на+кого+kellele

51 С ж. неод.

1. (alus)tugi, tugialus, tugisõlm; sammas; turv, laager; mast; точка \опораы toetuspunkt, tugipunkt, \опораа свода ehit. võlvi tugi, мёртвая \опораа tehn. kinnistugi, \опораа моста sillasammas, свайная \опораа vaisammas, башенная \опораа ehit. tornsammas, \опораа путепровода ehit. viaduktisammas, воздушная \опораа tehn. õhklaager, \опораа на камнях tehn. kivilaager, плавучая \опораа ehit. ujukkandur, одностоечная \опораа el. post(mast);

2. (без мн. ч.) ülek. tugi, toetus, abi; \опораа семьи pere(konna)tugi, искать \опораы у кого kellelt tuge v toetust v abi otsima, быть \опораой для кого kellele toeks olema

115 С с. неод.

1. (бeз мн. ч.) hoid, hoidmine, pidamine; korrashoid; \содержаниее под стражей valve all hoidmine, \содержаниее в тюрьме vangishoidmine, \содержаниее в секрете v в тайне salajashoidmine, salajaspidamine, стойловое \содержаниее скота loomade laudaspidamine, пастбищное \содержаниее скота loomade karjatamine v karjamaal pidamine, \содержаниее в порядке korrashoid, korraspidamine, \содержаниее дома в чистоте kodu korrashoid, \содержаниее зданий hoonete korrashoid, \содержаниее путей v дорог teede korrashoid, зимнее \содержаниее teed. talvine korrashoid, talihooldus, taliteenistus, надзор за \содержаниеем памятников культуры kultuurimälestiste järelevalve v hoole;

2. (бeз мн. ч.) ülalpidamine, toitmine, elatamine; elatis, elatusvahend, elatusraha, sissetulek, teenistus, palk; \содержаниее семьи pere v perekonna ülalpidamine v toitmine, годовое \содержаниее aastapalk, aastateenistus, aastasissetulek, денежное \содержаниее sõj. teenistusraha, отпуск без сохранения \содержаниея palgata puhkus, расходы по \содержаниею elatuskulud, ülalpidamiskulud, жить на \содержаниеи кого kellelt ülalpidamist saama, kelle kulul elatuma v elama, kelle ülal pidada olema v ülalpidamisel elama, выделить средства на \содержаниее кого kellele elatist v elatusraha v ülalpidamisraha andma;

3. sisu; форма и \содержаниее vorm ja sisu, \содержаниее понятия mõiste sisu, \содержаниее письма kirja sisu, серьёзная по \содержаниею книга tuumakas v sisukas v sisutihe raamat, наполняться новым \содержаниеем uut sisu saama, пересказать \содержаниее фильма filmi sisu (ümber) jutustama;

4. sisukord; \содержаниее журнала ajakirja sisukord;

5. (бeз мн. ч.) sisaldus, sisaldamine, sisaldumine, sisaldis; \содержаниее сахара в свёкле peedi suhkrusisaldus, руда с богатым \содержаниеем железа rauarikas maak, rikkaliku rauasisaldusega maak, \содержаниее влаги niiskusesisaldus, niiskus, \содержаниее воды в чём mille veesisaldus, \содержаниее информации info(rmatsiooni)sisaldus

Н vastastikku; \взаимно интересовать кого kellele ühist huvi pakkuma

115 С с. неод.

1. mulje, impressioon, mõju; зрительное \впечатлениее nägemismulje, делиться v обмениваться \впечатлениеями muljeid vahetama, судить по первому \впечатлениею esimese mulje põhjal otsustama, произвести хорошее \впечатлениее на кого kellele head muljet jätma, находиться под \впечатлениеем mõju all olema;

2. чего van. mille jälg

115 С с. неод.

1. (без мн. ч.) surumine, rõhumine, pigistamine, vajutamine;

2. rõhk, surve; \давление воздуха õhurõhk, повышенное кровяное \давление med. kõrge vererõhk, oсевое \давление füüs. telgsurve, \давление грунта geol. pinnasesurve, оказывать \давление на кого kellele survet avaldama, под \давлением обстоятельств olude sunnil

126 П (кр. ф. \необычныйен, \необычныйна, \необычныйно, \необычныйны) ebatavaline, tavatu, ebaharilik, iseäralik, omapärane, eriline; для кого kellele mitteomane; \необычныйное лето ebatavaline suvi, \необычныйная тишина ebatavaline v iseäralik vaikus, \необычныйное поведение ebatavaline v isemoodi käitumine, \необычныйное выражение iseäralik väljend, \необычныйное лицо omapärane nägu, говорить \необычныйным тоном tavatu v mitteomase tooniga rääkima, \необычныйный человек isevärki inimene

51 С ж. неод. haarang, ringhaare; jah. ajujaht; ajajad; делать v производить v устраивать \облавау на кого kellele haarangut tegema, попасть в \облавау (haarde)rõngasse sattuma, \облаваа на медведя karujaht

347a Г несов. что kaevama, kaurima; tuhnima (kõnek. ka ülek.); \рыть окопы kaevikuid kaevama, \рыть могилу hauda kaevama (ka ülek.); ‚

\рыть яму кому, под кого kellele auku kaevama; vrd.

90 С ж. неод. (бeз мн. ч.) ülbus, kõrkus, upsakus, suurelisus; барская \спесь (1) härraslik v saksik ülbus, (2) van. tulinelk, сбить \спесь с кого kellele nina pihta andma, kelle kõrkust kärpima

Н (сравн. ст. строже) rangelt, valjult, nõudlikult, karmilt; on range v vali v nõudlik v karm; \строго одеваться rangelt riides käima, он ведёт себя \строго ta peab ennast rangelt üleval, ta käitub rangelt, \строго посмотреть на кого kellele karmi pilku heitma, \строго обращаться с кем kellega karmilt v valjult ümber käima, \строго наказать rangelt v karmilt karistama, \строго экзаменовать nõudlikult v rangelt eksamineerima, \строго по плану rangelt v täpselt plaani järgi, \строго запрещено rangelt v kõvasti keelatud, \строго между нами ainult omavahel v meie vahel, \строго научный tõsiteaduslik, rangelt teaduslik, \строго выпуклый mat. rangelt kumer, \строго говоря в функции вводн. сл. õieti öelda, õigupoolest, täpselt öeldes

1 С м. неод.

1. (suur) hirm, õud(us), õõv, jubedus, jubedustunne, koledus; смертельный \ужас surmahirm, крик \ужаса õuduskarje, \ужас перед кем hirm v jubedustunne kelle ees, испытывать \ужас hirmu v õudu tundma, думать с \ужасом hirmuga v õudusega v jubedustundega mõtlema, внушать \ужас hirmu v jubedustunnet sisendama, наводить \ужас на кого kellele suurt hirmu v õudust peale ajama, keda õõvastama, вскрикнуть в \ужасе hirmust v õudusest karjatama, она пришла в \ужас tal hakkas õudne v tuli õudne hirm peale, к своему \ужасу kõnek. oma suureks ehmatuseks, его охватил \ужас teda haaras õudus v ahistas õõv, tal hakkas jube, это привело меня в \ужас see kohutas mind väga v ajas mulle tõelise hirmu peale;

2. \ужасы мн. ч. чего koledused, õudused, jubedused; \ужасы войны sõjakoledused, рассказывать \ужасы õudusi v õudseid asju rääkima;

3. ülek. hirm, hirmutis; он \ужас этих мест ta on nende paikade hirm;

4. СН kõnek. hirmsasti, õudselt, jubedalt, jubedasti, koledasti, kohutavalt; on hirmus v õudne v jube v kole v kohutav; \ужас, как боюсь õudne, kuidas kardan, kardan koledasti, \ужас, как жарко jube v kohutavalt v õudselt palav, \ужас сколько jube v kole palju, \ужас, как вкусно jube v õudselt maitsev, \ужас подумать õudne v hirmus (on) mõelda

Н külmalt, jahedalt (ka ülek.), ükskõikselt; \холодно взглянуть на кого kellele jahedat pilku heitma, \холодно ответить jahedalt vastama, \холодно проститься jahedalt hüvasti jätma;

2. предик. on külm; по ночам \холодно öösiti on jahe v külm, ööd on jahedad v külmad, сегодня \холодно täna on jahe v külm ilm, мне \холодно в лёгком пальто mul on õhukese mantliga külm, детям \холодно lastel on külm;

3. предик. ülek. on külm ja kõle; на душе \холодно südamel on kõle; ‚

ни жарко ни \холодно, ни тепло ни \холодно кому от чего kõnek. kellel pole sooja ega külma millest

1 С м. неод. effekt (üllatav mõju, tagajärg; toime; tugev mulje; kasu; füüs. nähtus); \эффект близости füüs. lähedusefekt, lähedusnähtus, \эффект основы tekst. lõimeefekt, арочный \эффект ehit. võlvumine, võlviefekt, звуковой \эффект heliefekt, дешёвый \эффект odav v labasevõitu muljejätmine v efekt, \эффект времени ajatoime, экономический \эффект majanduslik kasu, дать \эффект (1) mõju avaldama, (2) kasu tooma v andma, производить \эффект на кого kellele mõju v muljet avaldama, говорить с \эффектом efektselt rääkima, лекарство не дало желаемого \эффекта ravim ei andnud soovitud tulemust, ravim ei toiminud nagu loodetud, для большего \эффекта et muljet jätta, et pahviks lüüa (kõnek.)

78 С ж. неод.

1. käsi (ka ülek.); левая \рукаа vasak v pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожть руку кому kelle v kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по \рукае sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на \рукаах see raamat on kellegi käes v kellelegi välja antud, снять с \рукаи кольцо sõrmust käest v sõrmest ära võtma, взять ребёнка на \рукаи last sülle võtma, гулять под \рукау käe alt kinni v käevangus jalutama, \рукаами не трогать mitte puutuda, переписать от \рукаи käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре \рукаи neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя \рукаа minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за \рукаи käest kinni võtma, вести за \рукау кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte v üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная \рукаа врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;

2. (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая \рукаа mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema v võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema; ‚

лёгкая \рукаа у кого kellel on v oli hea v õnnelik käsi;

правая \рукаа (у) кого, чья kelle parem v teine käsi olema;

своя \рукаа kõnek. omamees, omainimene;

твёрдая \рукаа raudne v kõva käsi;

золотые руки kuldsed käed;

руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei накка peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud v jaks ei käi üle millest; большой \рукаи kõnek. kangemat v suuremat v esimest sorti;

средней \рукаи kõnek. keskpärane;

не \рукаа, не с \рукаи кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi;

из вторых v

третьих рук teiste suust v käest, vahetalitaja kaudu;

из первых рук kelle enda käest, algallikast;

на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast;

на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast;

на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt;

под весёлую руку kõnek. lõbusas v heas tujus (olles);

под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna;

тяжёл v

тяжела на \рукау kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi;

нечист на \рукау kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud;

\рукаа об \рукау käsikäes, ühisel jõul ja nõul;

не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata;

положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes;

сидеть сложа руки käed rüpes istuma;

сон в руку unenägu läks v on läinud täide;

чужими \рукаами жар загребать kõnek. teiste turjal v nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma;

с пустыми \рукаами tühjade kätega, palja käega;

на \рукаах чьих, у кого (1) kelle hoole all v hooldada, (2) kelle käsutuses v käsutada;

на \рукау кому kõnek. kellele sobima v passima v meeltmööda olema;

как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis v hädas v plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama;

бить v

ударять v

ударить по \рукаам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;

брать v

взять голыми \рукаами кого kellest paljaste kätega v vaevata jagu v võitu saama;

брать v

взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma;

брать v

взять себя в руки end kätte v kokku võtma;

греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma;

гулять по \рукаам kõnek. käest kätte käima;

давать v

дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima;

давать v

дать волю \рукаам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi v külge ajama;

давать v

дать по \рукаам кому kõnek. kellele näppude pihta andma;

давать v

дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma;

держать в \рукаах кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle;

держать себя в \рукаах end vaos hoidma;

держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema v kelle poole hoidma, keda pooldama v toetama;

играть на \рукау кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma;

иметь руку seljatagust omama;

ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema;

марать v

замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima;

махнуть \рукаой на кого-что kelle-mille peale käega lööma;

мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, ет veri küünte all;

набивать v

набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama;

накладывать v

наложить руку на что millele käppa peale panema;

накладывать v

наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema;

не класть v

не положить охулки на \рукау kõnek. omakasu peal väljas olema;

носить на \рукаах кого keda kätel kandma;

отбиваться \рукаами и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama;

отбиваться v

отбиться от рук kõnek. käest ära v ülekäte v ulakaks minema;

плыть в руки кому kellele sülle langema;

подписываться v

подписаться обеими \рукаами под чем millele kahe käega alla kirjutama;

поднимать v

поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma;

попасться под \рукау кому kellele ette v kätte juhtuma, pihku sattuma;

пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama;

протягивать v

протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama;

проходить v

пройти через чьи

руки kelle kätest v käe alt läbi käima;

разводить v

развести \рукаами käsi laiutama v lahutama v laotama;

развязывать v

развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama;

оторвать с \рукаами что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma v nabima, minema nagu värsked saiad;

связывать v

связать руки кому keda käsist siduma;

связывать v

связать по \рукаам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust v käsist-jalust siduma;

смотреть v

глядеть из чьих

рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema v kelle tahtmist mööda tegema v talitama;

всплеснуть \рукаами kahte kätt v käsi kokku lööma;

сходить v

сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) millega (õnnelikult) maha saama;

ухватываться v

ухватиться обеими \рукаами за что kõnek. millest kahe käega v küünte ja hammastega kinni haarama;

\рукаа не дрогнет v

не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata v ei värise v ei vääratanud v ei värisenud, kes ei kohku v ei kohkunud tagasi;

\рукаа не поднимается v

не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse v ei ole südant milleks;

руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole v kes ei saa milleks mahti;

руки опускаются v

опустились у кого kelle käed vajuvad v vajusid rüppe;

сбывать v

сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama v müüma v ärima;

с лёгкой \рукаи кого, чьей kõnek. kui keegi on v oli otsa lahti teinud;

под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast;

как \рукаой сняло kõnek. nagu käega v peoga pühitud;

\рукаой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel;

мастер на все руки meister v mees iga asja peale;

из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama;

дело чьих

рук kelle kätetöö;

руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть

на чьих

\рукаах kelle käte vahel surema;

из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb v halvasti;

просить чьей

\рукаи kelle kätt paluma;

предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma

277 Г несов.

1. кого-что panema, paigutama, asetama; \ставить вещи на место asju kohale panema, \ставить в ряд ritta seadma v panema, reastama; \ставить книги на полку raamatuid riiulile v riiulisse panema, \ставить автомобиль в гараж autot garaaži panema, \ставить кастрюлю на огонь potti v kastrulit tulele panema, \ставить друг на друга ülestikku v üksteise peale panema v asetama, \ставить горчичник sinepiplaastrit panema, \ставить банки больному haigele kuppu(sid) panema, \ставить заплату lappima, paikama, \ставить тесто tainast kerkima panema, \ставить вино kõnek. veini käärima panema, \ставить пиво kõnek. õlletegu üles panema, \ставить самовар samovari v teemasinat üles panema, \ставить часы kella õigeks panema, \ставить на якорь ankrusse panema, ankurdama, \ставить сеть võrku sisse panema v sisse laskma, \ставить в бригадиры v бриадиром kõnek. brigadiriks panema, \ставить в угол nurka panema, \ставить на колени põlvili panema (ka ülek.), \ставить на ноги (1) püsti panema v tõstma, (2) ülek. jalule aitama, \ставить подножку jalga taha panema (ka ülek.), \ставить точку punkti panema (ka ülek.), \ставить тройку kolme panema (hinnet), на очередь järjekorda panema, \ставить на голосование hääletusele panema, \ставить у власти võimule panema, \ставить под сомнение kahtluse alla seadma v panema, \ставить в затруднительное положение täbarasse v rumalasse olukorda v kitsikusse panema, \ставить подпись alla kirjutama, allkirja andma, \ставить диагноз diagnoosima, diagnoosi panema, \ставить клеймо märgistama, \ставить мины mineerima, miine panema;

2. что püstitama (ka ülek.), ehitama; \ставить памятник mälestussammast püstitama, \ставить мачту masti püstitama, \ставить рекорд rekordit püstitama, \ставить вопрос küsimust (üles) tõstma v üles seadma, \ставить паруса purjesid üles tõmbama v üles tõstma v heiskama;

3. что lavastama, lavale tooma; \ставить пьесу näidendit lavastama, \ставить оперу ooperit lavale tooma;

4. что seadma, tegema; \ставить новые цели uusi eessmärke seadma, \ставить себе целью endale eesmärgiks seadma, \ставить в пример eeskujuks seadma, \ставить задачей ülesandeks seadma, \ставить в соответствие vastavusse seadma v viima, \ставить перед фактом fakti ette seadma, \ставить серьёхную задачу перед кем kelle ette rasket v tõsist ülesannet seadma, \ставить голос häält seadma (lauljal), \ставить в известность teatavaks tegema, teada andma, \ставить доклад ettekannet tegema v pidama, \ставить в упрёк etteheidet tegema, ette heitma, \ставить препятствие takistusi tegema, takistama, \ставить кляксу tindiplekki tegema, \ставить в зависимость от кого-чего sõltuvaks tegema kellest-millest, \ставить твёрдые сроки kindlat tähtaega andma v tähtpäeva määrama;

5. что korraldama, organiseerima; \ставить работу tööd korraldama v organiseerima, \ставить опыты katseid korraldama v tegema v sooritama;

6. что, во что (millekski) pidama, arvama, lugema, hindama; \ставить в заслугу кому kelle teeneks pidama v arvama v lugema, \ставить в вину кому kellele süüks panema, kelle süüks pidama v arvama, süüdistama, \ставить кого наравне с кем keda kellega võrdseks pidama, высоко \ставить чьи способности kelle võimeid kõrgelt hindama, kelle võimetest palju pidama; ‚

всякое лыко в строку кому kõnek. kellele kõike süüks arvama v iga viga pahaks panema;

\ставить в тупик кого keda ummikusse ajama, kimbatusse viima;

\ставить на вид кому kellele märkust tegema;

\ставить на кон что kõnek. mida mängu v kaalule panema;

\ставить на одну доску кого-что с кем-чем kõnek. ühele pulgale v õrrele panema, samale pulgale panema;

\ставить крест на ком-чём, на кого-что kõnek. kellele-millele kriipsu v risti peale tõmbama;

\ставить палки в колёса кому kõnek. kellele kaikaid kodaratesse pilduma;

ни в грош v

ни во что не \ставить кого-что kõnek. keda-mida ei millekski v mitte millekski pidama;

\ставить во главу угла что mida peaasjaks v kõige tähtsamaks v peamiseks pidama, mida millegi nurgakiviks pidama;

\ставить вопрос ребром küsimust resoluutselt tõestatama v teravalt üles tõstma;

\ставить знак равенства между кем-чем võrdsusmärki vahele panema;

\ставить к позорному столбу кого keda häbiposti panema v naelutama;

\ставить к стенке кого kõnek. keda seina äärde panema;

\ставить на карту что mida mängu v kaalule v ühele kaardile panema;

\ставить под вопрос küsimärgi alla panema v seadma;

\ставить под ружьё püssi alla panema;

\ставить себя на чьё место end kelle asemele panema v seadma;

\ставить точки над и i-le punkti panema; vrd.

ударять 1. 269a кого-что, чем, по кому-чемк, во что lööma, lööki v hoopi andma (ka ülek.); \ударитьть кулаком по столу rusikaga vastu lauda lööma, \ударитьть в грудь vastu rindu lööma, \ударитьть ногой jalaga lööma, \ударитьть по врагу vaenlasele lööki v hoopi andma, \ударитьть по голове vastu pead lööma v andma, \ударитьть в колокол (häire-, kiriku)kella lööma, \ударитьть к заутрене hommikujumalateenistust sisse lööma v helistama, \ударитьть в барабан trummi lööma, \ударитьть по распущенности lohakusele ja korralagedusele pihta andma, \ударитьть по бюрократам bürokraatidele pihta andma v säru tegema, часы \ударитьли полночь kell lõi keskööd v kesköötundi, в глаза \ударитьл яркий свет silmadesse lõi v hakkas ere valgus, его \ударитьло током ta sai elektrilöögi, луч солнца \ударитьл в комнату kõnek. tuppa tungis päik(e)sekiir, его \ударитьло в пот kõnek. ta läks v lõi üleni higiseks v hernesveele, его \ударитьл паралич kõnek. ta halvati ära, ta sai halvatuse, ему \ударитьло шестьдесят kõnek. ta sai kuuskümmend (aastat) täis, tal sai kuuskümmend turjale;

2. 269b kõlatama, kärgatama; \ударитьл выстрел kõlas pauk, \ударитьл звонок kõlatas v helises kell, \ударитьл гром kärgatas kõu;

3. 269a кого-что kõnek. pauku tegema, tuld andma, tulistama, laskma; \ударитьть залпом kogupauku andma;

4. 269a что, во что, без доп. kõnek. mida tegema pistma v kukkuma, põrutama, hooga peale hakkama v algust tegema v kallale asuma; \ударитьть в вёсла hoogsalt aerudele vajutama, \ударитьли сильные морозы tuli käre pakane, \ударитьл проливной дождь hakkas lahinal sadama, оркестр \ударитьл лезгинку orkester lõi lahti lesginka; ‚

\ударитьть по сердцу kõnek. nagu noaga südamesse lõikama;

\ударитьть v

ударять в голову кому kõnek. (1) kellele pähe lööma v hakkama (näit. vein), (2) kellele pähe torkama v turgatama;

\ударитьть v

ударять в нос кому kõnek. kellele ninna lööma;

\ударитьть v

ударять об заклад van. kihla vedama;

\ударитьть v

ударять по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima;

\ударитьть v

ударять во все колокола (1) kõnek. häirekella v hädakella lööma, (2) madalk. suure kella külge panema v riputama, tervele ilmale kuulutama;

\ударитьт v

\ударитьл чей

час kelle tund tuleb v on tulnud;

кровь \ударитьла в голову кому kellel lõi v tõusis veri pähe;

не \ударитьть лицом в грязь kõnek. endale mitte häbi tegema;

\ударитьть v

ударять по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kaupa küpseks tegema;

палец о палец не \ударитьть для кого-чего, без доп. kõnek. mitte sõrmegi v lillegi v kõverat kõrtki liigutama, mitte kõrtki kõrre peale tõstma;

как обухом по голове \ударитьло кого kõnek. kes on v oli nagu puuga pähe saanud;

\ударитьть v

ударять по носу кого kõnek. kellele nina pihta andma

4 С м. неод. (род. п. ед. ч. \глаза и \глазу, предл. п. о \глазе и в \глазу, род. п. мн. ч. глаз) silm; голубые \глаза sinisilmad, карие \глаза pruunid silmad, sõstrasilmad, лукавые \глаза kavalad silmad, kaval v kelm pilk, запавшие \глаза aukuvajunud silmad, мутные \глаза tuhmid silmad, tuhm pilk, близорукие \глаза lühinägelikud silmad, \глаза навыкат(е) pungis silmad, pungsilmad, хозяйский \глаз peremehesilm, слепой на один \глаз ühest silmast pime, слёзы на \глазах pisarad silmis, со слезами на \глазах pisarsilmi(l), pisarad silmis, опустить \глаза silmi maha lööma; ‚

дурной \глаз kuri v paha silm;

тут нужен \глаз да \глаз kõnek. siin ei jõua küllalt valvas olla;

не в бровь, а в \глаз kõnekäänd nagu rusikas silmaauku;

темно, хоть \глаз выколи nii pime, et ei näe sõrme suhu pista;

на \глаз silma järgi, silmaga mõõtes, umbes;

не сводить v

не спускать \глаз с кого ainiti vaatama keda-mida, pilku mitte ära pöörama kellelt-millelt;

не смыкает \глаз (1) ei saa sõba silmale, (2) ei lase silma looja;

для отвода \глаз silmapetteks;

с пьяных \глаз madalk. purjuspäi;

с \глаз долой -- из сердца вон vanas. mis silmist, see südamest;

\глаза на лоб лезут у кого madalk. silmad lähevad (imestusest) pärani v suureks;

\глаза разбегаются v

разбежались silme ees lööb v lõi kirjuks, võtab v võttis silmad kirjuks;

\глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on silmad vesise koha peal (alati pisarais);

идти куда \глаза глядят minema, kuhu jalad viivad;

делать v

сделать большие \глаза kõnek. suuri silmi tegema, silmi pärani ajama;

проглядеть все \глаза kõnek. pikisilmi ootama v vaatama;

отводить v

отвести \глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima;

бросаться v

броситься v

бить в \глаза кому kellele silma hakkama v torkama;

во все \глаза глядеть v

смотреть на кого-что kõnek. üksisilmi v teraselt v hoolega vaatama v vahtima;

в \глаза не видел кого kõnek. keda pole silmaga(gi) v ihusilmaga v kunagi näinud;

в \глаза говорить v

сказать кому kellele näkku v suu sisse ütlema;

попадаться v

попасться на \глаза кому kelle silma alla sattuma;

закрывать v

закрыть \глаза на что silma kinni pigistama ( mis koha pealt); (этого)

за \глаза хватит v

довольно kõnek. sellest piisab täiesti, seda on ülearugi;

за \глаза говорить tagaselja rääkima;

пускать пыль в \глаза кому kõnek. kellele puru silma ajama;

читать v

видеть по \глазам что mida silmist lugema;

своим v

собственным \глазам не верит ei usu oma silmi;

пожирать \глазами кого kõnek. keda-mida silmadega õgima;

пробежать \глазами что millest pilku üle libistama, millele pilku peale heitma;

на \глазах у кого kelle silma all v ees;

смотреть v

видеть невооружённым \глазом palja silmaga vaatama v nägema;

с \глазу на \глаз с кем kellega nelja silma all;

как бельмо на \глазу у кого kõnek. kellele pinnuks silmas olema;

сна нет ни в одном \глазу kõnek. ei saa sõba silmale;

ни в одном \глазу у кого kõnek. pole tilkagi võtnud;

у семи нянек дитя без \глазу vanas. liiga palju silmi ei näe hästi, palju kokki rikuvad supi

268 Г сов.несов.

устраивать 1. что kokku seadma, ehitama, valmistama, meisterdama; \устроитьить плотину на реке jõele tammi ehitama, так природа его \устроитьила selline v sellisena on ta kord juba loodud;

2. что korraldama, organiseerima, korda seadma v tegema v ajama; \устроитьить свою жизнь oma elu korraldama, \устроитьить дела asju korda ajama, \устроитьить выставку näitust korraldama v organiseerima, \устроитьить собрание koosolekut korraldama v organiseerima v tegema, \устроитьить приём vastuvõttu korraldama, \устроитьить кому неприятность kellele ebameeldivust valmistama v põhjustama, \устроитьить скандал kõnek. skandaali tegema, \устроитьить базар kõnek. laata lahti lööma, käratsema hakkama, \устроитьй мне это дело aja mul see asi korda v joonde v jutti (kõnek.);

3. кого kõnek. kellele sobima, keda rahuldama; это меня не \устроитьит see ei rahulda mind;

4. кого-что, куда hankima, muretsema; \устроитьить кого на работу kellele töökohta muretsema v leidma, töökohta leida aitama, tööle sokutama, \устроитьить кого в гостиницу kellele hotellikohta v võõrastemajakohta muretsema, \устроитьить сына в институт pojal instituuti pääseda aitama, poega instituuti sokutama, \устроитьить билеты в театр kõnek. teatripileteid hankima v kombineerima; ‚

\устроитьить сцену, устраивать сцены кому kõnek. kellele stseeni tegema, stseene tegema

367 Г сов.несов.

подводить 1. кого-что к кому-чему juurde v lähedale v ette juhtima v talutama v tooma v viima; \подвестисти детей к школе lapsi koolimaja juurde v lähedusse v ette tooma, \подвестисти коня к крыльцу hobust trepi ette tooma, \подвестисти лодку к берегу paati kaldasse v randa juhtima, \подвестисти разговор к чему juttu viima v juhtima millele, \подвестисти часы kella õigeks v ette v taha keerama, просека \подвестила нас к реке (metsa)sihti mööda jõudsime jõeni;

2. что подо что alla panema v ehitama v viima; \подвестисти фундамент под здание hoonele uut vundamenti ehitama, \подвестисти дом под крышу maja katuse alla viima;

3. что, подо что ülek. (teoreetiliselt) põhjendama, \подвестисти теоретическую базу под свои рассуждения oma arutlusi teoreetiliselt põhjendama; \подвестисти преступление под статью закона kuritegu seaduse järgi kvalifitseerima;

4. кого-что kõnek. alt v sisse vedama; он никогда не \подвестидёт ta ei vea kunagi alt, \подвестисти под суд keda kohtu alla tõmbama, kellele kohut kaela tõmbama, \подвестисти кого под выговор kellele noomitust kaela sokutama;

5. что otsi kokku tõmbama, kokkuvõtet tegema; \подвестисти итоги kokkuvõtet tegema;

6. что toonitama, välja joonistama; \подвестисти брови kulme toonitama;

7. безл. kõnek. õõnsaks v sisse tõmbama; kõhnaks tegema; живот \подвестило kellel on kõht selja küljes (kõhnusest); ‚

живот подводит v

\подвестило v

подтянуло у кого kõnek. kellel kõht lööb v soolikad löövad pilli v mängivad marjast;

\подвестисти v

подводить v

подложить v

подкладывать мину под кого-что kõnek. kelle jalgealust õõnestama v tuliseks tegema, kellele auku kaevama;

\подвестисти v

подводить под монастырь кого madalk. kelle nahka turule viima, kellele õnnetust kaela tõmbama

82 С ж. неод. kael; длинная \шеяя pikk v sale kael, лебединая \шеяя luigekael (ka ülek.), мыть \шеяю kaela pesema, броситься на \шеяю kaela langema; ‚

вешаться v

повеситься на \шеяю кому kõnek. ennast kaela riputama kellele;

надевать v

надеть петлю на \шеяю paela kaela panema, oma pead silmusesse v kapla pistma;

надевать v

надеть v

вешать v

повесить (себе) хомут v

ярмо на \шеяю kõnek. ennast (ise) ikkesse panema, endale koormat kaela võtma, rakkesse hakkama;

виснуть v

висеть на \шеяе у кого kõnek. (1) kelle kaelas rippuma, (2) kellel (ristiks) kaelas olema;

гнуть \шеяю перед кем kõnek. kelle ees koogutama v lipitsema, küüru selga tõmbama; гнать кого

в \шеяю v

в три \шеяи madalk. nattipidi v tuttipidi v kraedpidi v käkaskaela välja viskama, minema lööma v kihutama;

намылить v

наломать v

намять \шеяю кому madalk. kellele (1) vastu kaela v kere peale v võmmu kuklasse andma, (2) peapesu tegema, pähe andma;

сидеть на \шеяе у кого kõnek. kelle kaelas v kaela peal olema;

дать по \шеяе кому madalk. (1) kellele vastu kaela v kere peale andma, (2) keda nattipidi v tuttipidi v kraedpidi välja viskama;

вешать собак на \шеяю кому madalk. keda laimama, kellele seitset surmapattu süüks panema, keda patuoinaks pidama;

брать на \шеяю kõnek. enda kaela v oma kaela peale võtma;

садиться v

сесть на \шеяю кому kõnek. (1) kellele koormaks kaela jääma, kelle kaela peale tulema, (2) kelle turjale istuma tulema;

свернуть \шеяю кому kõnek. kellel kaela kahekorra keerama;

сломать v

свернуть v

свихнуть себе \шеяю на чём kõnek. oma kaela murdma millega;

спихивать v

спихнуть на \шеяю кому kõnek. kelle kaela veeretama v määrima v jätma;

сам чёрт \шеяю сломает kõnek. vanakurigi murrab oma kaela