Перевод: с русского на эстонский

с эстонского на русский

кому kelle

  • 1 seadust kelle suhtes kohaldama применять закон к кому

    leg.N.P. kohaldama (èñòî÷íèê: Eesti-Vene Sõnaraamat, EKI)

    Русско-эстонский универсальный словарь > seadust kelle suhtes kohaldama применять закон к кому

  • 2 sunniabinґusid kelle suhtes kohaldama применять санкции к кому

    leg.N.P. kohaldama (èñòî÷íèê: Eesti-Vene Sõnaraamat, EKI)

    Русско-эстонский универсальный словарь > sunniabinґusid kelle suhtes kohaldama применять санкции к кому

  • 3 рука

    78 С ж. неод.
    1. käsi (ka ülek.); левая \рукаа vasak v pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожть руку кому kelle v kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по \рукае sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на \рукаах see raamat on kellegi käes v kellelegi välja antud, снять с \рукаи кольцо sõrmust käest v sõrmest ära võtma, взять ребёнка на \рукаи last sülle võtma, гулять под \рукау käe alt kinni v käevangus jalutama, \рукаами не трогать mitte puutuda, переписать от \рукаи käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре \рукаи neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя \рукаа minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за \рукаи käest kinni võtma, вести за \рукау кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte v üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная \рукаа врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
    2. (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая \рукаа mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema v võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema; ‚
    лёгкая \рукаа у кого kellel on v oli hea v õnnelik käsi;
    правая \рукаа (у) кого, чья kelle parem v teine käsi olema;
    своя \рукаа kõnek. omamees, omainimene;
    твёрдая \рукаа raudne v kõva käsi;
    золотые руки kuldsed käed;
    руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei накка peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud v jaks ei käi üle millest; большой \рукаи kõnek. kangemat v suuremat v esimest sorti;
    средней \рукаи kõnek. keskpärane;
    не \рукаа, не с \рукаи кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi;
    третьих рук teiste suust v käest, vahetalitaja kaudu;
    из первых рук kelle enda käest, algallikast;
    на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast;
    на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast;
    на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt;
    под весёлую руку kõnek. lõbusas v heas tujus (olles);
    под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna;
    тяжела на \рукау kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi;
    нечист на \рукау kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud;
    \рукаа об \рукау käsikäes, ühisel jõul ja nõul;
    не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata;
    положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes;
    сидеть сложа руки käed rüpes istuma;
    сон в руку unenägu läks v on läinud täide;
    чужими \рукаами жар загребать kõnek. teiste turjal v nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma;
    с пустыми \рукаами tühjade kätega, palja käega;
    на \рукаах чьих, у кого (1) kelle hoole all v hooldada, (2) kelle käsutuses v käsutada;
    на \рукау кому kõnek. kellele sobima v passima v meeltmööda olema;
    как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis v hädas v plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama;
    ударить по \рукаам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;
    взять голыми \рукаами кого kellest paljaste kätega v vaevata jagu v võitu saama;
    взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma;
    взять себя в руки end kätte v kokku võtma;
    греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma;
    гулять по \рукаам kõnek. käest kätte käima;
    дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima;
    дать волю \рукаам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi v külge ajama;
    дать по \рукаам кому kõnek. kellele näppude pihta andma;
    дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma;
    держать в \рукаах кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle;
    держать себя в \рукаах end vaos hoidma;
    держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema v kelle poole hoidma, keda pooldama v toetama;
    играть на \рукау кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma;
    иметь руку seljatagust omama;
    ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema;
    замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima;
    махнуть \рукаой на кого-что kelle-mille peale käega lööma;
    мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, ет veri küünte all;
    набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama;
    наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema;
    не положить охулки на \рукау kõnek. omakasu peal väljas olema;
    носить на \рукаах кого keda kätel kandma;
    отбиваться \рукаами и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama;
    отбиться от рук kõnek. käest ära v ülekäte v ulakaks minema;
    подписаться обеими \рукаами под чем millele kahe käega alla kirjutama;
    попасться под \рукау кому kellele ette v kätte juhtuma, pihku sattuma;
    пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama;
    руки kelle kätest v käe alt läbi käima;
    развести \рукаами käsi laiutama v lahutama v laotama;
    развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama;
    оторвать с \рукаами что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma v nabima, minema nagu värsked saiad;
    связать по \рукаам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust v käsist-jalust siduma;
    рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema v kelle tahtmist mööda tegema v talitama;
    всплеснуть \рукаами kahte kätt v käsi kokku lööma;
    сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) millega (õnnelikult) maha saama;
    ухватиться обеими \рукаами за что kõnek. millest kahe käega v küünte ja hammastega kinni haarama;
    \рукаа не дрогнет v
    не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata v ei värise v ei vääratanud v ei värisenud, kes ei kohku v ei kohkunud tagasi;
    \рукаа не поднимается v
    не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse v ei ole südant milleks;
    руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole v kes ei saa milleks mahti;
    опустились у кого kelle käed vajuvad v vajusid rüppe;
    сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama v müüma v ärima;
    с лёгкой \рукаи кого, чьей kõnek. kui keegi on v oli otsa lahti teinud;
    под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast;
    как \рукаой сняло kõnek. nagu käega v peoga pühitud;
    \рукаой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel;
    мастер на все руки meister v mees iga asja peale;
    из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama;
    рук kelle kätetöö;
    руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть
    \рукаах kelle käte vahel surema;
    из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb v halvasti;
    \рукаи kelle kätt paluma;

    Русско-эстонский новый словарь > рука

  • 4 смотреть

    239 Г несов.
    1. что, на кого-что, куда, за кем-чем (järele, läbi) vaatama, silmitsema, vahtima, kaema; \смотреть картину pilti v maali vaatama v silmitsema, \смотретьпьесу näidendit vaatama, \смотреть на часы kella vaatama, \смотреть в окно aknast välja vaatama, \смотреть в одну точку ühte punkti vaatama v vahtima, \смотреть в даль kaugusse vaatama, \смотреть в бинокль binokliga vaatama, \смотреть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, \смотреть косо viltu vaatama (ka ülek.), \смотреть друг на друга teineteisele v üksteisele otsa vaatama, \смотреть с надеждой на кого keda v kelle poole lootusega vaatama, \смотреть на себя со стороны end kõrvalt vaatama, \смотреть вслед кому-чему kellele-millele järele vaatama, \смотреть вслед поезду rongile järele vaatama, \смотреть больного haiget läbi vaatama, \смотреть за детьми laste järele vaatama, \смотреть за порядком korda pidama, korra järele vaatama, любо \смотреть kena vaadata, срам \смотреть hirmus v häbi vaadata, \смотреть не на что kõnek. pole kelle-mille moodigi, pole ollagi, pole midagi vaadata, на него жалко \смотреть teda on hale näha v vaadata, страшно \смотреть на кого keda on õudne vaadata, смотри, не опоздай vaata, et sa hiljaks ei jää, того и смотри vaata, et, да вы на это не смотрите ärge pange seda tähele v tehke sellest väljagi, не смотри на то, что он молод ära pane tähele v vaata, et ta noor on, ära pane tema noorust tähele, ära tee tema noorusest väljagi, на нас весь мир смотрит meile on kõigi pilgud pööratud, meie peale vaatab kogu maailm, куда смотрит кто kus kelle silmad on;
    2. на кого-что kõnek. kelle järgi joonduma, keda eeskujuks võtma, kellelt mõõtu võtma; \смотреть на старших vanemate inimeste järgi joonduma, не смотрите на лентяев ärge loodreid eeskujuks võtke;
    3. (без страд. прич.) kõnek. suhtuma, arvama; легко \смотреть на детское горе lapsemuresse kergelt suhtuma, как ты на это смотришь kuidas sa sellesse suhtud, mida sa sellest arvad, я смотрю так: надо ехать arvan, et tuleb v on tarvis sõita v peab sõitma;
    4. (без страд. прич.) на что, во что avanema; окна смотрят в сад aknad on aia poole v aeda;
    5. (без страд. прич.) кем-чем, каким, как ülek. kõnek. näima, paistma; он смотрит орлом ta näib kotkana v kui kotkas, \смотреть именинником särab nagu sünnipäevalaps;
    6. смотреть инф.,
    смотрю 1 л. наст. вр.,
    смотришь 2 л. наст. вр. в функции вводн. сл. nagu näha, paistab; ты, смотрю, совсем замёрз nagu näha, oled päris külmunud;
    7. смотря в функции частицы oleneb; смотря как жить oleneb kuidas elada, смотря какой человек oleneb milline inimene, смотря кто oleneb kes, смотря где oleneb kus, смотря по предлог olenevalt, смотря по обстоятельствам olenevalt asjaoludest; ‚
    \смотреть в глаза (1) кому kelle soove silmist lugema, (2) чему millele otse näkku v silma v vastu vaatama;
    \смотреть в корень чего asja sisusse tungima v tuuma nägema v vaatama;
    \смотреть в кусты kõnek. põõsasse pugeda v alt ära hüpata kavatsema;
    \смотреть в оба kõnek. kellel peavad silmad ees ja taga olema, silmi (ja kõrvu) lahti hoidma;
    \смотреть в рот кому kõnek. (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu v huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema;
    \смотреть волком v
    зверем altkulmu põrnitsema, tigedalt v kurja näoga vaatama, tigeda v kurja näoga olema;
    \смотреть из чьих
    рук kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema, kelle tahtmist mööda tegema v talitama;
    \смотреть со своей колокольни на кого-что kõnek. mida oma mätta otsast v vaatevinklist nägema, mida oma mõõdupuuga mõõtma, mida konnaperspektiivis nägema;
    \смотреть сквозь пальцы на что läbi sõrmede vaatama;
    \смотреть в лицо чему millele näkku vaatama;
    \смотреть в гроб v
    в могилу kõnek. haua äärel seisma v olema;
    \смотреть в упор lähedalt v pingsalt v teraselt vaatama, üksisilmi v ainiti vahtima;
    \смотреть правде в глаза tõele näkku vaatama;
    как в воду смотрел kõnek. nagu v justkui oleks selgeltnägija;
    \смотреть сверху вниз на кого kelle peale ülevalt alla vaatama;
    \смотреть другими глазами на кого-что (hoopis) teise piilguga vaatama;
    \смотреть как баран на новые ворота madalk. nagu vasikas uut v vastset väravat vahtima;
    того и смотри kõnek. vaata, et…;; vrd.

    Русско-эстонский новый словарь > смотреть

  • 5 ставить

    277 Г несов.
    1. кого-что panema, paigutama, asetama; \ставить вещи на место asju kohale panema, \ставить в ряд ritta seadma v panema, reastama; \ставить книги на полку raamatuid riiulile v riiulisse panema, \ставить автомобиль в гараж autot garaaži panema, \ставить кастрюлю на огонь potti v kastrulit tulele panema, \ставить друг на друга ülestikku v üksteise peale panema v asetama, \ставить горчичник sinepiplaastrit panema, \ставить банки больному haigele kuppu(sid) panema, \ставить заплату lappima, paikama, \ставить тесто tainast kerkima panema, \ставить вино kõnek. veini käärima panema, \ставить пиво kõnek. õlletegu üles panema, \ставить самовар samovari v teemasinat üles panema, \ставить часы kella õigeks panema, \ставить на якорь ankrusse panema, ankurdama, \ставить сеть võrku sisse panema v sisse laskma, \ставить в бригадиры v бриадиром kõnek. brigadiriks panema, \ставить в угол nurka panema, \ставить на колени põlvili panema (ka ülek.), \ставить на ноги (1) püsti panema v tõstma, (2) ülek. jalule aitama, \ставить подножку jalga taha panema (ka ülek.), \ставить точку punkti panema (ka ülek.), \ставить тройку kolme panema (hinnet), на очередь järjekorda panema, \ставить на голосование hääletusele panema, \ставить у власти võimule panema, \ставить под сомнение kahtluse alla seadma v panema, \ставить в затруднительное положение täbarasse v rumalasse olukorda v kitsikusse panema, \ставить подпись alla kirjutama, allkirja andma, \ставить диагноз diagnoosima, diagnoosi panema, \ставить клеймо märgistama, \ставить мины mineerima, miine panema;
    2. что püstitama (ka ülek.), ehitama; \ставить памятник mälestussammast püstitama, \ставить мачту masti püstitama, \ставить рекорд rekordit püstitama, \ставить вопрос küsimust (üles) tõstma v üles seadma, \ставить паруса purjesid üles tõmbama v üles tõstma v heiskama;
    3. что lavastama, lavale tooma; \ставить пьесу näidendit lavastama, \ставить оперу ooperit lavale tooma;
    4. что seadma, tegema; \ставить новые цели uusi eessmärke seadma, \ставить себе целью endale eesmärgiks seadma, \ставить в пример eeskujuks seadma, \ставить задачей ülesandeks seadma, \ставить в соответствие vastavusse seadma v viima, \ставить перед фактом fakti ette seadma, \ставить серьёхную задачу перед кем kelle ette rasket v tõsist ülesannet seadma, \ставить голос häält seadma (lauljal), \ставить в известность teatavaks tegema, teada andma, \ставить доклад ettekannet tegema v pidama, \ставить в упрёк etteheidet tegema, ette heitma, \ставить препятствие takistusi tegema, takistama, \ставить кляксу tindiplekki tegema, \ставить в зависимость от кого-чего sõltuvaks tegema kellest-millest, \ставить твёрдые сроки kindlat tähtaega andma v tähtpäeva määrama;
    5. что korraldama, organiseerima; \ставить работу tööd korraldama v organiseerima, \ставить опыты katseid korraldama v tegema v sooritama;
    6. что, во что (millekski) pidama, arvama, lugema, hindama; \ставить в заслугу кому kelle teeneks pidama v arvama v lugema, \ставить в вину кому kellele süüks panema, kelle süüks pidama v arvama, süüdistama, \ставить кого наравне с кем keda kellega võrdseks pidama, высоко \ставить чьи способности kelle võimeid kõrgelt hindama, kelle võimetest palju pidama; ‚
    всякое лыко в строку кому kõnek. kellele kõike süüks arvama v iga viga pahaks panema;
    \ставить в тупик кого keda ummikusse ajama, kimbatusse viima;
    \ставить на вид кому kellele märkust tegema;
    \ставить на кон что kõnek. mida mängu v kaalule panema;
    \ставить на одну доску кого-что с кем-чем kõnek. ühele pulgale v õrrele panema, samale pulgale panema;
    \ставить крест на ком-чём, на кого-что kõnek. kellele-millele kriipsu v risti peale tõmbama;
    \ставить палки в колёса кому kõnek. kellele kaikaid kodaratesse pilduma;
    ни во что не \ставить кого-что kõnek. keda-mida ei millekski v mitte millekski pidama;
    \ставить во главу угла что mida peaasjaks v kõige tähtsamaks v peamiseks pidama, mida millegi nurgakiviks pidama;
    \ставить вопрос ребром küsimust resoluutselt tõestatama v teravalt üles tõstma;
    \ставить знак равенства между кем-чем võrdsusmärki vahele panema;
    \ставить к позорному столбу кого keda häbiposti panema v naelutama;
    \ставить к стенке кого kõnek. keda seina äärde panema;
    \ставить на карту что mida mängu v kaalule v ühele kaardile panema;
    \ставить под вопрос küsimärgi alla panema v seadma;
    \ставить под ружьё püssi alla panema;
    \ставить себя на чьё место end kelle asemele panema v seadma;
    \ставить точки над и i-le punkti panema; vrd.

    Русско-эстонский новый словарь > ставить

  • 6 обратиться

    296 Г сов.несов.
    обращаться 1. к кому-чему, с чем, за чем pöörduma; \обратитьсяться лицом к окну näoga akna poole pöörduma, \обратитьсяться на путь истинный tõeteele v õigele teele tagasi pöörduma, её мысли \обратитьсялись к дому ta mõtted kandusid koju, \обратитьсямся к нашей проблеме tuleme oma probleemi juurde, обстоятельства \обратитьсялись против кого v во зло кому asjaolud pöördusid kelle vastu v kahjuks, \обратитьсяться с приветствием к кому tervitama keda, tervituskõnega pöörduma kelle poole, \обратитьсяться с просьбой к кому paluma keda, palvega kelle poole pöörduma, разрешите \обратитьсяться sõj. lubage (teie poole) pöörduda, \обратитьсяться с вопросом к кому kellele küsimust esitama, küsima kellelt mida, \обратитьсяться по делу к кому kelle poole ametiasjus pöörduma, \обратитьсяться за объяснением selgitust v seletust nõudma, \обратитьсяться за помощью к кому abi paluma kellelt, \обратитьсяться к врачу за советом arstilt nõu küsima;
    2. во что muutuma milleks; вода \обратитьсялась в пар vesi aurustus, \обратитьсяться в воспоминание mälestuseks saama;
    3. väljendeis: \обратитьсяться в слух kõrvad kikkis kuulama, \обратитьсяться в зрение pingsalt vaatama, üksainus v kehastunud tähelepanu olema, \обратитьсяться в бегство põgenema, ära jooksma, plehku panema

    Русско-эстонский новый словарь > обратиться

  • 7 упасть

    356b Г сов.
    1. maha v alla v pikali kukkuma v langema (ka ülek.), maha varisema, maha v alla vajuma; \упастьсть с лошади hobuse seljast v sadulast maha kukkuma, \упастьсть без чувств meelemärkuseta maha kukkuma v varisema, \упастьсть в обморок minestusse langema, (ära) minestama, \упастьсть навзничь selili kukkuma, \упастьсть ничком ninali v silmili v näoli kukkuma, книга \упастьла на пол raamat kukkus põrandale, \упастьли первые капли дождя langesid esimesed vihmapiisad, занавес \упастьл eesriie langes, \упастьсть в постель voodisse vajuma, \упастьсть на грудь кому kelle rinnale langema, голова \упастьла на грудь pea vajus v langes rinnale, волосы \упастьли на плечи juuksed vajusid v langesid õlgadele, свет \упастьл на его лицо valgus langes ta näole, взгляд \упастьл на незнакомца pilk langes tundmatule, настроение \упастьло tuju v meeleolu langes, роса \упастьла kaste tuli maha;
    2. saabuma, laskuma; ночь \упастьла saabus öö, сумерки \упастьли saabus videvik;
    3. alanema, vähenema, langema (ka ülek.); барометр \упастьл baromeeter langes, температура \упастьла palavik v temperatuur alanes v langes, скорость \упастьла kiirus vähenes v langes, цены \упастьли hinnad on alanenud v langenud, интерес к кому-чему \упастьл huvi kelle-mille vastu on vähenenud v langenud, вода \упастьла vesi on alanenud, рубль \упастьл kõnek. rubla (väärtus) on langenud;
    4. nõrgenema, nõrkema, vaibuma; ветер \упастьл tuul nõrgenes v vaibus, голос \упастьл hääl nõrgenes, жара \упастьла kuumus andis järele, силы \упастьли jõud nõrkes v ütles üles;
    5. alla käima, allamäge minema; дисциплина \упастьла kord on alla käinud v käis alla, искусство \упастьло kunst on alla käinud v mandunud;
    6. madalk. lõpma, otsa saama; ‚
    \упастьсть в ноги кому v
    на колени перед кем kelle ette põlvili langema, keda põlvili paluma;
    \упастьсть с неба на землю taevast v pilvedelt maa peale kukkuma v langema, asju kainema pilguga v kainelt vaatama;
    сердце \упастьло у кого kõnek. kellel läks südame alt külmaks, kelle süda vajus saapasäärde;
    \упастьсть в чьих
    глазах kelle silmis langema v väärtust kaotama;
    яблоку негде \упастьсть kõnek. nööpnõelgi ei mahu maha kukkuma, täiskiilutud, puupüsti täis;
    точно с луны \упастьсть kõnek. nagu kuu pealt kukkuma;
    как с неба \упастьсть kõnek. (1) nagu välk selgest taevast ilmuma, (2) taevast sülle kukkuma, (3) nagu kuu pealt kukkuma

    Русско-эстонский новый словарь > упасть

  • 8 ум

    2 С м.
    1. неод. mõistus, aru, oid, oim, pea (ülek.); блестящий \ум hiilgav mõistus, здравый \ум terve v kaine mõistus, природный \ум kaasasündinud mõistus, loodusest antud arukus, пытливый \ум juurdlev mõistus, проницательный \ум terav mõistus v taip, светлый v ясный \ум helge v hele v selge pea v mõistus, ограниченный \ум piiratud mõistus, человек с \умом arukas v nupukas v nutikas v oiukas v peaga inimene, склад \ума mõttelaad, mõtteviis, vaimulaad, считать в \уме peast arvutama, взвешивать в \уме mõttes läbi kaaluma, два пишу, один в \уме kaks kirjutan, üks meeles, kahe panen kirja, ühe jätan meelda, делать что с \умом mida mõistusega v arukalt v peaga tegema, у него другое не \уме tal mõlgub meeles v mõttes midagi muud, на это у него не хватит \ума selleks on tal mõistust v oidu vähe, в \уме ли ты kõnek. on sul aru peas, kas su mõistus on ikka korras, kas sa oled peast põrunud;
    2. \умы мн. ч. од. ülek. liter. pead; (mõtlevad) inimesed; лучшие \умы человечества inimkonna parimad v helgeimad pead, великие \умы suurvaimud, волновать \умы meeli erutama v köitma; ‚
    держать в \уме (1) кого-что keda-mida meeles pidama, kellel meeles seisma, (2) что millest aimu olema, mida nõuks v pähe võtma;
    выживать из \ума (vanadusest) nõdraks jääma, ogaraks minema, aru kaotama;
    \ума дело kõnek. kelle mõistus millest üle ei käi, kelle mõistus v pea ei võta v jaga mida, mis ei puutu kellesse v ei lähe kellele korda v ei ole kelle asi;
    раскидывать \умом kõnek. pead v ajusid tööle panema, ajusid liigutama, mida peast v ajust läbi laskma, aru pidama;
    \ума палата у кого kõnek. kellel on tarkust kuhjaga, kellel on alles pea otsas;
    себе на \уме kõnek. salatseja (omaduss.), kinnine, kinnise iseloomuga;
    наставить на \ум кого kõnek. kellele mõistust v aru pähe panema;
    набраться \ума kõnek. targemaks v targaks saama, mõistust juurde koguma;
    жить чужим \умом teiste tahte järgi elama, teiste tahte ori olema, kellel ei ole v ei olnud oma mõistust peas;
    без \ума (быть) kõnek. (1) от кого-чего arust v meelest ära olema, kellest-millest vaimustatud olema, (2) kellesse meeletult kiindunud olema, kellest sisse võetud olema;
    взять (себе) в \ум madalk. aru saama, taipama, mõistma;
    взяться за \ум mõistust v aru pähe võtma, mõistlikuks saama;
    жить своим \умом oma aru järgi v oma mõistust mööda v omaenese tarkusest v oma pea järgi elama;
    прийти на \ум v
    в \ум кому pähe v meelde tulema;
    и в \уме не было polnud seda mõtetki, ei olnud seda mõtteski, ei tulnud ettegi;
    на в своём \уме kõnek. arust ära, pole täie mõistuse juures;
    \ума не приложу kõnek. mõistus on otsas, pea ei jaga, ei oska midagi peale hakata;
    лишаться \ума, тронуться в \уме kõnek. aru kaotama, peast põruma, segaseks v peast segi minema;
    свихнуться с \ума madalk. ogaraks v segaseks v peast segi minema, nupust nikastanud v peast põrunud olema;
    сойти с \ума (1) mõistust v aru kaotama, hulluks v segaseks minema, (2) по ком, о ком, по кому kelle pärast arust ära olema;
    свести с \ума кого kõnek. (1) keda hulluks tegema v ajama, (2) kellel pead segi ajama, hullutama;
    с \ума сойти kõnek. hulluks võib minna;
    своим \умом kõnek. oma mõistusega millest aru v jagu saama, ise ära jagama, ise v oma peaga milleni v kuhu välja jõudma;
    задним \умом крепок kõnek. tagantjärele tark (olema);
    \ум за разум заходит v
    зашёл у кого kõnek. kellel ütleb v ütles mõistus üles, kes on v oli omadega sassis, kelle pea läheb v läks segi, kelle mõistus ei võta v ei võtnud;
    \ум помутился mõistus läks segi;
    \уму непостижимо что mis on täiesti arusaamatu, käib üle mõistuse, mida ei võta mõistus kinni;
    от большого \ума kõnek. iroon. suurest tarkusest, lolli peaga;
    \ум хорошо, а два лучше vanas. üks pea hea, kaks veel parem, kahel kahe nõu, kaks pead on ikka kaks pead

    Русско-эстонский новый словарь > ум

  • 9 глаз

    4 С м. неод. (род. п. ед. ч. \глаза и \глазу, предл. п. о \глазе и в \глазу, род. п. мн. ч. глаз) silm; голубые \глаза sinisilmad, карие \глаза pruunid silmad, sõstrasilmad, лукавые \глаза kavalad silmad, kaval v kelm pilk, запавшие \глаза aukuvajunud silmad, мутные \глаза tuhmid silmad, tuhm pilk, близорукие \глаза lühinägelikud silmad, \глаза навыкат(е) pungis silmad, pungsilmad, хозяйский \глаз peremehesilm, слепой на один \глаз ühest silmast pime, слёзы на \глазах pisarad silmis, со слезами на \глазах pisarsilmi(l), pisarad silmis, опустить \глаза silmi maha lööma; ‚
    дурной \глаз kuri v paha silm;
    тут нужен \глаз да \глаз kõnek. siin ei jõua küllalt valvas olla;
    не в бровь, а в \глаз kõnekäänd nagu rusikas silmaauku;
    темно, хоть \глаз выколи nii pime, et ei näe sõrme suhu pista;
    на \глаз silma järgi, silmaga mõõtes, umbes;
    не спускать \глаз с кого ainiti vaatama keda-mida, pilku mitte ära pöörama kellelt-millelt;
    не смыкает \глаз (1) ei saa sõba silmale, (2) ei lase silma looja;
    для отвода \глаз silmapetteks;
    с пьяных \глаз madalk. purjuspäi;
    с \глаз долой -- из сердца вон vanas. mis silmist, see südamest;
    \глаза на лоб лезут у кого madalk. silmad lähevad (imestusest) pärani v suureks;
    \глаза разбегаются v
    разбежались silme ees lööb v lõi kirjuks, võtab v võttis silmad kirjuks;
    \глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on silmad vesise koha peal (alati pisarais);
    идти куда \глаза глядят minema, kuhu jalad viivad;
    сделать большие \глаза kõnek. suuri silmi tegema, silmi pärani ajama;
    проглядеть все \глаза kõnek. pikisilmi ootama v vaatama;
    отвести \глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima;
    бить в \глаза кому kellele silma hakkama v torkama;
    во все \глаза глядеть v
    смотреть на кого-что kõnek. üksisilmi v teraselt v hoolega vaatama v vahtima;
    в \глаза не видел кого kõnek. keda pole silmaga(gi) v ihusilmaga v kunagi näinud;
    в \глаза говорить v
    сказать кому kellele näkku v suu sisse ütlema;
    попасться на \глаза кому kelle silma alla sattuma;
    закрыть \глаза на что silma kinni pigistama ( mis koha pealt); (этого)
    за \глаза хватит v
    довольно kõnek. sellest piisab täiesti, seda on ülearugi;
    за \глаза говорить tagaselja rääkima;
    пускать пыль в \глаза кому kõnek. kellele puru silma ajama;
    видеть по \глазам что mida silmist lugema;
    собственным \глазам не верит ei usu oma silmi;
    пожирать \глазами кого kõnek. keda-mida silmadega õgima;
    пробежать \глазами что millest pilku üle libistama, millele pilku peale heitma;
    на \глазах у кого kelle silma all v ees;
    видеть невооружённым \глазом palja silmaga vaatama v nägema;
    с \глазу на \глаз с кем kellega nelja silma all;
    как бельмо на \глазу у кого kõnek. kellele pinnuks silmas olema;
    сна нет ни в одном \глазу kõnek. ei saa sõba silmale;
    ни в одном \глазу у кого kõnek. pole tilkagi võtnud;
    у семи нянек дитя без \глазу vanas. liiga palju silmi ei näe hästi, palju kokki rikuvad supi

    Русско-эстонский новый словарь > глаз

  • 10 стоять

    257 Г несов.
    1. seisma, püsima, olema; parkima (liikluses); \стоятьять на месте paigal seisma v püsima, \стоятьять на ногах püsti seisma, \стоятьять на цыпочках kikivarvul seisma, \стоятьять навытяжку tikksirgelt seisma, \стоятьять спиной к кому seljaga v selg kelle poole seisma, \стоятьять перед зеркалом peegli ees seisma, \стоятьять на ветру tuule käes seisma, \стоятьять в очереди järjekorras seisma v olema, \стоятьять перед глазами silmade v silme ees seisma, \стоятьять за мир rahu eest seisma, rahu kaitsma, \стоятьять борт о борт pardati v pardad vastakuti v parras pardas seisma, \стоятьять на мели madalikul seisma v olema, \стоятьять на якоре ankrus seisma v olema, \стоятьять на вахте vahis seisma v olema, \стоятьять близко к кому kelle lähedal seisma, kellele lähedane olema, \стоятьять на стороне кого kelle poolt olema, \стоятьять в центре внимания tähelepanu keskpunktis v keskmes olema, \стоятьять у власти võimul olema, valitsema, \стоятьять во главе чего mille eesotsas olema, \стоятьять на повестке дня päevakorras olema, \стоятьять в списке nimekirjas olema, \стоятьять наготове valmis olema, \стоятьять на страже Родины kodumaa kaitsel olema, kodumaad kaitsma, \стоятьять в обороне kaitses v kaitsel olema, \стоятьять на почту (vahi)postil olema v seisma, \стоятьять на коленях põlvili olema, põlvitama, \стоятьять лагерем laagris olema, \стоятьять на зимних квартирах talvekorteris olema, \стоятьять перед катастрофой katastroofi v suure õnnetuse äärel v hukkumas v hukul olema, часы \стоятьят kell seisab, работа \стоятьит töö seisab, перед нами \стоятьят важные задачи meie ees seisavad tähtsad ülesanded, цветы \стоятьят в вазе lilled on vaasis, слёзы \стоятьят в горле nutuklimp on kurgus, на глазах \стоятьяли слёзы pisarad olid silmis, silmad olid veekalkvel v vees, \стоятьяло лето oli suvi, на дворе \стоятьял октябрь käes oli oktoober, \стоятьяли солнечные дни olid v püsisid päik(e)selised v päikest täis päevad, жара \стоятьит palav v kuum ilm püsib, peab palavat v kuuma ilma, на ногах не \стоятьит ta püsib vaevu jalul, в ушах \стоятьял шум kõrvus kohises, \стоятьит грохот müriseb, mürtsub, \стоятьит смех on kuulda naeru, naerdakse;
    2. стой(те) повел. накл. seis, pidage kinni, oodake, pidage; стой! seis! \стоятьйте, теперь я вспомнил pidage, mul tuli nüüd meelde; ‚
    \стоятьять горой за кого-что nagu müür kelle-mille eest seisma;
    \стоятьять грудью за кого-что rinnaga kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma;
    \стоятьять на карте kaalul olema;
    \стоятьять над душой чьей, у кого kõnek. (1) juures vahtima, (2) kui uni kellele peale käima, asu v hingerahu mitte andma; ругать v бранить на чём
    свет стоит kõnek. sõimama nii et maa must;
    \стоятьять выше кого kellest üle olema;
    \стоятьять на своём oma seisukoha juurde jääma, oma seisukohale truuks v kindlaks jääma;
    \стоятьять одной ногой в могиле kõnek. haua äärel v ühe jalaga hauas olema, üks jalg hauas, teine haua äärel;
    \стоятьять на ложном пути valel teel olema;
    \стоятьять на смерть elu ja surma peale võitlema, viimseni vastu pidama;
    \стоятьять на одной доске с кем kellega ühe pulga peal olema

    Русско-эстонский новый словарь > стоять

  • 11 входить

    313b Г несов.сов.
    1. sisse tulema v minema v astuma, sisenema, saabuma; (sisse) tungima; \входитьть в ворота väravast sisse tulema v minema, пароход входит в гавань laev saabub sadamasse, \входитьть в употребление kasutusele tulema v võetama, \входитьть в быт käibele minema, kombeks saama, \входитьть в моду moodi minema;
    2. (koosseisu) kuuluma, (koosseisus) olema; \входитьть в состав комитета komiteesse kuuluma, \входитьть в бюро büroosse kuuluma, \входитьть в список nimekirjas seisma v olema, \входитьть в обязанности kohustuseks olema, kohustuste hulka kuuluma, \входитьть в состав соли soola koostisse kuuluma;
    3. mahtuma, minema; бельё не \входитьло в шкаф kõnek. pesu ei mahtunud kappi, в бочку входит десять вёдер tünni läheb kümme ämbrit;
    4. osalema milles, osa võtma millest; \входитьть во все дела kõiges osalema, мать не \входитьла в домашнее хозяйство ema ei tegelnud majapidamisega; ‚
    \входитьть v
    войти во вкус чего maiku suhu v hammast verele saama;
    \входитьть v
    в лета täisikka jõudma, täismeheks saama;
    \входитьть v
    в мысль кому pähe v mõttesse tulema;
    \входитьть v
    войти в доверие к кому kelle usaldust võitma, usaldusaluseks saama;
    \входитьть v
    войти в долю с кем kelle osanikuks hakkama, kampa lööma kellega;
    \входитьть v
    \входитьть v
    русло rööpa(i)sse minema;
    \входитьть v
    войти в положение чьё end kelle olukorda seadma v olukorras kujutlema;
    \входитьть v
    войти в привычку kombeks v harjumuseks saama;
    \входитьть v
    \входитьть v
    войти в роль osasse sisse elama;
    \входитьть v
    войти в подробности üksikasjadesse laskuma;
    \входитьть v
    \входитьть v
    войти в тело kõnek. paksuks v rasva minema, tüsenema, tüsestuma

    Русско-эстонский новый словарь > входить

  • 12 сломать

    165a Г сов.
    1. lõhkuma (ka ülek.), katki tegema v murdma, purustama (ka ülek.); lammutama; \сломать игрушку mänguasja ära lõhkuma v katki tegema, \сломать палку keppi katki murdma, \сломать руку käeluud murdma, \сломать дверь ust maha lõhkuma v sisse murdma, \сломать семью perekonda lõhkuma, \сломать дом maja lammutama, \сломать традиции traditsioone purustama, \сломать карьеру кому kelle karjääri (ära) rikkuma, \сломать жизнь кому kelle elu (ära) rikkuma, \сломать план plaani (ära) rikkuma v nurja ajama;
    2. кого-что jagu v võitu saama, vastupanu murdma; \сломать сопротивление противника vastase vastupanu murdma; ‚
    \сломать зубы на ком-чём, об кого-что kõnek. (1) kelle hammas ei hakka v ei hakanud peale, (2) millega kurja vaeva nägema, valu ja välku saama;
    \сломать рога кому madalk. kellele rõngast ninna panema, keda põlvili suruma;
    \сломать себе шею v
    голову kõnek. oma kaela murdma;
    язык сломаешь kõnek. keel läheb sõlme; vrd.

    Русско-эстонский новый словарь > сломать

  • 13 отдать

    227 Г сов.несов.
    отдавать 1. кого-что, кому-чему tagasi v ära andma, tagastama; \отдатьть долг võlga tagasi andma v tasuma, \отдатьть книгу в библиотеку raamatut raamatukogusse tagastama, \отдатьть визит vastukülaskäiku v vastuvisiiti tegema, \отдатьть в аренду välja rentima, rendile andma, \отдатьть напрокат laenutama, laenuks andma (tarbeesemeid), \отдатьть вещи на хранение asju hoiule andma, \отдатьть в починку parandusse andma, \отдатьть жизнь за родину kodumaa eest elu andma, \отдатьть свои знания кому oma teadmisi edasi andma kellele, \отдатьть голос за кого kelle poolt hääletama v oma häält andma, \отдатьть за бесценок kõnek. poolmuidu v võileivahinna eest ära andma v müüma, много бы отдал за что oleksin paljugi andnud v annaksin paljugi mille eest, \отдатьть под суд kohtu alla andma, \отдатьть в солдаты aj. nekrutiks andma, \отдатьть на растерзание кому kelle lõugade vahele viskama (ka ülek.), \отдатьть приказ käsku andma, \отдатьть честь sõj. au andma, \отдатьть предпочтение eelistama, \отдатьть поклон van. kummardama, kummardust tegema;
    2. кого, за кого, куда (mehele, kooli) panema; \отдатьть за старика vanamehele mehele panema, \отдатьть замуж за кого v в жёны кому mehele panema, \отдатьть в школу kooli panema;
    3. (также безл.) tagasi lööma; ружьё отдало в плечо püss lõi tagasi, \отдатьло в спину seljast käis valuhoog läbi;
    4. что mer. lahti päästma, hiivama; pöörama; \отдатьть канат köit lahti päästma v tegema, \отдатьть концы (1) mer. otsi lahti andma, (2) ülek. madalk. vedru välja viskama, (3) ülek. madalk. plehku panema, varvast viskama, \отдатьть якорь ankrut hiivama, \отдатьть рычаг на себя hooba enda poole tõmbama, \отдатьть назад madalk. taganema;
    5. кого-что, кому-чему pühendama; \отдатьть жизнь науке oma elu teadusele pühendama, \отдатьть все силы чему kogu jõudu pühendama millele; ‚
    \отдатьть v
    отдавать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema;
    \отдатьть v
    платить дань чему (1) vääriliselt hindama mida, (2) lõivu maksma, tähelepanu osutama millele;
    \отдатьть v
    отдавать последний долг кому liter. viimset v viimast austust avaldama;
    \отдатьть v

    Русско-эстонский новый словарь > отдать

  • 14 закрыть

    347a Г сов.несов.
    закрывать 1. что sulgema, kinni v kokku panema; kinni keerama; \закрыть дверь ust sulgema v kinni panema, \закрыть дверь на замок ust lukku panema, \закрыть дверь на крючок ust haaki panema, \закрыть границу piiri sulgema, \закрыть список nimekirja sulgema, \закрыть кастрюлю крышкой kastrulile kaant peale panema, \закрыть зонтик vihmavarju kokku v kinni panema, \закрыть скобки sulgu kinni panema, \закрыть кран kraani kinni keerama, \закрыть воду kõnek. vett kinni keerama;
    2. кого-что, чем katma, varjama; \закрыть одеялом tekiga katma, \закрыть лицо от солнца nägu päikese eest varjama, \закрыть лицо руками käsi näo ette panema;
    3. lõpetama; \закрыть собрание koosolekut lõpetama, \закрыть счёт kontot lõpetama; ‚
    \закрыть v
    закрывать глаза кому kelle silmi sulgema v kinni suruma;
    \закрыть v
    закрывать глаза на что silmi kinni pigistama, üht v teist silma kinni pigistama;
    \закрыть v
    \закрыть v
    закрывать душу на замок südant v hinge lukku panema;
    \закрыть v
    закрывать лавочку madalk. pille kotti v poodi kinni panema;
    \закрыть v
    закрывать рот кому kõnek. kelle(l) suud kinni panema v sulgema

    Русско-эстонский новый словарь > закрыть

  • 15 записывать

    168a Г несов.сов.
    записать I 1. что kirja panema, üles kirjutama v märkima, märkmeid tegema, üles tähendama; студенты \записыватьют лекцию üliõpilased märgivad loengut üles, он \записыватьл всё в этой тетради ta märkis kõik sellesse vihikusse;
    2. кого-что, кем, куда kirja panema, registreerima; \записыватьть кого добровольцем keda vabatahtlikuna kirja panema;
    3. кого ülek. kelle kilda v mesti arvama; \записыватьть в женихи к кому kelle peigmeheks kuulutama v arvama;
    4. что (heli) salvestama, lindistama, lindile võtma; \записыватьть концерт на пластинку kontserti heliplaadistama, \записыватьть звук heli salvestama;
    5. что, на кого, кому van. kelle nimele kirjutama; \записыватьть дом на зятя maja väimehe nimele kirjutama;
    6. что, чем täis kirjutama

    Русско-эстонский новый словарь > записывать

  • 16 перебить

    325 Г сов.несов.
    перебивать 1. кого-что (hulgaviisi) hävitama v tapma v maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
    2. что (kõike, palju) puruks lööma v peksma v ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
    3. что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki v pooleks lööma; \перебить нос ninaluud purustama v puruks lööma, \перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
    4. кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; \перебить рассказ кого kelle juttu v jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, \перебить мысль mõtet segi ajama, \перебить аппетит söögiisu rikkuma, \перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
    5. кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; \перебить карту kaarti üle lööma v tapma, \перебить хорошего работника head töötajat ära napsama v üle lööma, \перебить цену üle pakkuma (hinda);
    6. что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, \перебить запах lõhna summutama, \перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
    7. что teise kohta lööma; \перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
    8. что uuesti kohevaks kloppima; \перебить подушку patja uuesti v veel kord kohevaks kloppima;
    9. что, чем (uue riidega) üle lööma v katma; \перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema; ‚
    \перебить v
    перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema v ära lõikama, kellest milles ette jõudma

    Русско-эстонский новый словарь > перебить

  • 17 участие

    115 С с. неод. (бeз мн. ч.)
    1. в чём osavõtt, osavõtmine, osalus, osalemine, kaasategemine; деятельное \участиее в чём agar v aktiivne v tegus osavõtt millest v osalemine milles, \участиее общественности üldsuse osavõtt, концерт при \участиеи v с \участиеем мастеров искусств kontsert kunstimeistrite osavõtul v kaastegevusel, принимать \участиее в чём millest osa võtma, milles osalema v kaasa tegema, долевое \участиее maj. osalus, коэффициент трудового \участиея maj. panusekordaja;
    2. в чём kuulumine, osanik v osanikuks olemine; \участиее в прибылях kasumeist osasaamine;
    3. osavõtlikkus; проявить \участиее к кому kelle vastu osavõtlik olema, kelle vastu v suhtes osavõtlikkust üles näitama v ilmutama, относиться с \участиеем к кому kelle vastu v suhtes osavõtlik olema, kellesse osavõtlikult suhtuma

    Русско-эстонский новый словарь > участие

  • 18 привязаться

    198 Г сов.несов.
    привязываться 1. к чему, без доп. end mille külge kinni siduma; (sidudes) kinni jääma, hästi kinnituma;
    2. к кому-чему, без доп. ülek. kiinduma; дети страстно \привязатьсялись к деду lapsed olid vanaisasse väga kiindunud;
    3. к кому-чему, без доп. ülek. kõnek. end külge kleepima, tüütama (hakkama); kaela peale käima v norima (hakkama); \привязатьсяться к кому kelle kallal norima, kelle sõnadest kinni hakkama, вот \привязатьсялся! (1) no küll (ta) on tüütu(s)! (2) küll sa võid tüütu olla! кашель \привязатьсялся tüütu köha on kallal, ei saa kuidagi köhast lahti;
    4. к чему asukohta vm. määrama mille suhtes

    Русско-эстонский новый словарь > привязаться

  • 19 крыло

    ед. ч. 95, мн. ч. 49 (luulek. ka 95) С с. неод. tiib, lenn. ka kandepind; орлиные крылья kotka tiivad, kotkatiivad, хлопать крыльями tiibu plagistama v plaksutama, \крылоо мельницы veskitiib, крылья самолёта lennuki kandepinnad v tiivad, машущее \крылоо lenn. lööktiib, дельтавидное \крылоо lenn. deltatiib, kolmnurktiib, \крылоо складки geol. kurru tiib, семафорное \крылоо raudt. semafori tiib, \крылоо здания hoonetiib, \крылоо носа anat. ninatiib, \крылоо мотоцикла mootorratta poritiib, левое \крылоо партии partei vasak tiib, лететь как на крыльях linnutiivul lendama; ‚
    принять под своё \крылоо кого keda oma tiiva alla võtma;
    спрятать голову под \крылоо pead tiiva alla peitma;
    опустить крылья tiibu longu laskma;
    придать крылья кому-чему van. tuult kelle(le) purjedesse puhuma, keda tiivustama

    Русско-эстонский новый словарь > крыло

  • 20 объятие

    115 С с. неод. (обычно мн. ч.) sülelus, embus, kaisutus; броситься v упасть в \объятиея кому kelle embusse viskuma v tormama, держать кого в \объятиеях keda embama v embuses hoidma, заключить кого в \объятиея keda sülelema v embama, схватить в \объятиея кого keda embusse haarama, раскрыть \объятиея кому embuseks v süleluseks kelle poole käsi välja sirutama; ‚
    встретить) с распростёртыми \объятиеями кого keda avakäsi v avasüli (vastu võtma)

    Русско-эстонский новый словарь > объятие


Поделиться ссылкой на выделенное

Прямая ссылка:
Нажмите правой клавишей мыши и выберите «Копировать ссылку»