о+ком+kellest

115 С с. неод. arvamus, mõte; общественное \мнениее avalik arvamus, особое \мнениее eriarvamus, высказать своё \мнениее oma arvamust avaldama, остаться при своём \мнениеи oma arvamuse juurde jääma, разделять чьё \мнениее kelle arvamust jagama, kellega samal arvamusel olema, быть о себе высокого \мнениея endast heal arvamusel olema, быть хорошего \мнениея о ком kellest heal arvamusel olema, быть одного \мнениея с кем kellega samal arvamusel v sama meelt olema, по моему \мнениею minu arvates, minu meelest, обмениваться \мнениеями mõtteid vahetama

52 (род. п. мн. ч. похвал) С ж. неод. kiitus, ülistus; заслужить \похвалау kiitust ära teenima, быть достойным \похвалаы kiiduväärt olema, kiitust ära teenima, рассыпаться в \похвалаах кому kõnek. keda taevani ülistama v kiitma, говорить v отзываться с \похвалаой о ком kellest head rääkima, расточать \похвалаы в чей адрес ohtrasti kiitust jagama kelle aadressil

115 С с. неод. (бeз мн. ч.) põlgamine, põlgus, põlg, põlastus; \презрение к врагу vaenlase põlgamine, põlgus vaenlase vastu, \презрение к смерти surmapõlgus, относиться с \презрением к кому-чему põlgusega suhtuma kellesse-millesse, отозваться с \презрением о ком kellest põlastusega rääkima

115 С с. неод.

1. (бeз мн. ч.) lohutamine, trööstimine, troostimine;

2. lohutus, trööst, troost; слабое \утешениее väike v nõrk lohutus, слова \утешениея lohutussõnad, trööstisõnad, сказать в \утешениее кому kelle lohutuseks v trööstiks ütlema, найти \утешениее в работе töös lohutust v troosti leidma, дети -- моё \утешениее lapsed on minu trööst v mulle trööstiks;

3. kõnek. heameel, rõõm, meelehea; иметь \утешениее в ком kellest rõõmu v heameelt tundma

2 С м.

1. неод. mõistus, aru, oid, oim, pea (ülek.); блестящий \ум hiilgav mõistus, здравый \ум terve v kaine mõistus, природный \ум kaasasündinud mõistus, loodusest antud arukus, пытливый \ум juurdlev mõistus, проницательный \ум terav mõistus v taip, светлый v ясный \ум helge v hele v selge pea v mõistus, ограниченный \ум piiratud mõistus, человек с \умом arukas v nupukas v nutikas v oiukas v peaga inimene, склад \ума mõttelaad, mõtteviis, vaimulaad, считать в \уме peast arvutama, взвешивать в \уме mõttes läbi kaaluma, два пишу, один в \уме kaks kirjutan, üks meeles, kahe panen kirja, ühe jätan meelda, делать что с \умом mida mõistusega v arukalt v peaga tegema, у него другое не \уме tal mõlgub meeles v mõttes midagi muud, на это у него не хватит \ума selleks on tal mõistust v oidu vähe, в \уме ли ты kõnek. on sul aru peas, kas su mõistus on ikka korras, kas sa oled peast põrunud;

2. \умы мн. ч. од. ülek. liter. pead; (mõtlevad) inimesed; лучшие \умы человечества inimkonna parimad v helgeimad pead, великие \умы suurvaimud, волновать \умы meeli erutama v köitma; ‚

держать в \уме (1) кого-что keda-mida meeles pidama, kellel meeles seisma, (2) что millest aimu olema, mida nõuks v pähe võtma;

выжить v

выживать из \ума (vanadusest) nõdraks jääma, ogaraks minema, aru kaotama;

не чьего

\ума дело kõnek. kelle mõistus millest üle ei käi, kelle mõistus v pea ei võta v jaga mida, mis ei puutu kellesse v ei lähe kellele korda v ei ole kelle asi;

раскинуть v

раскидывать \умом kõnek. pead v ajusid tööle panema, ajusid liigutama, mida peast v ajust läbi laskma, aru pidama;

\ума палата у кого kõnek. kellel on tarkust kuhjaga, kellel on alles pea otsas;

себе на \уме kõnek. salatseja (omaduss.), kinnine, kinnise iseloomuga;

наставлать v

наставить на \ум кого kõnek. kellele mõistust v aru pähe panema;

набираться v

набраться \ума kõnek. targemaks v targaks saama, mõistust juurde koguma;

жить чужим \умом teiste tahte järgi elama, teiste tahte ori olema, kellel ei ole v ei olnud oma mõistust peas;

без \ума (быть) kõnek. (1) от кого-чего arust v meelest ära olema, kellest-millest vaimustatud olema, (2) kellesse meeletult kiindunud olema, kellest sisse võetud olema;

взять (себе) в \ум madalk. aru saama, taipama, mõistma;

браться v

взяться за \ум mõistust v aru pähe võtma, mõistlikuks saama;

жить своим \умом oma aru järgi v oma mõistust mööda v omaenese tarkusest v oma pea järgi elama;

приходить v

прийти на \ум v

в \ум кому pähe v meelde tulema;

и в \уме не было polnud seda mõtetki, ei olnud seda mõtteski, ei tulnud ettegi;

на в своём \уме kõnek. arust ära, pole täie mõistuse juures;

\ума не приложу kõnek. mõistus on otsas, pea ei jaga, ei oska midagi peale hakata;

лишиться v

лишаться \ума, тронуться в \уме kõnek. aru kaotama, peast põruma, segaseks v peast segi minema;

спятить v

свихнуться с \ума madalk. ogaraks v segaseks v peast segi minema, nupust nikastanud v peast põrunud olema;

сходить v

сойти с \ума (1) mõistust v aru kaotama, hulluks v segaseks minema, (2) по ком, о ком, по кому kelle pärast arust ära olema;

сводить v

свести с \ума кого kõnek. (1) keda hulluks tegema v ajama, (2) kellel pead segi ajama, hullutama;

с \ума сойти kõnek. hulluks võib minna;

доходить v

дойти до чего

своим \умом kõnek. oma mõistusega millest aru v jagu saama, ise ära jagama, ise v oma peaga milleni v kuhu välja jõudma;

задним \умом крепок kõnek. tagantjärele tark (olema);

\ум за разум заходит v

зашёл у кого kõnek. kellel ütleb v ütles mõistus üles, kes on v oli omadega sassis, kelle pea läheb v läks segi, kelle mõistus ei võta v ei võtnud;

\ум помутился mõistus läks segi;

\уму непостижимо что mis on täiesti arusaamatu, käib üle mõistuse, mida ei võta mõistus kinni;

от большого \ума kõnek. iroon. suurest tarkusest, lolli peaga;

\ум хорошо, а два лучше vanas. üks pea hea, kaks veel parem, kahel kahe nõu, kaks pead on ikka kaks pead

18 С м. неод.

1. (без мн. ч.) vaim (ka filos.); vaimulaad; meeleolu; боевой \дух võitlusvaim, \дух времени ajavaim, сильный \духом kindlameelne, в \духе дружбы sõbralikus vaimus v õhkkonnas, воспитывать в \духе патриотизма isamaalikus v patriotismi vaimus kasvatama, продолжать в том же \духе samas vaimus jätkama, поднимать \дух meeleolu ülendama v tõstma, соотношение \духа и материи vaimse ja materiaalse vahekord;

2. од. vaim; злые \духи kurjad vaimud, вызывать \духов vaime välja kutsuma, нечистый \дух kurivaim, vanakuri;

3. (без мн. ч.) kõnek. lõhn; lehk, hais; van. murd. õhk; грибной \дух seenelõhn;

4. väljendeis: на \духу kirikl. pihil,

как на \духу täiesti avameelselt; ‚

\дух занимается v

занялся у кого hing jääb v jäi rindu kinni kellel;

\дух захватывает v

захватило у кого, от чего hing jäi kinni kellel millest, matab hinge kellel;

испустить \дух van. iroon. hinge heitma;

переводить v

перевести \дух (sügavalt) hinge tõmbama v endale hingetõmbeaega lubama;

во весь \дух kõigest jõust, elu eest;

вышибать v

вышибить душу v

\дух из кого madalk. kabelimatsu andma kellele, maha koksama keda;

\дух вон из кого kõnek. kes viskas vedru välja;

(быть) в добром v

хорошем расположении \духа heas meeleolus olema;

(быть) в \духе heas tujus olema;

падать v

упасть \духом meelt heitma, meelekindlust kaotama;

собираться v

собраться с \духом ennast koguma, südant rindu võtma;

ни сном ни \духом (не знаю v не ведаю) pole aimugi v ei teadnud mõhkugi v ööd ega päeva;

живым \духом kõnek. välkkiirelt;

одним v

единым \духом ühe hingetõmbega, ühe soojaga v raksuga;

не хватает v

хватило \духу у кого на что kellel ei jätku v ei jätkunud julgust milleks, kelle vaim ei ole v ei olnud valmis milleks;

ни слуху ни \духу о ком-чём kõnek. kellest-millest pole kuulda ei kippu ega kõppu;

что есть v

было \духу kõnek. kõigest jõust v väest, elu eest;

чтобы и \духу чьего

(здесь) не было kõnek. et kellest siin enam lõhnagi v haisugi järel ei oleks

229b Г несов.

1. кого-что, о ком-чём kahju olema kellest-millest, haletsema keda-mida; kahetsema mida; я \жалетью её mul on temast kahju, \жалетьть о потерянном времени kaotatud ajast kahju olema kellel, я \жалетью, что не женат kahju, et ma ei ole abielus, \жалетьть сирот orbe haletsema, \жалетьть о прошедшей молодости kadunud noorust taga nutma v taga kahetsema;

2. кого-что hoidma, säästma keda-mida, hoolima kellest-millest; \жалетьть себя end hoidma v säästma, работать не \жалетья сил jõudu säästmata töötama; vrd.

223 Г сов.несов.

оставаться где, с инф., кем, с кем-чем, без доп. jääma; \остатьсяться на месте paigale jääma, \остатьсяться с больным haige juurde jääma, \остатьсяться на второй год teiseks aastaks v istuma jääma, \остатьсяться на поле боя lahinguväljale jääma, \остатьсяться в живых ellu jääma, победа \остатьсялась за ним võit jäi temale, \остатьсяться в чьих воспоминаниях kelle mälestustes edasi elama, \остатьсяться при своём мнении oma arvamuse juurde jääma, \остатьсяться у власти võimule jääma, \остатьсяться в силе jõusse jääma, \остатьсяться на руках у кого kelle hoolde v hoole alla jääma, \остатьсяться самим собой iseendaks v iseenesele truuks jääma, \остатьсяться вдовцом leseks jääma, \остатьсялся должен кому jäi võlgu kellele, за вами \остатьсялось пять рублей teil jäi viis rubla maksta, \остатьсяться ни с чем kõigest ilma jääma, \остатьсяться без гроша kõnek. pennita v kopikata jääma, ждать \остатьсялось недолго oodata ei ole enam kaua, до встречи \остатьсялись секунды kohtumiseni jäid v on jäänud mõned sekundid, ему \остатьсялось только проститься tal jäi üle ainult hüvasti jätta; ‚

\остатьсялись ножки да рожки от кого kõnek. kellest jäid ainult sõrad ja sarved järele;

мокрого места не \остатьсянется v

не \остатьсялось от кого madalk. kellest ei jää v ei jäänud märga plekkigi järele;

ни кровинки в лице нет v

не \остатьсялось у кого kes on näost kaame v läks näost kriitvalgeks, kelle näost kadus v oli kadunud viimnegi verepiisk;

сухой нитки нет v

не \остатьсялось на ком kes on läbimärg, kellel pole hamba allgi kuiva kohta;

\остатьсяться v

оставаться с носом kõnek. pikka nina saama, pika ninaga jääma

90 С ж. неод. (без мн. ч.)

1. mälu ( ka info), meelespidamine; плохая v слабая \памятьь halb mälu, зрительная \памятьь nägemismälu, слуховая \памятьь kuulmismälu, оперативная \памятьь info põhimälu, operatiivmälu, дисковая \памятьь info ketasmälu, потеря \памятьи med. mälukaotus, -lünk, amneesia, выучить на \памятьь pähe õppima, прийти на \памятьь meelde tulema, знать на \памятьь peast teadma, запечатлеться в \памятьи meelde jääma, mällu sööbima, упражнять \памятьь mälu treenima, если \памятьь мне не изменяет kui mälu mind ei peta;

2. mälestus; светлая \памятьь helge mälestus, хорошая \памятьь о ком hea mälestus kellest, чтить \памятьь кого, чью kelle mälestust austama, хранить \памятьь о ком kelle mälestust hoidma, оставить по себе v о себе добрую \памятьь endast head mälestust jätma, на \памятьь mälestuseks, в \памятьь кого-чего, о ком-чём kelle-mille mälestuseks, посвятить книгу \памятьи кого kelle mälestusele raamatut pühendama;

3. teadvus; быть без \памятьи meelemärkuseta v teadvuseta olema, в полной v твёрдой \памятьи täie teadvuse v mõistuse juures; ‚

без \памятьи с инф. kõnek. (1) meeletult, (2) ülepeakaela;

(быть) без \памятьи от кого kõnek. kelle pärast arust ära (olema);

по старой \памятьи (1) vana teadmise järgi, harjumuslikult, vana usu peale, (2) vana sõpruse nimel v poolest;

печальной \памятьи kurikuulus, kurva kuulsusega;

перебирать v

перебрать в \памятьи mõttes läbi võtma;

куриная v

короткая v

девичья v

дырявая \памятьь kõnek. kehv mälu;

вечная \памятьь кому igavene au kellele;

врезаться v

врезаться в \памятьь кому kõnek. mällu sööbima

367 Г сов.несов.

заводить I 1. кого-что, куда (teatud paika v. kaugele) viima v tooma v panema v juhtima v talutama; \завестисти за угол nurga taha viima, \завестисти слишком далеко liiga kaugele viima, \завестисти лошадей в конюшню hobuseid talli viima, \завестисти машину в гараж autot garaaži ajama, \завестисти в тупик ummikusse viima v ajama (ka ülek.), ему \завестили руки назад tal väänati käed selja taha, \завестисти глаза silmi pahupidi ajama v pöörama;

2. что sisse seadma, maksma v kehtima panema; они \завестили новые порядки nad seadsid uue korra sisse, так у нас \завестидено nii on meil kombeks;

3. кого-что kõnek. (endale) hankima v soetama v muretsema; \завестисти корову endale lehma soetama;

4. что sõlmima, sobitama; \завестисти знакомство с кем tutvust sõlmima v sobitama;

5. что, о ком-чём alustama; \завестисти речь о ком-чём kellest-millest juttu tegema, \завестисти тесто taignat kerkima panema;

6. что käivitama, käima panema; üles keerama; \завестисти мотор mootorit käivitama, \завестисти часы kella üles keerama, как заведённый nagu üleskeeratud

171b Г несов. с кем, о ком-чём vestlema, jutlema, keskustlema kellega, kellest-millest; \беседовать с сотрудниками kaastöölistega vestlema v jutlema, \беседовать о новой теме исследования uuest uurimisteemast vestlema

270b Г несов. sonima; кем-чем, о ком-чём ülek. kõnek. sonima, sisse võetud olema kellest-millest; больной \бредитьт в горячке haige sonib palavikus, он \бредитьт музыкой ta on muusikast sisse võetud v muusikasse kiindunud; ‚

\бредитьть наяву avasilmi sonima

350 Г несов.

1. (3 л. наст. вр. есть) olema; у меня \бытьло время mul oli aega, у меня не \бытьло времени mul ei olnud v polnud aega, у меня есть время mul on aega, если у меня будет время kui ma saan v kui mul on aega, так \бытьло, есть и будет nii oli, on ja jääb;

2. (наст. вр. не выражено) olema; viibima; käima; toimuma; hakkama; tulema; я \бытьл в городе ma käisin v olin linnas, он \бытьл на приёме ta oli v käis v viibis vastuvõtul, сегодня \бытьло тепло täna oli soe (ilm), это \бытьл выдающийся учёный ta oli silmapaistev teadlane, я \бытьл болен olin haige, на нём \бытьл серый костюм ta oli hallis ülikonnas, tal oli seljas hall ülikond, дверь \бытьла на замке uks oli lukus, он \бытьл весь в отца ta oli täiesti isasse (läinud), скоро будет дождь varsti hakkab sadama, я буду у вас примерно через час jõuan teie poole umbes tunni aja pärast, будет тебе за это kõnek. selle eest sa alles saad, \бытьть беде õnnetus ei jää tulemata, \бытьть в долгу (1) у кого kellele võlgu olema, (2) перед кем kelle (ees) võlglane olema, \бытьть в центре внимания tähelepanu keskpunktis olema, \бытьть начеку valvas v valvel olema, \бытьть высокого мнения о ком-чём kellest-millest heal arvamusel olema; ‚

\бытьть без памяти от кого kõnek. kelle järele arust ära v hull olema;

чему \бытьть, того не миновать vanas. kõik tuleb, mis tulema peab;

\бытьть вне себя endast väljas olema;

\бытьла не \бытьла kõnek. saagu mis saab, tulgu mis tuleb;

как (теперь) \бытьть mis nüüd teha, kuidas nüüd talitada;

стало \бытьть kõnek. järelikult;

так и \бытьть olgu v jäägu v saagu nii

122 П (кр. ф. высок, \высокийа, \высокийо и \высокийо, \высокийи и \высокийи; сравн. ст. выше, превосх. ст. высший 124 и высочайший 124) kõrge(-), kõrg-; ülek. kõrgelennuline; pikk (inimese kohta); suur; \высокийая гора kõrge mägi, \высокийие облака kõrged pilved, \высокийие цены kõrged hinnad, \высокийий гость kõrge külaline, \высокийий лоб kõrge laup v otsmik, \высокийое напряжение el. kõrgepinge, \высокийая вода kõrgvesi, \высокийая печать trük. kõrgtrükk, \высокийое давление meteor., tehn. kõrgrõhk, \высокийий стиль kirj. kõrgstiil, \высокийие мысли kõrgelennulised mõtted, \высокийий урожай rohke v rikkalik v suur saak v voos, \высокийая температура (1) suur kuumus, (2) kõrge palavik, человек \высокийого šoста pikka v suurt kasvu inimene, \высокийий мужчина pikk mees, \высокийая производительность труда suur tööviljakus, товар \высокийого качества kvaliteetkaup, \высокийая честь suur au, \высокийая сознательность suur teadlikkus, \высокийая цель üllas v suur eesmärk, \высокийая скорость suur kiirus, \высокийие нравственные качества sügav kõlblus, \высокийие морально-боевые качества tugev moraal ja võitlusvaim, быть \высокийого мнения о ком-чём kellest-millest heal arvamusel olema; ‚

птица \высокийого полёта kõnek. suur nina, tähtis asjamees

51 С ж. неод. ajaleht, leht; ежедневная \газетаа päevaleht, вечерняя \газетаа õhtuleht, живая \газетаа ülek. elav ajaleht, стенная \газетаа seinaleht, выписывать \газетау, подписаться на \газетау ajalehte tellima, написать в \газетау о ком ajalehele kirjutama kellest, просмотреть \газетау ajalehte sirvima, по сообщению \газета ajakirjanduse teatel, попасть в \газетау kõnek. ajalehte sattuma

164a Г несов. о ком-чём, над чем, что, без доп. kelle-mille peale, kellest-millest, kellele-millele mõtlema; arvama; с инф. kavatsema; \думатьть о брате vennale v vennast mõtlema, не долго \думатья kõnek. pikalt mõtlemata, kõhklemata, я \думатью, что он не прав arvan, et ta eksib, как вы \думатьете? mida te arvate? mis te arvate? я \думатью завтра окончить работу kavatsen töö homme lõpetada, и \думатьть не смей ära kohe loodagi, я \думатью (1) ma mõtlen v arvan, (2) kõnek. arvata võib, muidugi, нечего было и \думатьть polnud mõtet unistadagi millest, ei saanud mõeldagi millele

70 (вин. п. ед. ч. душу) С ж. неод.

1. (обычно без мн. ч.) hing, süda, meel; \душаа и тело hing ja keha, человек доброй \душаи heasüdamlik inimene, от всей \душаи kogu südamest v hingest, на его \душае грех tal on patt hingel, \душаа общества seltskonna hing, в его игре много \душаи ta mäng on hingestatud, \душаа моя ülek. kõnek. mu kallis;

2. kõnek. hing, hingeline; у помещика триста \душа mõisnikul on kolmsada hinge, семья из шести \душа kuuehingeline pere, на улице ни \душаи õues pole ühtegi hingelist, на душу населения ühe elaniku kohta; ‚

чернильная \душаа kõnek. tindihing, kantseleirott, paberiinimene;

\душаа нараспашку kõnek. aval hing, hing on avali;

в чём (только) \душаа держится kõnek. hing vaevu sees, hing niidiga kaelas;

\душаа в пятки ушла v

уходит у кого kõnek. kelle süda kukkus saapasäärde;

\душаа надрывается kõnek. süda tõmbub valust kokku;

\душаа разрывается v

разрывалась у кого kõnek. kelle süda lõhkeb v lõhkes (valust);

жить \душаа в душу üksmeeles elama;

\душаа не лежит v

не лежала к кому-чему kes v mis ei ole südame järgi v meelt mööda v meele järele;

\душаа не на месте süda vaevab;

чужая \душаа потёмки vanas. teise hinge sisse ei tea;

(говорить) по \душаам südamest südamesse v hingest hinge rääkima;

(приходиться v

прийтись) по \душае meele järele (olema);

на \душае кошки скребут у кого kõnek. kelle süda kripeldab;

сколько \душае угодно nii palju, kui süda kutsub v lustib;

в глубине \душаи hingepõhjas;

до глубины \душаи hingepõhjani;

без \душаи (быть) от кого-чего kõnek. arust ära olema kelle-mille järele, vaimustuses olema kellest-millest;

\душаи не чаять в ком väga kiindunud olema kellesse;

с \душаи воротит кого madalk. kellel ajab südame pahaks, kelle ajab öökima;

\душаой и телом ihu ja hingega, ihust ja hingest;

стоять над \душаой чьей, у кого kõnek. kelle hinge peale käima, kellele hingerahu mitte andma;

кривить v

покривить \душаой keerutama, ebasiiras olema, tõtt maha salgama;

брать v

взять v

хватать за душу кого kelle meelt härdaks tegema, südant liigutama;

брать v

взять (грех) на душу (pattu) oma hinge peale võtma;

за милую душу kõnek. (1) heal meelel, heast meelest, (2) heast peast;

вкладывать v

вложить душу во что oma hinge panema millesse;

влезать v

влезть в душу kõnek. halv. (1) kelle hinges sorima, (2) kavalusega kelle usaldust võitma;

выборачивать v

вывернуть душу чью kõnek. kelle hinge pahupidi pöörama;

выворачивать v

вывернуть душу наизнанку перед кем kõnek. kellele südant puistama, kõike südame pealt ära rääkima;

выкладывать v

выложить v

излить душу кому kellele südant puistama;

отводить v

отвести душу kõnek. (1) hingekosutust saama, (2) südamelt ära rääkima, südant puistama;

выматывать v

вымотать (всю) душу из кого kõnek. kelle(l) hinge seest sööma;

вытрясти душу из кого kõnek. kelle hinge välja võtma, kaela kahekorra käänama;

отпустить душу на покаяние nalj. kelle hinge rahule jätma;

отдавать v

отдать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema

274 Г несов. о ком-чём hoolitsema, hoolt kandma kelle eest; hoolima kellest; muretsema, muret tundma mille üle v kelle pärast; \заботитьсяться о детях laste eest hoolitsema, о себе он вовсе не \заботитьсятся enesest ei hooli ta üldse, \заботитьсяться о точности чего püüdma täpne olla milles; vrd.

168b Г несов.сов.

заговорить I с кем, о ком-чём kõnetama keda, juttu tegema v alustama kellega, kellest-millest; \заговаривать с незнакомым человеком võõrast (inimest) kõnetama, \заговаривать о свадьбе pulmadest juttu tegema

ед. ч. 1, мн. ч. 49 С м. неод.

1. kiil, talb; вогнать \клин kiilu sisse taguma, борода \клином kikkhabe;

2. (põllu-, riide-) siil (-u), paan; põllutükk; вшить \клин siilu vahele õmblema, юбка из четырёх \клиньев nelja paaniga seelik, озимый \клин taliviljapõld;

3. aj., sõj. seanina (kiilukujuline lahingurivi); ‚

\клином не вышибешь чего из кого kõnek. löö või maha, aga seda mõtet vm. kellest välja ei saa;

свет не \клином сошёлся на ком-чём kõnek. egas see (sina, tema jne.) ole ainuke (koht, tegija vm.), kelle-mille pärast ei lähe veel maailm hukka;

\клин \клином вышибать kõnek. talba talvaga välja taguma, millest tõbi, sellest abi;

куда ни кинь -- всё \клин vanas. igal pool pigi (väljapääsutu olukorra kohta)