masalaga boshqa tomondan, nuqtai nazardan yondoshmoq kerak
    2. oldindan ko‘rmoq, sezmoq, kelajakni ko‘rmoq; oldindan bilmoq, bashorat qilmoq; taxmin qilmoq, mo‘ljallab qo‘ymoq, ko‘z oldiga keltirmoq; vous n'avez pas envisagé cette possibilité siz bu imkoniyatni kutmagan edingiz, oldindan ko‘zda tutmagan edingiz.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > envisager

  • 22 épineux

    -euse
    adj.
    1. tikandek sanchiladigan, botadigan, o‘ tkir, tikanli; un arbuste épineux tikanli buta; un poisson épineux ignali baliq
    2. fig. qiyin, mushkul, mashaqqatli; une question épineuse qiyin masala, mashaqqatli masala.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > épineux

  • 23 escamoter

    vt.
    1. ko‘z ilg‘atmay yashirmoq, olib qo‘ymoq; escamoter une carte qartani mohirlik bilan yashirib qo‘ymoq
    2. olib qo‘ymoq, urib ketmoq; escamoter un portefeuille hamyonni olib qo‘ymoq
    3. ustalik, ustamonlik bilan qutulmoq, xalos bo‘lmoq; chap berub qolmoq, o‘zini chetga olmoq, tortmoq, chap berib qutilib qolmoq; escamoter une difficulté qiyinchilikdan qutulib qolmoq; escamoter une question savolga javob berishdan o‘zini chetga olmoq
    4. fig. tez yoki past tovushda talaffuz qilmoq
    5. av. shassini ko‘tarmoq, yig‘moq.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > escamoter

  • 24 explorer

    vt.
    1. tadqiq qilmoq, razvedka qilmoq, tekshirib bilmoq, kashf etmoq (biror mamlakat, notanish joyni)
    2. tadqiq qilmoq, o‘rganmoq, tekshirmoq; explorer un sujet, une question tema, masalani o‘rganmoq
    3. méd. ichki organlar faoliyatini tekshirib ko‘rmoq.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > explorer

  • 25 historique

    I adj. tarixiy
    II nm. tarixiy hikoya; faire l'historique d'une question muammo tarixini aytib bermoq; voilà l'historique de cette affaire mana bu ish, voqea.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > historique

  • 26 honneur

    nm.
    1. shon, sharaf, or-nomus, iftixor, izzat, obro‘, izzat-nafs; une question d'honneur shon-sharaf, or-nomus masalasi, yakkama-yakka olishuv, duel; une parole d'honneur chin so‘z; sur l'honneur, en (tout) honneur vijdonan ont ichaman
    2. obro‘-e'tibor, nomus, yaxshi nom, hurmat, izzat, ehtirom, izzat-ikrom; pl. obro‘, izzat, hurmat; les honneurs funèbres so‘nggi izzat ikrom, ta'ziya; la garde d'honneur faxriy qorovul; une place d'honneur faxrli o‘rin; la Légion d'honneur Faxriy legion ordeni; faire honneur à hurmat bildirmoq; faire honneur à ses engagements bo‘yniga olgan majburiyatini bajarmoq; se piquer d'honneur bor kuchi, imkoniyati bilan tirishmoq, urinmoq; remettre en honneur yana muomalaga chiqarmoq; en l'honneur de qqn. birovning sha'niga yarasha; un garçon d'honneur kuyov jo‘ra; prov. à tout seigneur tout honneur ko‘rpangga qarab oyoq uzat
    3. pl. suratlar, belgilar (qarta o‘yinida).

    Dictionnaire Français-Ouzbek > honneur

  • 27 litige

    nm.
    1. mojaro, tortishuv, janjalli ish; janjal; arbitrer, trancher un litige janjalli ishni hal qilmoq
    2. haq-huquq talashish, tortishuv; question en litige tortishuvli masala.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > litige

  • 28 lumière

    nf.
    1. yorug‘lik, nur, yog‘du
    2. kunduzgi yorug‘lik
    3. yorug‘lik, yorug‘lik manbai, yorug‘ lik chiqib turgan joy, chiroq; les lumières de la ville shahar chiroqlari
    4. yorug‘lik, yog‘du, nur; vitesse de la lumière yorug‘lik tezligi
    5. yorug‘lik, aniqlik, ravshanlik; l'auteur jette une lumière nouvelle sur la question muallif masalaga yangi bir ravshanlik kiritadi; faire la lumière aniqlik kiritmoq
    6. loc. en lumière aniq, ravshan, yorug‘; mettre en pleine lumière to‘ la yoritmoq; to‘la aniqlik, ravshanlik kiritmoq
    7. les lumières de qqn. biror kishining bilimi, ma'rifati, bilimdonligi; aidez-moi de vos lumières o‘z bilimingiz bilan menga yordam bering; le siècle des Lumières ma'rifat asri
    8. mash'al, yulduz (o‘ta bi limdon, ahamiyatli odam); c'est une des lumières de son temps bu o‘z davrining yulduzlaridan biri.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > lumière

  • 29 mort

    nf.
    1. o‘lim, vafot, qazo, ajal; o‘lish, jon berish, jon uzilish, halok bo‘lish; voir la mort de près ajal bilan yuzma-yuz bo‘lmoq; la mort n'épargne personne ajal hech kimni ayamaydi; mort clinique suivie de réanimation keyinchalik qayta jonlangan klinik o‘lim
    2. o‘lish, jon berish, jon uzilish, jon taslim qilish, ajali yetish; mort naturelle tabiiy o‘lish, tabiiy o‘lim, o‘z ajali bilan o‘lish; mort accidentelle baxtsiz hodisa tufayli o‘lish; mort subite to‘satdan o‘lish; loc. mourir de sa belle mort oshini oshab, yoshini yashab o‘lish, o‘z ajali bilan o‘lish; être à l'article de la mort o‘lim to‘shagida yotmoq; c'est une question de vie ou de mort bu hayot-mamot masalasi; à mort o‘ladigan qilib, qattiq; être frappé, blessé à mort qattiq kaltaklanmoq, yaralanmoq; depuis sa mort uning vafotidan buyon; loc. à la vie (et) à la mort o‘la-o‘lguncha, to o‘lguncha, to abad, bir umr, umrining oxirigacha, umrbod
    3. o‘ lim, qatl; donner la mort qatl qilmoq; engin de mort o‘lim quroli; peine de mort o‘ lim jazosi; mettre qqn. à mort qatl qilmoq, o‘ldirmoq; à mort! o‘ lim!
    4. fig. o‘lim, inqiroz; c'est la mort du petit commerce bu kichik tijoratlarning o‘limi; loc. souffrir mille morts ming bir azob chekmoq; avoir la mort dans l'âme umidini uzmoq.
    -morte
    adj.
    1. o‘lgan, vafot qilgan, qazo qilgan, olamdan o‘ tgan, halok bo‘lgan; il est mort depuis longtemps uning vafot qilganiga ko‘p bo‘ldi; il est mort et enterré u o‘lgan va dafn qilingan; elle est tombée raide morte u til tortmay o‘ldi; arbre mort qurigan daraxt; feuilles mortes qurigan barglar, xazon
    2. o‘lguday, o‘lguncha; ivre mort o‘lguday mast; mort de fatigue ulguday charchagan; mort de peur qo‘rquvdan o‘lay degan
    3. o‘lik, jonsiz (narsa); eau morte ko‘lmak suv; loc. poids mort pasangi yuk; temps mort bekor turish, bo‘sh turish, bekor turilgan vaqt
    4. o‘lik (hozirda ishlatilmaydigan); langue morte o‘lik til
    5. fam. o‘lgan, ishlatib bo‘lingan; la bagnole est morte mashina o‘ldi, ishdan chiqdi; les piles sont mortes batareyalar o‘ldi.
    -morte
    n.
    1. o‘lik, jasad, murda, mayyit; ensevelir, incinérer les morts o‘liklarni ko‘mish, kuydirish; être pâle comme un mort murdaday oqarib ketmoq
    2. o‘lik, marhum, o‘ tganlar; culte, religion des morts o‘tganlarning sig‘inishi, dini
    3. o‘lik, qurbon; l'accident a fait un mort et trois blessés ko‘ngilsiz hodisa tufayli bir kishi o‘ldi va uch kishi yaralandi; les morts de la guerre urush qurbonlari; la place du mort haydovchining yonidagi oldingi o‘rindiq; loc. faire le mort o‘zini o‘likka solmoq.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > mort

  • 30 naïf

    -naïve
    adj.
    1. sodda, soddadil, anoyi; une question naïve oddiy savol
    2. go‘l, do‘lvor; vous me prenez pour un naïf siz meni go‘l deb o‘ylayapsizmi?
    3. oddiy, sodda, soddadil; une joie naïve soddadil xursandchilik.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > naïf

  • 31 nous

    pron.pers.
    1. biz; bizni, bizga; vous et moi, nous sommes de vieux amis siz va men eski qadrdonlarmiz; c'est nous qui l'avons appelé uni chaqirgan biz bo‘lamiz; il nous regarde u bizga qarayapti; chez nous, pour nous biznikida, biz uchun; c'est à nous bu bizniki
    2. nous, nous n'irons pas biz, biz bormaymiz; nous-même(s) biz o‘zimiz ham, hatto o‘zimiz; c'est pour nous deux bu ikkovimiz uchun; à nous trois, nous y arriverons uchovlon, biz u yerga yetib boramiz
    3. 1-shaxs birlik o‘rnida kamtarinlik yoki oliy hazratlar uchun: nous voulons biz xohlaymiz
    2. fam. sen, siz (2-shaxsni bildirish uchun); eh bien, petit, nous avons bien travaillé? xo‘sh, mittivoy, yaxshi ishladikmi? nouveau, nouvel (unli yoki o‘qilmaydigan h bilan boshlanuvchi so‘zlardan oldin), nouvelle
    I adj.
    1. yangi, yaqindagina paydo bo‘lgan; pommes de terre nouvelles yangi, shu yilgi kartoshka; un mot nouveau yangi so‘z; prov. tout nouveau, tout beau har narsaning yangisi yaxshi; quoi de nouveau? qanday yangiliklar bor?
    2. yangi, yaqinda paydo bo‘lgan; les nouveaux riches yangi boylar; les nouveaux mariés yangi, yaqinda, endigina turmush qurganlar
    3. yangi, unchalik ma'lum bo‘lmagan, notanish; un art tout à fait nouveau butunlay yangi san'at; nouveau pour qqn. biror kimsa uchun yangi, ko‘rilmagan, urf bo‘ lmagan, odat tusiga kirmagan
    4. yangi, navbatdagi, eskisining o‘rniga keluvchi, almashtiruvchi; le nouvel an yangi yil; la nouvelle lune yangi, yangi chiqqan oy; le nouveau monde Yangi Dunyo (Amerika); le nouveau testament Injil; une nouvelle édition yangi nashr
    II n.
    1. yangi, yangi kelgan; il y avait deux nouveaux dans la classe sinfda ikkita yangi kelgan bola bor edi
    2. nm. yangilik; il y a du nouveau dans l'affaire ishda yangilik bor; loc.adv. de nouveau yangidan, yangidan, boshqatdan; faire de nouveau qqch. biror narsani boshqatdan qilmoq; loc.adv. à nouveau takroran, yangidan, qaytadan; le voilà à nouveau sans travail mana u yana ishsiz; examiner à nouveau une question masalani takroran ko‘rib chiqmoq.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > nous

  • 32 oiseux

    -euse
    adj. bekorchi, quruq, bema'ni, tuzsiz, behuda, ahamiyatsiz; dispute, question oiseuse behuda tortishuv, savol.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > oiseux

  • 33 pendant

    -ante
    adj.
    1. osilgan, osilib turgan; les bras pendants pastga osilgan qo‘llar; les chiens haletaient, (la) langue pendante tili osilgan, itlar harsillashar edi
    2. affaire, question pendante yechimini kutayotgan (havoda qolgan) ishlar, masalalar.
    nm. zirak, boldoq, sirg‘a, isirg‘a; cette estampe est le pendant de l'autre bu estamp boshqasining jufti; faire pendant à, se faire pendant simmetrik bo‘lmoq; les deux tours du château se font pendant qasrning ikki minorasi simmetrik joylashgan.
    prép.
    1. paytida, davrida, davomida; il a été malade pendant le voyage sayohat paytida u kasal edi; il est arrivé pendant la nuit u kechqurun keldi
    2. davomida, mobaynida; j'ai attendu (pendant) deux heures men ikki soat kutdim; il s'est tu (pendant) un long moment u uzoq vaqt jim qoldi; elle a dansé (pendant) toute la soirée u butun kecha raqsga tushdi; pendant ce temps shu paytda; avant, pendant et après la guerre urushdan oldin, urush paytida, urushdan keyin; amusons-nous pendant que nous sommes jeunes yoshlik paytimizda xursandchilik qilib qolaylik; pendant que j'y pense, je dois vous dire men bu haqda o‘ylayotgan ekanman, men sizga aytishim kerak; iron. c'est ça, pendant que vous y êtes, prenez aussi mon portefeuille shunday, modomiki siz shu darajaga yetibsiz, mening hamyonimni ham oling.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > pendant

  • 34 préalable

    I adj.
    1. oldin, avval, oldindan, ilgari; cette décision demande une réflexion préalable bu qaror oldindan o‘ylab olishni talab qiladi; préalable à oldingi, oldin keladigan; l'enquête préalable à une opération publicitaire reklamani amalga oshirishdan oldingi so‘rov
    2. dastlabki, oldingi, avvalgi; question préalable taklifning dastlabki muhokamasi
    II nm. dastlabki o‘zaro kelishuv, shartlashuv; ahd, bitim; être prêt à discuter sans préalable dastlabki o‘zaro shartlashuvsiz munozara yuritishga tayyor bo‘lmoq; loc.adv. au préalable oldin, oldindan, avvaldan, oldinroq; il faudrait l'en avertir au préalable bu haqda oldindan ogohlantirib qo‘yish kerak edi.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > préalable

  • 35 racial

    -iale, iaux
    adj. irqiy, irqqa oid; la question, la politique raciale irqiy masala, siyosat; discrimination raciale et racisme irqiy kamsitish va irqchilik; conflits raciaux irqiy mojarolar.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > racial

  • 36 ramener

    I vt.
    1. qaytarib, qaytadan, yana olib kelmoq
    2. olib borib qo‘ymoq, olib borib bermoq, olib kelib bermoq; je vais le ramener chez lui men uni uyiga olib borib qo‘yaman; le mauvais temps le ramena à la maison yomon havo uni uyga qaytardi
    3. qaytarmoq; ceci nous ramène à notre sujet bu bizni mavzuyimizga qaytaradi; on l'a ramené à la vie uni hayotga qaytarishdi
    4. qaytarmoq, o‘rnatmoq; des tentatives pour ramener la paix tinchlik o‘rnatishga harakat
    5. olib kelmoq; elle a ramené d'Allemagne un fiancé sympa u Germaniyadan chiroyli kuyov olib keldi
    6. ma'lum bir holatda joylamoq; tortmoq, yopmoq
    II se ramener vpr.
    1. kelib, borib taqalmoq; tout ça se ramène à une question d'argent buning hammasi pul masalasiga borib taqaladi
    2. kelmoq; alors, tu te ramènes? xo‘sh, kelyapsanmi?

    Dictionnaire Français-Ouzbek > ramener

  • 37 rapport

    nm. daromad, foyda, kirim; il vit du rapport de ses terres u yerlaridan kelgan daromad evaziga yashaydi; ce placement est de bon rapport bu pul qo‘yish juda daromodli; loc. immeuble, maison de rapport daromad ko‘riladigan imorat, uy (ijaraga beriladigan).
    nm.
    1. axborot, ma'lumot, xabar, hisobot, protokol, xulosa; faire un rapport écrit, oral sur une question biror masala yuzasidan yozma, og‘zaki ma'lumot bermoq; rédiger un rapport hisobot tuzmoq; rapport confidentiel, secret yashirin ma'lumot; un rapport de police politsiya protokoli.
    nm.
    1. aloqa, munosabat, rishta; rapports de parenté qarindoshlik rishtalari; pouvons-nous établir un rapport entre ces deux faits? bu ikki holat o‘rtasidagi aloqani aniqlay olamizmi? avoir rapport à taalluqli bo‘lmoq, aloqador bo‘ lmoq; loc.prép. par rapport à -ga nisbatan, qaraganda; considérons ces deux oeuvres l'une par rapport à l'autre bu ikki asarni bir biriga nisbatan ko‘rib chiqamiz; sous le rapport de nuqtai nazaridan; étudier un projet sous le rapport de sa rentabilité rejani daromadliligi nuqtai nazaridan o‘rganib chiqmoq; sous tous (les) rapports har jihatdan, hamma tomondan, har tomonlama; une jeune fille très bien sous tous rapports har tomonlama juda yaxshi qiz
    2. o‘xshashlik, umumiylik, yaqinlik, qarindoshlik; être sans rapport avec autre chose boshqa narsalar bilan hech qanday o‘xshashligi bo‘lmaslik; en rapport avec mos keladigan, mos tushadigan; il cherche une place en rapport avec ses goûts u o‘z didiga mos keladigan joy qidiryapti
    3. aloqa, bog‘liqlik, daxldorlik, taalluqlilik, tegishlilik, taalluq; je ne vois pas le rapport men bog‘liqlikni ko‘rmayapman
    4. math. nisbat; nombres dans le rapport de cent contre un yuzning birga nisbatidagi sonlar; un bon rapport qualitéprix sifat-narxning mos nisbati
    5. munosabat, aloqa; les rapports sociaux ijtimoiy munosabatlar; les rapports entre les états, entre les peuples davlatlar, xalqlar o‘rtasidagi munosabatlar
    6. pl. jinsiy aloqa.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > rapport

  • 38 rapporter

    vt.
    1. qaytarib olib kelmoq, qaytarib olib kelib qo‘ymoq; rapporter ce qu'on a pris olgan narsasini qaytarib olib kelib bermoq
    2. olgach kelmoq, olakelmoq; rapporte-moi la réponse dès que possible iloji bo‘lishi bilanoq, menga javobni olakelgin
    3. qo‘shib qo‘ymoq; rapporter une poche, un morceau de tissu bitta cho‘ntak, bir parcha mato qo‘shib qo‘ymoq; rapporter un angle burchakni o‘lchab, qog‘ozga tushirmoq
    4. (ega narsa) foyda, daromad keltirmoq; rapporter un revenu foyda keltirmoq; argent qui ne rapporte rien hech qanday foyda keltirmaydigan pul; ce métier me rapporte bu kasb menga daromad keltiradi.
    vt.
    1. aytmoq, demoq, qaytarmoq; on m'a rapporté que menga aytishdiki; citer, rapporter un mot célèbre bir mashhur ibora keltirmoq, aytmoq
    2. aytib qo‘ymoq, yetkazib qo‘ymoq, chaqib qo‘ymoq, gap tashimoq.
    I vt. (qqch à) biror narsaga mantiqan bog‘lamoq; on ne peut comprendre cet événement sans le rapporter à son époque bu hodisani o‘z davriga bog‘lamay tushunib bo‘lmaydi
    II se rapporter vpr. bog‘liq, taalluqli, aloqador, daxldor bo‘lmoq; mos kelmoq; la réponse ne se rapporte pas à la question javob savolga mos kelmaydi; s'en rapporter à qqn. biror kishiga, uning fikriga havola qilmoq, biror kishiga ishonmoq; je m'en rapporte à vous, à votre jugement men sizga, sizning fikringizga havola qilaman.
    vt. bekor qilmoq, kuchdan qoldirmoq, orqaga surmoq, kechiktirmoq; rapporter une décision, une mesure qaror, chorani bekor qilmoq.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > rapporter

  • 39 réexaminer

    vt. qayta ko‘rib chiqmoq; réexaminons la question masalani qayta ko‘rib chiqaylik.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > réexaminer

  • 40 régler

    I vt.
    1. moslamoq; mos, muvofiq ravishda ish tutmoq; biror kishidan namuna olmoq; je régle mon pas sur le vôtre men qadamlarimni siznikiga moslayapman
    2. belgilamoq, aniqlamoq; régler les modalités d'une entrevue uchrashuv xususiyatlarini belgilamoq
    3. sozlamoq, tuzatmoq, to‘g‘rilamoq; régler le débit d'un robinet jo‘mrakdan suv o‘tishini sozlamoq; régler sa montre soatini to‘g‘rilamoq
    4. hal qilmoq, yechmoq, tartibga keltirmoq, yo‘lga qo‘ymoq; régler une question, un problème masala, muammoni hal qilmoq; régler une affaire ishni yo‘lga qo‘ymoq
    5. régler un comte hisobni to‘lab qutulmoq; régler sa note d'hôtel mehmonxona haqini to‘lamoq (hisob-kitob qilmoq); réglez-vous par chèque? chek bilan hisobkitob qilasizmi? il régle en espèces u naqd pul bilan to‘laydi; régler le boucher, le boulanger qassob, novvoy bilan hisob-kitob qilmoq
    II se régler vpr.
    1. biror kishidan o‘rnak olmoq
    2. hal bo‘lmoq, hal qilinmoq, yechilmoq; l'affaire s'est réglée à l'amiable ish do‘stona hal qilindi.

    Dictionnaire Français-Ouzbek > régler

См. также в других словарях:

  • question — [ kɛstjɔ̃ ] n. f. • mil. XIIe; lat. quæstio 1 ♦ Demande qu on adresse à qqn en vue d apprendre qqch. de lui. ⇒ interrogation. Poser une question à qqn. ⇒ interroger, questionner . Énoncer, formuler une question. Répondre à une question. « ta… …   Encyclopédie Universelle

  • Question Time British National Party controversy — Protesters gather outside the BBC Television Centre in London before the episode of Question Time Participants …   Wikipedia

  • Question answering — (QA) is a type of information retrieval. Given a collection of documents (such as the World Wide Web or a local collection) the system should be able to retrieve answers to questions posed in natural language. QA is regarded as requiring more… …   Wikipedia

  • Question Time — in a parliament occurs when backbenchers (members of the parliament who are not Ministers) ask questions of the Prime Minister which he or she is obliged to answer. It usually occurs daily while parliament is sitting, though it can be cancelled… …   Wikipedia

  • question — Question. s. f. Interrogation, demande que l on fait pour s éclaircir de quelque chose. Il m a fait cent questions. qu avez vous respondu à cette question? c est une question captieuse. ce n est pas là une question à faire. Question, est aussi,… …   Dictionnaire de l'Académie française

  • Question — Ques tion, n. [F., fr. L. quaestio, fr. quaerere, quaesitum, to seek for, ask, inquire. See {Quest}, n.] 1. The act of asking; interrogation; inquiry; as, to examine by question and answer. [1913 Webster] 2. Discussion; debate; hence, objection;… …   The Collaborative International Dictionary of English

  • Question Mark (aircraft) — Question Mark was a modified Atlantic Fokker C 2A airplane, modified and flown by aviators from the United States Army Air Corps to experiment with aerial refueling. The flight took place from January 1 to January 7, 1929.BackgroundThe first… …   Wikipedia

  • Question Jurassienne — En Suisse la question jurassienne est liée au conflit entre le Peuple Jurassien et le Canton de Berne qui se manifesta par de nombreux évènements conflictuels tant culturels, religieux et sociaux qui se déroulèrent dès l annexion de l ancien… …   Wikipédia en Français

  • question — ques·tion n 1: a particular query directed to a witness compare interrogatory hy·po·thet·i·cal question /ˌhī pə the ti kəl/: a question directed to an expert witness (as a physician) that is based on the existence of facts offered in evidence and …   Law dictionary

  • question — et doubte, Quaestio. Matiere ou question, Causa. Il est question de la vie, Agitur de capite. Il n est pas maintenant question dont vient la maladie, mais de quoy on la guarit, Non interest quid faciat morbum, sed quid tollat. Il est question de… …   Thresor de la langue françoyse

  • Question — (homonymie) Cette page d’homonymie répertorie les différents sujets et articles partageant un même nom …   Wikipédia en Français

Поделиться ссылкой на выделенное

Прямая ссылка:
Нажмите правой клавишей мыши и выберите «Копировать ссылку»