-
41 равновесие
115 С с. неод. (без мн. ч.) tasakaal (ka ülek.); sport rõhtseis; лучистое \равновесиее füüs. kiirgustasakaal, устойчивое \равновесиее meh.püsiv v stabiilne tasakaal, неустойчивое \равновесиее meh. ebapüsiv v labiilne tasakaal, относительное \равновесиее meh. relatiivne v suhteline tasakaal, предельное \равновесиее meh. piirtasakaal, \равновесиее баланса maj. bilansi tasakaal, состояние \равновесиея tasakaaluolek, tasakaalus olek, \равновесиее лёжа sport rõhtlamang, \равновесиее сил jõudude tasakaal, jõutasakaal, душевное \равновесиее hingeline tasakaal, нарушать \равновесиее tasakaalu rikkuma, сохранять \равновесиее tasakaalu säilitama v hoidma, терять \равновесиее tasakaalu kaotama, вывести из \равновесиея кого tasakaalust välja viima keda -
42 разве
частица kas, kas tõesti; kõnek. ehk, vahest; \разве он этого не знает kas ta siis tõesti seda ei tea, \разве не хватит сил kas tõesti ei jätku jõudu, \разве можно так kas siis nii tohib v võib, \разве поехать завтра kui ehk sõidaks homme -
43 размещение
115 С с. неод.1. (без мн. ч.) paigutamine, paigutus, asetamine, asetus; asetuskord; majutamine; mahutamine (ka maj.); paigutumine, paiknemine, asetumine; majutumine, mahutumine; \размещение производительных сил maj. tootlike jõudude paigutus, \размещение культур põll. kultuuride paigutamine, \размещение займа maj. (riigi)laenu mahutamine, \размещение капитальных вложений kapitaalmahutuste investeerimine, чередующее \размещение info vaheldumisisalvestus, \размещение памяти info mäluplaan;2. mat. permutatsioon -
44 расход
1 С м. неод. по чему, на что kulu, kulutus, väljaminek, tarvitus; транспортные \расходы veokulud, transpordikulud, эксплуатационные \расходы käituskulud, ekspluatatsioonikulud,`аäминистšативно-упšавленческие\расходы halduskulud, почтовые \расходы postikulud, непредвиденные \расходы ettenägemata kulud, сметный \расход maj. eelarveline kulu, \расходы производства tootmiskulud, \расход сил jõukulu, \расход топлива v горючего kütusekulu, \расход тепла soojuskulu, \расходы по хозяйству majapidamiskulud, \расходы по сбыту, сбытовые \расходы maj. turustuskulud, \расходы на содержание ülalpidamiskulud, hoolduskulud, удельный \расход erikulu, военные \расходы sõjalised kulutused, приход и \расход maj. sissetulekud ja väljaminekud, карманные \расходы taskuraha, kuluraha, \расход воды (1) veekulu, (2) hüdr. vooluhulk, \расход воды растениями taimede veekulu v veetarvitus, записать в \расход maj. kuludesse kandma, ввести в \расход кого kõnek. kellele kulutusi valmistama v tegema, keda kulutama sundima v panema; ‚вывести vпустить в \расход кого kõnek. keda mättasse lööma, mullatoidule saatma v arvama, ära koristama, vagaseks tegema, seina äärde panema -
45 расцвет
1 С м. неод. õitseaeg, õilmitsemine, õilmitsus, õidumine, õitselepuhkemine, õidepuhkemine, õitseng (ka ülek.); \расцвет сирени sirelite õitseaeg, \расцвет промышленности tööstuse õitseng, \расцвет литературы kirjanduse õitseng, талант в \расцвете anne on õitsele puhkenud, в \расцвете лет õitseeas, õitsvas v parimas eas, в \расцвете сил täies v pakitsevas elujõus -
46 расчет
1 С м. неод.1. arvutus; arveldus; arvestus (kõnek. ka ülek.), arvutlus, kalkulatsioon; arve; экономический \расчет majanduslik arvutus, \расчет по прочности tehn. tugevusarvutus, бухгалтерский \расчет maj. arveldus, банковский \расчет maj. pangaarveldus, наличный \расчет maj. sularahas arveldus, sularahas maksmine, безналичный \расчет maj. sularahata arveldus, правильный \расчет õige arvestus, \расчет использования материалов materjali ettearvestamine, materjaliarvestus, \расчет прибылей tulude arvestus, боевой \расчет sõj. lahinguarvestus, \расчет сил и средств jõudude ja vahendite arvestus, \расчет на посадку lenn. maandumisarvestus, \расчет времени ajaarvestus, \расчет времени старта sport stardiaja määramine, stardi ajastamine, проверочный \расчет maj. kontrollarvutlus, tehn. kontrollarvestus, сметный \расчет maj. eelarvearvutlus, \расчет стоимости maksumuse arvutus, kalkulatsioon, \расчет патентной пошлины patendilõivu kalkulatsioon, хозяйственный \расчет maj. isemajandamine, гидрологические \расчеты hüdr. hüdroloogilised prognoosid, брак по \расчету mõistuseabielu, из \расчета arvestades, lähtudes, с тем \расчетом sellise arvestusega, по моим \расчетам minu arvestuste järgi v kohaselt, в \расчете на чью доброту kelle headust v headusega arvestades, по гнусному \расчету alatutel kaalutlustel, мы с тобой в \расчете oleme sinuga v teineteisega tasa, ошибаться в \расчетах (oma) arvestuses eksima, принимать в \расчет что mida arvesse võtma, сказать без всякого \расчета ilma mingi tagamõtteta ütlema;2. maksmine, tasumine; lõpparve; получить \расчет lõpparvet saama, дать \расчет кому kellele lõpparvet andma;3. kavatsus, plaan; поездка не входит в мои \расчеты mul ei ole kavas v plaanis sõita;4. kõnek. kasu, tulu; нет никакого \расчета ехать sõidust ei ole mingit kasu;5. ülek. arveteõiendus, kättemaks, kättetasumine; короткий \расчет с кем lühike arveteõiendus kellega;6. kokkuhoid, sääst; жить с \расчетом kokkuhoidlikult elama;7. sõj. meeskond; loetlus; \расчет пулeмёта kuulipildujameeskond, \расчет орудия suurtükimeeskond, \расчет гpанатомёта granaadiheitjameeskond, строевой \расчет riviloetlus;8. sõj., sport paarikslugemine, järjestlugemine; \расчет на первый и второй paarikslugemine, \расчет по порядку v по общей нумерации järjestlugemine -
47 сбережение
115 С с. неод.1. (без мн. ч.) hoidmine, säilitamine, säilitus; sääst, säästmine, kokkuhoid, kokkuhoidmine; \сбережениее времени ajasääst, для \сбережениея сил jõu säästmiseks v hoidmiseks, отдать деньги на \сбережениее raha hoiule andma;2. \сбережениея мн. ч. hoius(ed), sääst(ud) -
48 сильный
126 П (кр. ф. силен и силён, сильна, \сильныйо, \сильныйы и сильны) tugev, jõuline, võimas, vägev, kõva; \сильныйый человек tugev inimene, \сильныйый удар tugev v jõuline v kõva löök, \сильныйое государство tugev riik, \сильныйая армия tugev sõjavägi v armee, \сильныйый мотор tugev v võimas mootor, \сильныйая натура tugev v jõuline loomus v natuur, \сильныйый ученик tugev õpilane, \сильныйый яд tugeva toimega v kange mürk, \сильныйый шторм tugev torm, \сильныйый снегопад tugev lumesadu, \сильныйое волнение (1) närveerimine, tugev erutus, (2) mer. tugev lainetus, \сильныйая качка mer. tugev õõtsumine, \сильныйая зыбь mer. kõrge ummiklainetus, \сильныйый мороз käre pakane, \сильныйая жара hirmus kuumus, palavus, \сильныйый дождь tugev v kõva vihm, \сильныйая засуха suur põud, \сильныйая боль tugev v suur v äge valu, \сильныйое впечатление sügav v tugev mulje; ‚\сильныйый пол kangem (sugu)pool;\сильныйые мира сего need, kelle päralt on vägi ja võimus v võim, selle maailma vägevad -
49 сколько
Н kui palju, kui kaua; niipalju kui, kuivõrd; \сколько это стоит? kui palju v mis see maksab?, \сколько тебе лет? kui vana sa oled?, \сколько времени? mis kell on?, ешь, \сколько хочешь söö niipalju, kui tahad, \сколько возможно võimalikult, niipalju kui võimalik, не столько силён, \сколько ловок mitte niivõrd tugev, kuivõrd osav, \сколько могут продолжаться такие морозы kui kaua kestab selline pakane, \сколько я знаю, он…; niipalju kui (mina) tean, ta…;, заплатил я столько, \сколько было приказано maksin niipalju, kui oli kästud, \сколько ни просил, ничего не дали kui palju ka ei palunud, ikka ei antud;2. 157 М (kui) mitu; в сколькиь томах? (kui) mitmes köites?, kui mitu köidet?, по скольку рублей пришлось с человека? mitu rubla tuli inimese pealt?; ‚\сколько влезет madalk. nii palju kui kulub; nii palju kui süda soovib v hing ihkab;\сколько (душе) угодно kõnek. nii palju kui süda soovib v kutsub v lustib, nii palju kui hing ihkab;\сколько воды утекло kui palju vett on (sellest ajast) merre voolanud;\сколько лет, \сколько зим (не видались) kõnek. terve igaviku v sada aastat v kuikaua küll (pole kohtunud v. näinud);\сколько голов, столько умов vanas. mitu meest, setu mõtet, mitu pead, nii mitu mõtet;\сколько можно kõnek. mis see siis olgu, kui kaua see veel kesta võib -
50 соединение
115 С с. неод.1. (бeз мн. ч.) ühendamine, liitmine, sidumine (ka ülek., keem.), seondamine; ühinemine, liitumine, seondumine; \соединение теории с практикой teooria ühendamine praktikaga, \соединение сил jõudude ühendamine v koondamine v ühinemine v liitumine, \соединение с землёй el. maandamine, maandus;2. ühendus (ka el.), liide, liitekoht, seotis; med. seond, junktuur; el. lülitus; info side (sideme); гибкое \соединение painduv ühendus, paindühendus, последовательное \соединение el. jadaühendus, jadalülitus, герметическое \соединение hermeetiline liide v ühendus, канатное \соединение trossliide, сварное \соединение keevisliide, заклёпочное \соединение neetliide, болтовое \соединение poltliide, \соединение болтами (1) poltliide, (2) poldistamine, poldistus, место соединения liitekoht, \соединение впритык, стыковое \соединение, \соединение в стык põkkliide, põkkühendus, põkkseotis;3. keem. ühend; органическое \соединение orgaaniline ühend, ароматическое \соединение aromaatne ühend, молекулярное \соединение molekulaarne ühend;4. sõj. (väe)koondis; войсковое \соединение väekoondis, общевойсковое \соединение üldväekoondis, оперативное \соединение operatiiv-väekoondis -
51 сокращение
115 С с. неод.1. (бeз мн. ч.) lühendamine, vähendamine, kärpimine, kahandamine, koondamine, kitsendamine; lühenemine, vähenemine, kahanemine, koondumine, kitsenemine; \сокращениее рабочего дня tööpäeva lühendamine, \сокращениее штатов koosseisu vähendamine v koondamine, \сокращениее вооружённых сил relvajõudude vähendamine, \сокращениее пробы geol. proovi kahandamine, \сокращениее обьёма mahu vähendamine v kahandamine, \сокращениее добычи mäend. tootmise vähenemine v hääbumine, \сокращениее ледника geol. liustiku kahanemine;2. füsiol. kokkutõmme, kontraktsioon; \сокращениея мышц lihaste kokkutõmbed, \сокращениее сердца südamekoone, süstol;3. mat. taandamine, taandus; taandumine; \сокращениее дроби murru taandamine;4. lühend, kärbe; список условных \сокращенией lühendinimestik, lühendiloend, издание с \сокращениеями kärbetega v kärbitud v lühendatud väljaanne -
52 стараться
165 Г несов. с инф. püüdma, hoolsalt v innukalt v usinalt tegema; \старатьсяться изо всех сил kõigest väest püüdma, он \старатьсялся удержаться на ногах ta püüdis jalgadele püsima jääda, \старатьсяться выиграть время aega võita püüdma, можешь не \старатьсяться kõnek. ära parem näe(gi) vaeva, ära püüagi, рад \старатьсяться sõj., aj. püüan hoolega (soldati vastus ülemale); vrd. -
53 стать
223 Г сов.несов.становиться 1. seisma jääma; \статьть в дверях uksele v ukse ette seisma jääma, \статьть у окна akna alla seisma jääma, \статьть в очередь järjekorda seisma v võtma v asuma, \статьть в позу poosi v asendit võtma, poosi v asendisse jääma, негде \статьть pole kohta, kus seista, \статьть на колени põlvitama, põlvili laskuma v langema (ka ülek.);2. asuma; \статьть на пост vahipostile asuma, \статьть на вахту vahti v vahikorda asuma, \статьть на трудовую вахту töövalvele asuma, \стать за прилавок leti taha asuma, \статьть лагерем laagrisse jääma, \статьть на ночёвку ööbima v öömajale jääma, \статьть во главе etteotsa asuma, \статьть на мель madalikule jooksma v sõitma v minema v ajama, \статьть на якорь ankrusse heitma, ankurduma, \стать на стоянку parkima, \статьть в строй (1) rivvi astuma v võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф \статьнет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, \статьть у власти võimule astuma v asuma, он \статьл на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, \статьть на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, \статьть на работу tööle asuma, \статьть на путь совершенствования end täiendama asuma v hakkama;3. (püsti) tõusma; \статьть на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), liter. jalgu alla saama, \статьть на цыпочки kikivarvule v kikivarbaile tõusma, \статьть на четвереньки käpuli v käpukile v neljakäpakile laskma;4. за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; \статьть на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, \статьть за правду tõe eest seisma v väljas olema;5. (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе \статьла луна kuu on tõusnud, над болотом \статьл туман soo kohale tõusis v kerkis udu, \статьл вопрос kerkis küsimus;6. (без несов.) seisma jääma; лошади \статьли hobused jäid seisma, часы \статьли kell jäi seisma v on seisma jäänud;7. (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река \статьла jõgi on kinni v jääs v külmunud;8. (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним \статьло после болезни mis temast pärast õpdemist v haigust on saanud, \статьть жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;9. кем-чем saama; \статьть взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он \статьл писателем temast on kirjanik saanud, \статьть законом seaduseks saama v muutuma;10. кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не \статьнет kui mind enam ei ole, сил не \статьло jõud on otsas v kadunud, olen rammetu, денег не \статьло raha sai v lõppes otsa, не \статьло чего mis kadus (müügilt, majast);11. (без несов.) с инф. hakkama; мне \статьло плохо mul hakkas halb, \статьть не по себе ebamugav v kõhe hakkama, я не \статьну читать ma ei hakka lugema, он \статьл вспоминать ta hakkas meenutama, что ты \статьнешь делать mida sa tegema v peale hakkad, \статьло светать hakkas koitma, он \статьл работать ta hakkas tööle, он не \статьл даже слушать ta ei hakanud kuulamagi v ei võtnud kuuldagi;12. кем-чем, каким muutuma, minema; город \статьл ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он \статьл нервным v нервный ta on närviliseks läinud, мне \статьло грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, \статьло светло on valgeks läinud, она \статьла похожа на мать ta on ema nägu läinud;13. end nimekirja v arvele võtma; \статьть на учёт end arvele võtma, \статьть на очередь end järjekorda panema;14. (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это \статьнет дорого see läheb kalliks v ilusat raha maksma, поездка \статьла в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;15. pidama jääma; за чем дело \статьло mille taha asi pidama v toppama jäi, за мной дело не \статьнет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело \статьло asi jäi tühja taha v pärast toppama;16. с когостанет 3 л. буд. вр. kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого \статьнет sinust v sinult võib seda oodata; ‚во что бы то ни \статьло maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest;\статьло быть kõnek. tähendab, järelikult, seega;ни \статьть ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda;не уметь ни \статьть ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama;\статьть vстановиться на своё место paika v oma kohale minema v asuma;\статьть в копеечку vв копейку кому kõnek. kellele kena kapika maksma minema;\статьть горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma;\статьть грудью 46 за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; \статьть v становиться на пути vна дороге кого, у кого,\статьть v\статьть как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud v nagu post v nagu soolasammas;\стать vстановиться в тупик segadusse v kitsikusse sattuma, kimpu v kimbatusse jääma;\стать vстановиться поперёк горла кому kõnek. kõrini v villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma -
54 увядание
115 С с. неод. (бeз мн. ч.) närtsimine, närbumine, longuvajumine, longujäämine, longumine (ka ülek.); \увядание цветов lillede närtsimine, \увядание природы looduse närbumine, \увядание красоты ilu närtsimine v närbumine v tuhmumine, \увядание сил jõu raugemine, старческое \увядание med. raukusnärtsimus -
55 уйти
374 Г сов.несов.уходть I 1. куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); \уйти на работу tööle minema, \уйти в море merele minema, \уйти на охоту jahile minema, \уйти на фронт rindele minema, \уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, \уйти в отпуск puhkusele minema, \уйти в отставку erru minema, \уйти на пенсию pensionile minema, \уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt v areenilt lahkuma, \уйти от дел asjaajamisest eemale jääma v tõmbuma, \уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, \уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, \уйти вперёд ette minema v jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti v sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus v suri õitsvas v kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid v mahtusid kohvrisse;2. от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma v põiklema v hiilima v kalduma v minema; \уйти от погони tagaajajate käest pääsema, \уйти от дождя vihma eest varju(le) v vihmavarju minema, \уйти от опасности hädaohust pääsema, \уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima v põiklema, \уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma v pääsema, \уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse v pole pääsu, \уйти в подполье ülek. põranda alla minema;3. ülek. mööduma, mööda minema v veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas v läbi v käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud v mööda läinud v möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;4. на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks v ostude peale v sisseostude tegemiseks kulus v läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub v läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub v läheb kolm meetrit riiet;5. во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; \уйти в науку teadusesse süvenema, \уйти в воспоминания mälestustesse süvenema v süüvima;6. во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); \уйти под воду vee alla vajuma v minema, \уйти ко дну v на дно põhja vajuma v minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks v vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;7. kõnek. üle keema v minema v ajama; молоко ушло piim kees üle;8. kõnek. ette käima v minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees v ette käinud;9. во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; \уйти в ствол putke kasvama v minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid; ‚\уйти vуходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama;\уйти vуходить в лучший (вечный, другой) мир sellest v siit ilmast lahkuma, teise ilma minema;\уйти vуходить в самого себя enesesse kapselduma v tõmbuma;\уйти vуходить из жизни elavate kirjast lahkuma;\уйти vсквозь пальцы kõnek. käest v läbi peo v sõrmede vahelt pudenema v kaduma;\уйти от самого себя iseenda eest põgenema v pakku minema;\уйти vуходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema v sukelduma;ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob v kadus jalge alt v on jalge alt kadunud;уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub v vajus v kukub v kukkus saapasäärde;далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega- millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua;\уйти v -
56 упадок
23 С м. неод. (бeз мн. ч.) langus, mandumine, allakäik, tagasiminek, dekadents; \упадокок культуры kultuuri langus v allakäik v mandumine, \упадокок литературы kirjanduse mandumine, dekadents kirjanduses, \упадокок производства tootmise allakäik, \упадокок духа meeleolu langus, norg, \упадокок сил jõu kahanemine, jõulangus, jõukaotus, kuhtumine, \упадокок сердечной деятельности med. südameraugus, приходить в \упадокок alla käima, langema, tagasi minema, быть в \упадокке mandunud v allakäinud olema
Страницы
См. также в других словарях:
Сил — Seal Сил на концерте во Франкфурте, Германия, 2006 год Полное имя Seal Henry Olusegun Olumide Adeola Samuel Дата рождения 19 февраля 1963 (46 лет) … Википедия
Сил-Ки — англ. Seal Cay Координаты: Координаты … Википедия
силён — [сильный] … Словарь употребления буквы Ё
силіцій — іменник чоловічого роду те ж, що кремній … Орфографічний словник української мови
сил. — сил. силосная башня … Словарь сокращений и аббревиатур
СИЛ — список использованной литературы … Словарь сокращений и аббревиатур
сил — (не) жалеть сил • мало, использование (не) осталось сил • существование / создание, субъект (не) остаётся сил • существование / создание, субъект, продолжение (не) тратить сил • использование (не) щадить сил • мало, использование достаёт сил •… … Глагольной сочетаемости непредметных имён
СИЛÆМ — Нарты Уырызмæджы куыдз, зæххон куыйты фыдæл, зæххон куыйты мыггаг цы куыдзæй рацыд, уый. Йæхæдæг Дзерассæйæн равзæрд Уастырджийы егарæй. Силæмыл никæцы куыдз, никæцы сырд тых кæны, Уырызмæгимæ дзуры адæймаджы æвзагæй. Кадæг «Сосланы райгуырд æмæ… … Словарь по этнографии и мифологии осетин
сил — [سل] тиб. бемори шуш, сил будан; сил кардан касеро касеро безор кардан, ба ҷон расонидан; сил шудан а) ба бемории шуш гирифтор шудан; б) маҷ. безор шудан, ба танг омадан … Фарҳанги тафсирии забони тоҷикӣ
силӣ — I [سلي] гирифторӣ ба бемории сил, касалии сил II [سلي] кит. шаппотӣ, торсакӣ; силӣ хӯрдан тарсакӣ хӯрдан, шатта хӯрдан … Фарҳанги тафсирии забони тоҷикӣ
силён — см. сильный с инф. Силён ты спать … Словарь многих выражений
