Перевод: с русского на эстонский

с эстонского на русский

кого kellel

  • 1 у кого?

    prepos.
    gener. kellel

    Русско-эстонский универсальный словарь > у кого?

  • 2 рука

    78 С ж. неод.
    1. käsi (ka ülek.); левая \рукаа vasak v pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожть руку кому kelle v kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по \рукае sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на \рукаах see raamat on kellegi käes v kellelegi välja antud, снять с \рукаи кольцо sõrmust käest v sõrmest ära võtma, взять ребёнка на \рукаи last sülle võtma, гулять под \рукау käe alt kinni v käevangus jalutama, \рукаами не трогать mitte puutuda, переписать от \рукаи käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре \рукаи neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя \рукаа minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за \рукаи käest kinni võtma, вести за \рукау кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte v üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная \рукаа врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
    2. (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая \рукаа mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema v võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema; ‚
    лёгкая \рукаа у кого kellel on v oli hea v õnnelik käsi;
    правая \рукаа (у) кого, чья kelle parem v teine käsi olema;
    своя \рукаа kõnek. omamees, omainimene;
    твёрдая \рукаа raudne v kõva käsi;
    золотые руки kuldsed käed;
    руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei накка peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud v jaks ei käi üle millest; большой \рукаи kõnek. kangemat v suuremat v esimest sorti;
    средней \рукаи kõnek. keskpärane;
    не \рукаа, не с \рукаи кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi;
    третьих рук teiste suust v käest, vahetalitaja kaudu;
    из первых рук kelle enda käest, algallikast;
    на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast;
    на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast;
    на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt;
    под весёлую руку kõnek. lõbusas v heas tujus (olles);
    под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna;
    тяжела на \рукау kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi;
    нечист на \рукау kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud;
    \рукаа об \рукау käsikäes, ühisel jõul ja nõul;
    не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata;
    положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes;
    сидеть сложа руки käed rüpes istuma;
    сон в руку unenägu läks v on läinud täide;
    чужими \рукаами жар загребать kõnek. teiste turjal v nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma;
    с пустыми \рукаами tühjade kätega, palja käega;
    на \рукаах чьих, у кого (1) kelle hoole all v hooldada, (2) kelle käsutuses v käsutada;
    на \рукау кому kõnek. kellele sobima v passima v meeltmööda olema;
    как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis v hädas v plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama;
    ударить по \рукаам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;
    взять голыми \рукаами кого kellest paljaste kätega v vaevata jagu v võitu saama;
    взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma;
    взять себя в руки end kätte v kokku võtma;
    греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma;
    гулять по \рукаам kõnek. käest kätte käima;
    дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima;
    дать волю \рукаам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi v külge ajama;
    дать по \рукаам кому kõnek. kellele näppude pihta andma;
    дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma;
    держать в \рукаах кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle;
    держать себя в \рукаах end vaos hoidma;
    держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema v kelle poole hoidma, keda pooldama v toetama;
    играть на \рукау кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma;
    иметь руку seljatagust omama;
    ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema;
    замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima;
    махнуть \рукаой на кого-что kelle-mille peale käega lööma;
    мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, ет veri küünte all;
    набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama;
    наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema;
    не положить охулки на \рукау kõnek. omakasu peal väljas olema;
    носить на \рукаах кого keda kätel kandma;
    отбиваться \рукаами и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama;
    отбиться от рук kõnek. käest ära v ülekäte v ulakaks minema;
    подписаться обеими \рукаами под чем millele kahe käega alla kirjutama;
    попасться под \рукау кому kellele ette v kätte juhtuma, pihku sattuma;
    пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama;
    руки kelle kätest v käe alt läbi käima;
    развести \рукаами käsi laiutama v lahutama v laotama;
    развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama;
    оторвать с \рукаами что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma v nabima, minema nagu värsked saiad;
    связать по \рукаам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust v käsist-jalust siduma;
    рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema v kelle tahtmist mööda tegema v talitama;
    всплеснуть \рукаами kahte kätt v käsi kokku lööma;
    сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) millega (õnnelikult) maha saama;
    ухватиться обеими \рукаами за что kõnek. millest kahe käega v küünte ja hammastega kinni haarama;
    \рукаа не дрогнет v
    не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata v ei värise v ei vääratanud v ei värisenud, kes ei kohku v ei kohkunud tagasi;
    \рукаа не поднимается v
    не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse v ei ole südant milleks;
    руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole v kes ei saa milleks mahti;
    опустились у кого kelle käed vajuvad v vajusid rüppe;
    сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama v müüma v ärima;
    с лёгкой \рукаи кого, чьей kõnek. kui keegi on v oli otsa lahti teinud;
    под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast;
    как \рукаой сняло kõnek. nagu käega v peoga pühitud;
    \рукаой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel;
    мастер на все руки meister v mees iga asja peale;
    из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama;
    рук kelle kätetöö;
    руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть
    \рукаах kelle käte vahel surema;
    из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb v halvasti;
    \рукаи kelle kätt paluma;

    Русско-эстонский новый словарь > рука

  • 3 ухо

    104 (мн. ч. им. п., вин. п. уши, род. п. ушей, дат. п. ушам, твор. п. ушами, предл. п. об ушах) С с. неод.
    1. kõrv (kuulmiselund; sang, käepide; ka ülek.); наружное \ухо anat. väliskõrv, внутреннее \ухо anat. sisekõrv, среднее \ухо anat. keskkõrv, больное \ухо haige kõrv, оттопыренные уши peast eemalehoidvad kõrvad, глух на одно \ухо ühest kõrvast kurt, чуткое \ухо у кого kellel on terav kõrv v terane kuulmine, охотничье \ухо jahimehe kõrv (terav kuulmine), в ушах шумит kõrvus kohiseb, в ушах стоит что mis kumiseb (kogu aeg) kõrvus, в ушах звенит у кого kelle kõrvus kumiseb, kelle kõrvad kumisevad v huugavad v ajavad pilli, уши заложило у кого kelle kõrvad on lukus, kellel on kõrvad lukus, он отморозил уши külm võttis tal v ta külmetas kõrvad ära, приложить v приставить \ухо к чему kõrva mille vastu panema v suruma, улыбаться до ушей suu kõrvuni naerma, почесать за ухом kõrvatagust kratsima v sügama, таскать за уши кого kõnek. keda kõrvust sakutama v sikutama v kiskuma, дать в \ухо v по уху кому kõnek. kellele vastu kõrvu andma, над самым \ухом otse kõrva ääres, за уши не оттащишь кого keda ei saa väevõimugagi millest eemale, уши котла pajasangad, pajakõrvad, уши колокола (kiriku)kella sangad, морское \ухо zool. merikõrv (meretigu Haliotis);
    2. уши мн. ч. mütsikõrvad, kõrva(k)lapid; шапка с ушами kõrvikmüts, läkiläki, опустить уши mütsikõrvu alla laskma;
    3. (nõela)silm; \ухо иголки nõelasilm; ‚
    крепок на ухо kõva v vaese v vaevase v nõrga kuulmisega, kelle kõrv on tönts;
    уши вянут у кого kõnek. kellel kõrvad löövad pilli v jooksevad virtsavett;
    режет \ухо v
    уши kõnek. kõrvu lõikama;
    держать \ухо востро kõnek. kõrvu teritama v kikitama v kikkis hoidma, valvas olema;
    насторожить уши kõnek. kõrvu teritama v kikitama v kikkis hoidma, valvas olema;
    натрепать уши кому kõnek. kellel kõrvu kuumaks kütma v tuliseks tegema, keda kõrvust kiskuma v sakutama, kellel kõrvu pihku võtma;
    прокричать (все) уши кому kõnek. (ühesama) jutuga ära tüütama, kellel kõrvad huugavad (ühest ja samast) jutust;
    ушей kelle kõrvu ulatuma v kostma v puutuma;
    тащить кого kõnek. halv. keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama;
    пропускать мимо ушей kõnek. ühest kõrvast (läks, läheb) sisse, teisest välja;
    одним \ухом слышать v
    услышать kõnek. ühe v poole kõrvaga kuulma;
    как своих ушей kõnek. keda-mida niisama vähe kui oma kõrvu nägema v näha saama, kellest-millest suud puhtaks pühkima;
    влюбляться в кого kõnek. kõrvuni armuma kellesse;
    по уши в долгах kõnek. kõrvuni v üle pea võlgades;
    ни уха ни рыла не смыслить v не знать v не понимать в чём vulg. mitte tuhkagi v mitte mõhkugi v mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole mitte õrna aimugi;
    не повёл kõnek. kes ei tee v ei teinud väljagi, ei liiguta v liigutanud oimugi; сказать v шептать v шепнуть
    на ухо kõrva sosistama v kõrva sisse ütlema;
    хлопать ушами kõnek. (1) ammulisui vahtima, (2) kõrvu liigutama;
    (и) у стен есть уши vanas. (ka) seintel on kõrvad;
    выше лба уши не растут vanas. lind ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannavad, üle oma varju ei hüppa;
    собственным ушам kõnek. oma kõrvu mitte uskuma;
    развешивать уши kõnek. (1) ammulisui kuulama, (2) kõrvu kikki ajama v kikitama;
    слон на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu v elevant kõrva peale astunud

    Русско-эстонский новый словарь > ухо

  • 4 голова

    57 С
    1. ж. неод. pea (kehaosa; keraja kujuga toiduaine; eesosa; karja loendusühik); надеть на голову шапку mütsi pähe panema, с непокрытой \головаой palja peaga, paljapäi, кивнуть \головаой pead noogutama, покачать \головаой pead vangutama v raputama, ранен в голову peast haavatud, \головаа сахару, сахарная \головаа suhkrupea, \головаа сыра juustukera, \головаа колонны kolonni pea, идти в \головае eesotsas minema, стадо в двести голов kahesajapealine v kahesajaloomaline kari;
    2. (вин. п. ед. ч. \головау) м. од. pea, juht; городской \головаа aj. linnapea; ‚
    умная \головаа helge pea, tarkpea;
    садовая \головаа kõnek. puupea, tainapea, jahupea, kõlupea, tuhajuhan;
    отчаянная \головаа kõnek. uljaspea;
    дырявая \головаа kõnek. pea nagu sõelapõhi;
    \головаа варит у кого kõnek. pea jagab v lõikab kellel;
    \головаа на плечах у кого kellel on nuppu;
    \головаа пухнет у кого kõnek. kelle(l) pea huugab otsas;
    \головаа трещит у кого kõnek. kelle(l) pea lõhub otsas (valutada);
    сам себе \головаа ise enda peremees;
    ходить на \головае pea peal käima;
    выдать себя с \головаой ennast reetma;
    заплатить \головаой за что oma peaga maksma mille eest;
    стоять \головаой за кого oma elu andma v viimse hingetõmbeni võitlema kelle eest;
    уйти с \головаой в работу üle pea töösse sukelduma;
    человек с \головаой peaga v nupukas mees;
    в первую голову kõigepealt, esmajoones;
    сломя голову kõnek. ülepeakaela;
    как снег на голову nagu välk selgest taevast;
    на свежую голову selge v värske peaga;
    через голову кого keda vahele jättes v ignoreerides;
    на свою голову kõnek. endale nuhtluseks;
    очертя голову mõtlematult, uisapäisa;
    сложить голову langema, hukkuma;
    повесить голову kõnek. pead norgu laskma;
    вскружить голову кому kõnek. kellel pead segi ajama;
    намылить голову кому kõnek. peapesu tegema kellele;
    морочить голову кому kõnek. kärbseid pähe ajama kellele;
    снять голову с кого kõnek. kelle pead maha võtma;
    забрать себе в голову что kõnek. endale pähe võtma mida;
    биться \головаой об стену (oma) pead vastu seina taguma, juukseid katkuma;
    из \головаы вон kõnek. nagu peast pühitud;
    с ног до \головаы v
    с \головаы до ног pealaest jalatallani;
    свалить с больной \головаы на здоровую kõnek. süüd süütule veeretama;
    (сидеть) в \головаах kõnek. peatsis v peaotsis (istuma)

    Русско-эстонский новый словарь > голова

  • 5 слово

    С с. неод.
    1. sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое \словоо hell v lahke v sõbralik sõna, ругательное \словоо sõimusõna, иностранное \словоо võõrsõna, заголовочое \словоо v заглавное \словоо märksõna (sõnastikus), ключевое \словоо võtmesõna, отдельное \словоо üksiksõna, lekseem, знаменательное \словоо lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное \словоо lgv. abisõna, вводное \словоо lgv. kiilsõna, крылатое \словоо lgv. lendsõna, порядковое \словоо bibl. järjestussõna, удвоенное \словоо info topeltsõna, \словоо данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать \словоа sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее \словоо техники tehnika viimane sõna, новое \словоо в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном v прямом смысле \словоа sõna otseses mõttes, к \словоу сказать вводн. сл. muide, muuseas, к \словоу пришлось kõnek. tuli jutuks;
    2. (бeз мн. ч.) sõna, kõne; культура \словоа kõnekultuur, дар \словоа (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное \словоо emakeel, оружие писателя -- \словоо kirjaniku relv on sõna;
    3. jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное \словоо veenev jutt, веское \словоо kaalukas sõna, громкие слова suured v kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade v ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих v коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним \словоом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом \словоа нет selle kohta pole midagi v sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром \словое aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым \словоом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks saama v hakkama, перейти от \словоа к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем \словоа сказать pole kellega sõnakestki vahetada v rääkida, не даёт мне \словоа сказать ei lase mul sõnagi v sõnakestki ütelda;
    4. (бeз мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное \словоо ausõna, сдержать своё \словоо oma sõna pidama, человек \словоа sõnapidaja, он крепок на \словоо ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать \словоо (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna v lubadust aandma, связать себя \словоом end lubadusega siduma, взять \словоо с кого kellelt ausõna v lubadust võtma, верить на \словоо sõna v lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на \словоо кого kelle lubadusele lootma;
    5. (бeз мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное \словоо avasõna, заключительное \словоо lõppsõna, последнее \словоо подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода \словоа sõnavabadus, приветственное \словоо tervituskõne, надгробное \словоо lahkumissõnad, järelehüüe, просить \словоо на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить \словоо для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого \словоа kellelt sõnaõigust ära võtma;
    6. (бeз мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; "Слово о полку Игореве…" "Lugu Igori sõjaretkest…";
    7. слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele; ‚
    крепкое \словоо vänge v krõbe sõna, sõimusõna;
    \словоо за \словоо sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.;
    бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima v pilduma, suure suuga rääkima;
    бросаться словами tühje sõnu tegema;
    играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema v kõlksutama;
    поймать на \словое кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama;
    полезть за \словоом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule;
    без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa;
    сказать своё \словоо oma sõna ütlema;
    слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus v huulil;
    \словоо в \словоо sõna-sõnalt;
    держаться на чистом \словое kõnek. ausõna peal püsima;
    \словоо -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld;
    не проронить ни \словоа mitte sõnakestki poetama;
    ни \словоа не добьёшься ei saa sõnagi suust v kätte;
    быть хозяином своего \словоа oma sõna peremees olema

    Русско-эстонский новый словарь > слово

  • 6 сердце

    111 (мн. ч. им., вин. п. сердца, род. п. сердец, дат. п. сердцам, твор. п. сердцами, предл. п. о сердцах) С с. неод. süda (ka ülek.); порок \сердцеа med. südamerike, инфаркт \сердцеа med. südameinfarkt, золотое \сердцее kuldne süda, \сердцее родины kodumaa süda, мягкое \сердцее pehme süda, разбитое \сердцее purustatud süda, от чистого \сердцеа puhtast südamest, от всего \сердцеа kogu südamest, у него нет \сердцеа tal pole südant sees, ta on südametu inimene, \сердцее трепещет от радости süda hüppab rõõmust, покорить \сердцее südant vallutama, носить под \сердцеем südame all kandma; ‚
    взять за \сердцее v
    за сердце кого kellele südamesse v hinge minema, südant liigutama;
    иметь \сердцее на кого kõnek. kelle peale vimma kandma, kelle vastu okast südames kandma;
    отлегло от \сердцеа у кого kellel läks süda kergemaks;
    положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes;
    \сердцее кровью обливается у кого kelle süda tilgub verd;
    \сердцее надрывается у кого kelle süda tõmbub valust kokku v on valust lõhkemas;
    \сердцее падает v
    упало у кого kellel süda jääb v jäi seisma, tuli hirm peale;
    \сердцее в пятки уходит v
    ушло kõnek. kelle süda langes v langeb saapasäärde, kelle püksid sõeluvad püüli, kes langes verest ära;
    принять близко к \сердцеу südamesse võtma;
    \сердцее похолодело у кого, от чего kellel tõmbus v võttis südame alt külmaks;
    \сердцее щемит у кого kelle süda kripeldab sees;
    \сердцее не лежит у кого к кому-чему kõnek. kes v mis ei tõmba v ei istu;
    скребёт на \сердцее, на \сердцее кошки скребут у кого kõnek. kelle süda kripeldab sees;
    скрепя \сердцее kõnek. südant kõvaks tehes, vastumeelselt, vastu tahtmist;
    с замиранием \сердцеа põksuva v väriseva südamega, hinge kinni pidades;
    с открытым \сердцеем avali v avatud südamega v hingega;
    прийтись по сердцу кому kõnek. kelle meele järele olema;
    сорвать \сердцее на ком kõnek. oma viha kelle peale välja valama;
    с \сердцеем сказать kõnek. vihaga v südametäiega ütlema;
    в сердцах kõnek. vihahoos, vihaselt, südametäiega

    Русско-эстонский новый словарь > сердце

  • 7 место

    96 С с. неод.
    1. koht (ka ameti-, töö-, pagasikoht), paik, plats; ase; ruum; населённое \местоо asulakoht, asustatud koht v paik, \местоо действия tegevuskoht, -paik, \местоо заключения v задержания kinnipidamiskoht, \местоо назначения sihtkoht, \местоо рождения sünnikoht, рабочее \местоо töökoht (vahetu töötamispaik), спальное \местоо voodikoht, слабое v узкое \местоо ülek. nõrk koht v külg, больное \местоо valus koht (ka ülek.), \местоо стоянки parkla, parkplats, peatuskoht, \местоо старта lenn. stardiplats, \местоa боёв lahingupaigad, \местоо катастрофы õnnetuspaik, \местоо ответвления дорог teelahkmik, \местоо пересечения дорог ristmik, teerist, \местоо разветвления дорог teehargmik, \местоо причала sildumiskoht, в наших \местоах meie kandis, бег на \местое paigaljooks, откидное \местоо lisaiste, klapptool, \место водителя juhiiste, глухое \местоо kolgas, отхожее \местоо kõnek. väljakäik, käimla, он сдал в багаж два \местоа ta andis kaks pakki pagasisse, белые \местоа на карте ülek. valged laigud kaardil, детское \местоо anat. emakook, platsenta, лобное \местоо aj. tapalava, kuulutuslava, Лобное \местоо Pealaease (kivipoodium Moskvas), присутственное \местоо van. asutus, все на \местое kõik on kohal, всё на (своём) \местое (1) kõik on omal kohal, (2) ülek. kõik on korras, на вашем \местое я бы …; teie asemel oleksin…;, на \местое кого-чего kõnek. van. kelle-mille asemel, ни с \местоа! seis, mitte liikuda! по \местоам! kohtadele! быть на \местое kohal olema, занять первое \местоо esikohale tulema, занять видное \местоо tähtsale kohale v positsioonile asuma, занять \местоа (1) kohti kinni panema, (2) oma kohtadele istuma, мест нет (vabu) kohti ei ole, нет \местоа ruumi ei ole, уступить \местоо кому kellele kohta loovutama, поймать на \местое преступления kuriteopaigalt tabama, \местоа общего пользования üldkasutusruumid, доходное \местоо tulus amet, быть без \местоа tööta v kohata olema;
    2. \местоа мн. ч. perifeeria; делегаты с мест perifeeria v allasutus(t)e v rajoonide saadikud, saadikud väljastpoolt keskust, сообщить на \местоа kohtadele v perifeeriasse v allasutus(t)ele v rajoonidesse teatama, решать на \местоах kohapeal otsustama; ‚
    глаза на мокром \местое у кого kõnek. kellel on nutt varnast võtta v silmad vesise v märja koha peal;
    сердце не на \местое у кого kellel on süda rahutu;
    к \местоу on asjakohane;
    не к \местоу, не у \местоа ei ole asjakohane, on sobimatu;
    \местоа не столь отдалённые iroon. paremad pagenduspaigad;
    пустым \местоом kelle jaoks tühi koht v paljas õhk v ümmargune null olema;
    иметь \местоо toimuma, aset leidma;
    уступить \местоо чему vahetuma v asenduma millega;
    мокрое \местоо останется от кого-чего madalk. kellest-millest jääb märg plekk järele; (он)
    не находит (себе) \местоа (ta) ei leia endale asu;
    нет \местоа кому-чему,
    не должно быть \местоа кому-чему kes-mis ei sobi kuhu, kellel-millel ei tohi olla asu v kohta kus;
    убить на \местое kõnek. kohe samas maha koksama v lööma;
    общее \местоо sõnakõlks, kulunud tõde;
    с \местоа в карьер kõnek. otsemaid, jalamaid, hoovõtuta;
    поставить на \местоо кого kellele kohta kätte näitama

    Русско-эстонский новый словарь > место

  • 8 слеза

    (мн. ч. им. п., вин. п. слёзы, род. п. слёз) С ж. неод. pisar (ka ülek.); слёзы счастья õnnepisarad, слёзы выступили на глазах pisarad tulid silma, слёзы текут pisarad voolavad, слёзы подступают к горлу nutt tuleb v tõuseb kurku, смеяться до слёз naerma, nii et pisar silmas, pisarateni naerma, плакать горькими \слезаами kibedaid pisaraid valama, до слёз жалко pisarateni kahju, слёзы в v на глазах pisarsilmi(l), pisarad silmis, pisar silmas, довести до слёз кого keda nutma panema v ajama, pisarateni viima keda, со \слезаами в голосе nutuhäälel, лицо в \слезаах nägu on pisaraist märg, \слезаа смолы vaigupisar, vaigutilk, сыр со слезой pisaraga juust; ‚
    смех сквозь слёзы naer läbi pisarate;
    глотать слёзы pisaraid (alla) neelama, pisaratega võitlema, nuttu tagasi hoidma;
    крокодиловы слёзы liter. krokodillipisarad;
    кровавые слёзы verepisarad, kibedad v verised pisarad;
    облиться \слезаами, утопать в \слезаах silmi peast nutma, pisaraisse uppuma;
    пускать \слезау kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama, kellel lähevad silmad v läheb silm märjaks;
    удариться в слёзы kõnek. nutma pistma;
    слёзы кипят у кого kellel on nutuvõru suu ümber, kellel on nutt kurgus v varuks v varaks, nutt tuleb peale, kellel on nutumaik suus, pisarad kipitavad kurgus kellel;

    Русско-эстонский новый словарь > слеза

  • 9 плечо

    ед. ч. 110, мн. ч. 91 (род. п. мн. ч. плеч) С с. неод. õlg (ka tehn., raudt.), õlgmik; anat. õlavars; \плечоо рычага kangi õlg, \плечоо силы jõu õlg, широкий в \плечоах laiaõlgne, пальто широко в \плечоах mantel on õlgadest lai, втянуть голову в плечи pead õlgade vahele tõmbama, нести на \плечоах õlgadel v õlul v õlal kandma, пожать \плечоами õlgu kehitama, похлопать по \плечоу õlale patsutama, на \плечоо! sõj. õlale võtt! левое \плечоо вперёд марш! sõj. vasak õlg ees, marss!; ‚
    \плечоо в \плечоо, \плечоо к \плечоу, \плечоом к \плечоу, \плечоо о \плечоо õlg õla kõrval;
    с \плечо долой kõnek. kaelast ära;
    как гора с \плечо (свалилась) у кого kellel oleks nagu kivi südamelt langenud v koorem õlgadelt veerenud;
    с \плечоа kõnek. järelemõtlematult, huupi, kergekäeliselt;
    со всего \плечоа kõigest jõust (lööma);
    с чужого \плечоа mitte oma, teise oma (rõiva kohta);
    за \плечоами (1) kõrval, lähedal, (2) seljataga, möödas, minevikus;
    на \плечоах (противника) (põgeneva vaenlase) kannul v kukil;
    лежать на \плечоах у кого, чьих, кого kelle õlgadel v õlul lasuma;
    вывезти на своих (собственных) \плечоах что oma turjal v õlul kandma mida, omal jõul toime tulema v hakkama saama millega;
    (есть) голова на \плечоах у кого kõnek. kellel on pea otsas v on nuppu, kelle pea lõikab;
    плечи что kelle õlule mida veeretama;
    ложиться на плечи кому, кого, чьи kelle õlgadele langema v kandma jääma

    Русско-эстонский новый словарь > плечо

  • 10 земля

    64 (вин. п. ед. ч. землю, род. п. мн. ч. земель, дат. п. землям, тв. п. землями, предл. п. о землях) С ж. неод.
    1. (без мн. ч.) maa, maismaa, maa-ala; летать низко над \земляёй madalal maa kohal lendama, поклониться до \земляи maani kummardama, небо слилось с \земляёю taevas ja maa sulasid ühte, бросить на землю maha viskama;
    2. maa(pind), (без мн. ч.) muld; maa, maavaldus; пахотная \земляя künnimaa, плодородная \земляя viljakas v viljakandev maa, болотистая \земляя soine maa, целинные и залежные земли uudis- ja jäätmaad, обработка \земляи maaharimine, põlluharimine, mullaharimine, рыхлая \земляя kobe muld, тучная \земляя rammus muld, засыпать \земляёй mulda peale v täis ajama, pinnasega täitma, ничейная \земляя eikellegimaa, общинная \земляя kogukonnamaa, помещичья \земляя mõisamaa, церковная \земляя kirikumaa;
    3. maa, kõrgst. ka riik; родная \земляя sünnimaa, kodumaa, isamaa, на чужой \земляе võõral maal, võõrsil;
    4. Земля (без мн. ч.) Maa, maakera; окружность Земли maakera v Maa ümbermõõt, искусственный спутник Земли Maa tehiskaaslane; ‚
    обетованная \земляя kõrgst. tõotatud maa, õnnemaa;
    \земляя горит под ногами у кого kellel on jalgealune tuline v maa(pind) põleb jalge all;
    \земляя из-под ног уходит v
    бежит у кого kellel kõigub maapind jalge all;
    за тридевять земель seitsme maa ja mere taga v taha;
    \земляе kõrgst. (maa)mulda sängitama keda;
    сравнять с \земляёй что maatasa tegema mida;
    между небом и \земляёй maa ja taeva vahel (olema);
    из-под \земляи доставать v
    достать что kas või maa alt välja võtma mida;
    как из \земляи v
    из-под \земляи вырос nagu maa alt kerkis üles, nagu taevast kukkus alla (äkilise ilmumise kohta);
    стереть с лица \земляи кого-что maamunalt minema pühkima, maatasa v pihuks ja põrmuks tegema keda-mida;
    как сквозь землю провалился kõnek. kadus nagu vits vette, kadus nagu tina tuhka, (on) nagu maa alla vajunud

    Русско-эстонский новый словарь > земля

  • 11 сорвать

    217a Г сов.несов.
    срывать I 1. что, с кого-чего ära v maha v lahti v otsast v küljest tõmbama v rebima v kiskuma v murdma; \сорвать яблоко õuna puu otsast võtma v rapsama, \сорвать цветок lille murdma, \сорвать ветку oksa murdma, \сорвать галстук lipsu eest rebima v ropsama, \сорвать дверь ust (hingedelt) maha kiskuma, \сорвать гайку mutrit üle keerama, mutril vinti maha keerama, vindist välja keerama (kõnek.), \сорвать с колена кожу kõnek. põlve marrastama, põlvelt nahka maha tõmbama, ветром сорвало крышу tuul viis katuse pealt, ветром сорвало с головы шляпу tuul viis v rebis kaabu v kübara peast;
    2. что ülek. nurja v luhta v untsu ajama, nurjama; \сорвать планы plaane v kavatsusi nurja ajama v nurjama, \сорвать работу tööd nurja ajama, \сорвать урок tundi nurja ajama (koolis);
    3. что, без доп. ülek. kõnek. vägisi võtma; välja meelitama v pressima; \сорвать поцелуй vägisi suudlust napsama, \сорвать аплодисменты aplausi välja meelitama, \сорвать куш head noosi saama, \сорвать банк (kaardimängus) kogu panka võtma v võitma v endale saama;
    4. что, на ком-чём ülek. kõnek. välja valama kelle-mille peale; \сорвать гнев на детях viha laste peale välja valama; ‚
    \сорвать голову с кого madalk. kellel pead maha võtma;
    \сорвать v
    срывать маску с кого kellel maski eest rebima, kelle tõelist nägu paljastama;
    \сорвать v
    срывать сердце на ком-чём kõnek. oma viha kelle-mille peale välja valama

    Русско-эстонский новый словарь > сорвать

  • 12 короткий

    122 П (кр. ф. короток и van. \короткийток, \короткийтка, коротко, van. \короткийтко и \короткийтко, \короткийтки, коротки и van. \короткийтки; сравн. ст. \короткийче)
    1. lühike, lühi-, lühiajaline, (ajaliselt) väike; \короткийткие волосы lühikesed juuksed, \короткийткое платье lühike kleit, платье ей коротко kleit on talle lühike, юбка \короткийтка seelik on lühike, дни стали \короткийче päevad on lühemaks jäänud, \короткийткий срок lühike tähtaeg, \короткийткая пауза väike v lühike paus, \короткийткая остановка väike v lühike peatus, \короткийче говоря lühidalt, за \короткийткое время lühikese ajaga, \короткийткий доклад lühiettekanne, \короткийткое совещание lühinõupidamine, \короткийткое замыкание el. lühis, lühiühendus (ka ülek.), \короткийткие волны el. lühilained;
    2. kiire; katkendlik; \короткийткая расправа kiire karistus, lühike lõpp, \короткийткое движение kiire v kärme liigutus, \короткийткий взгляд kiire pilk, \короткийткое дыхание katkendlik hingamine, \короткийткие выстрелы katkendlik tulistamine, hõredad paugud, \короткийткий удар järsk löök;
    3. lähedane; \короткийткая дружба lähedane sõprus, \короткийткие отношения lähedased suhted; ‚
    руки \короткийтки у кого kellel ei ole voli milleks, hammas ei hakka peale;
    (быть) на \короткийткой ноге с кем kellega heal jalal v sõbramees olema;
    ум \короткийток у кого kõnek. kellel on lühike aru

    Русско-эстонский новый словарь > короткий

  • 13 краска

    72 С ж. неод.
    1. värv; акварельные \краскаки akvarellvärvid, akvarellid, vesivärvid, водоупорная v водостойкая \краскака veekindel värv, печатная \краскака trükivärv, эмалевая v лаковая \краскака lakkvärv, густотёртая \краскака värvipasta, pastavärv, сухая \краскака pulbervärv, kuivvärv, тёртая \краскака pigment, värvimuld, peenestatud värv, выкрасить в красную \краскаку punaseks värvima, писать масляными \краскаками õlivärviga maalima;
    2. (без мн. ч.) puna; \краскака стыда häbipuna, \краскака сошла с лица puna kadus palgeilt;
    3. (без мн. ч.) kõnek. värvimine, võõpamine; отдать платье в \краскаку kleiti värvida viima v andma;
    4. \краскаки мн. ч. värv(id), toon; яркие \краскаки лета eredad suvevärvid, в описании мало \краскаок kirjeldus on ilmetu, описать чёрными \краскаками mustades värvides v toonides kujutama v kirjeldama; ‚
    бросило в \краскаку кого kellel tõuseb v tõusis puna näkku v palgesse;
    вогнать в \краскаку кого kõnek. keda punastama panema; (его)
    лицо залилось густой \краскакой (ta) punastas tugevasti, (ta) läks näost tulipunaseks;
    \краскака бросилась v
    кинулась в лицо кому kellel tõusis puna näkku v palgesse, veri tõusis näkku, nägu lõi õhetama;
    не щадить \краскаок (kirjelduses) värve mitte säästma;
    сгустить \краскаки mida liiga paksudes värvides kujutama (liiga halvana näitama)

    Русско-эстонский новый словарь > краска

  • 14 брать

    216 Г несов. (eeskätt korduva v. kestva tegevuse puhul)сов.
    взять 1. кого-что, без доп. võtma; ületama; vallutama; kõnek. kinni võtma, vahistama; \брать книгу в руки raamatut kätte võtma, \брать за руку кого kellel käest kinni võtma, \брать ребёнка на руки last sülle võtma, \брать на колени põlve(de)le v sülle võtma, \брать под руку käe alt kinni võtma, \брать с собой (endaga) kaasa võtma, \брать в жёны naiseks võtma, \брать в армию sõjaväkke võtma, \брать такси taksot võtma, \брать в помощники abiliseks võtma, \брать сироту на воспитание vaeslast kasvatada võtma, \брать власть в свои руки võimu enda kätte võtma, \брать напрокат laenutusest võtma, \брать на поруки käendusele võtma, \брать на себя смелость söandama, endale julgust võtma, \брать на учёт arvele võtma, \брать на себя обязательства enesele kohustusi võtma, \брать от жизни всё elult kõike võtma, \брать вправо paremale hoid(u)ma v võtma, \брать книги в библиотеке raamatukogust raamatuid tooma v laenutama, \брать взаймы laenama (raha), \брать цитаты из классиков klassikuid tsiteerima, \брать барьер tõket ületama, \брать высоту (1) kõrgust ületama (sportlase kohta), (2) kõrgustikku vallutama, \брать крепость штурмом kindlust tormijooksuga võtma v vallutama, пленных не \брать! vange mitte võtta! \брать живым elusalt kinni püüdma v võtma, \брать под караул v под стражу vahi alla võtma;
    2. (eelistatav on `брать`) кого-что, без доп. võtma; \брать начало alguse saama, его никакая пуля не берёт teda ei võta ükski kuul, ружьё берёт на тысячу шагов see püss tabab tuhande sammu peale, \брать взятки altkäe(maksu) v pistist võtma;
    3. (ainult `брать`) что kõnek. korjama mida; \брать грибы, ягоды seeni, marju korjama;
    4. (eelistatav on `брать`) кого valdama keda; его страх берёт teda valdab hirm; ‚
    \брать v
    \брать v
    взять пример eeskuju võtma;
    \брать v
    взять верх peale jääma;
    \брать v
    взять быка за рога härjal sarvist haarama;
    \брать v
    взять голыми руками paljakäsi v vaevata võtma;
    \брать v
    \брать v
    не \брать в рот mitte suu sissegi võtma;
    \брать v
    \брать v
    \брать v
    взять измором aeglasel tulel praadima;
    \брать v
    взять за сердце (за душу, за живое) südamesse minema, sügavalt liigutama;
    \брать v
    \брать v
    взять на буксир järele aitama, sleppi võtma;
    \брать v
    взять с бою rünnakuga vallutama;
    \брать v
    \брать v
    взять на заметку kõrva taha panema,
    \братьть v

    Русско-эстонский новый словарь > брать

  • 15 кожа

    76 С ж. неод. (обычно без мн. ч.) nahk; kõnek. koor(-e); \кожаа лица näonahk, обветренная \кожаа tuulest pargitud nahk, дублёная \кожаа parknahk, выделанная \кожаа töödeldud nahk, сырая \кожаа toornahk, искусственная \кожаа tehisnahk, чёртова \кожаа tekst. kuradinahk, tondinahk, яловая \кожаа mullikanahk, рыхлая \кожаа kore nahk, гусиная \кожаа ülek. kananahk; ‚
    \кожаа да кости kõnek. nagu luu ja nahk (olema);
    мороз по \кожае подирает v
    пробегает у кого kellel jooksevad külmajudinad üle keha, kellel käib külm jutt üle selja;
    из \кожаи (вон) лезть kõnek. kas või nahast välja pugema;
    ни \кожаи ни рожи madalk. ei tegu ega nägu

    Русско-эстонский новый словарь > кожа

  • 16 легкий

    122 П
    1. kerg-, kerge-; \легкийая постройка kergehitis, \легкийий сплав kergsulam, \легкийая промышленность kergetööstus, \легкийая артиллерия kergesuurtükivägi, \легкийая атлетика sport kergejõustik, \легкийий вес sport kergekaal;
    2. (кр. ф. лёгок, легка, легко, легки; сравн. ст. легче, превосх. ст. легчайший 124) kerge; lihtne, hõlpus; \легкийий чемодан kerge kohver, \легкийий как пёрышко sulgkerge, \легкийое пальто kerge v õhuke mantel, \легкийая ткань õhuke riie, \легкийий завтрак kerge (hommiku)eine, \легкийая походка kerge kõnnak v jalg, \легкийая серна kergejalgne v välejalgne kaljukits, \легкийие роды kerge sünnitus, \легкийая задача kerge v lihtne ülesanne, \легкийий заработок kerge teenistus v leib, \легкийая жизнь kerge v hõlpus elu, hõlbuelu, \легкийое отношение к жизни kerge(meelne) ellusuhtumine, \легкийая комедия kerge komöödia v naljamäng, \легкийая музыка kerge muusika, \легкийая улыбка kerge v põgus naeratus, naeruvine, -virve, \легкийий туман kerge v nõrk udu, \легкийий запах смолы nõrk vaigulõhn, \легкийий характер lahe iseloom; ‚
    \легкийая рука у кого kellel (on) hea v õnnelik käsi;
    \легкийой руки kelle õnnelikust käest v algatusest v näpunäitest;
    лёгок на ногу kergejalgne, kellel on kerge jalg;
    лёгок на помине kõnek. kus hundist räägid, seal hunt on;
    лёгок на подъём alati minekuvalmis;
    с \легкийим сердцем kerge v rahuliku südamega;
    с \легкийим паром kõnek. tere saunast tulemast

    Русско-эстонский новый словарь > легкий

  • 17 кидать

    165a Г несов.сов.
    кинуть что, во что, чем, в кого pilduma, loopima, viskama, heitma, pillutama, paiskama; \кидатьть камешки в воду kivikesi vette pilduma, \кидатьть камнями в кого keda kividega loopima, \кидатьть окурки на пол konisid maha viskama, \кидатьть лучи kiiri heitma, \кидатьть взор v взгляд pilku heitma, лодку \кидатьло из стороны в сторону laine pillutas paati sinna ja tänna, его \кидатьет в дрожь tal on külmavärinad, \кидатьет в жар кого kellel tuleb kuum hoog peale v kes läheb üle keha kuumaks; ‚
    \кидатьть жребий liisku heitma;
    \кидатьть камень v
    огород kivi kelle kapsaaeda viskama;
    \кидатьть v
    кинуть на ветер что tuulde loopima v pilduma;
    \кидатьть v

    Русско-эстонский новый словарь > кидать

  • 18 пот

    3 С м. неод. higi; обильный \пот rohke higi v higistamine, бросать v кидать v ударять кого в \пот безл. keda higistama ajama, холодный \пот выступил v проступил на лице у кого kellel tuli külm higi otsaette, \пот катился градом с лица higi voolas ojadena mööda nägu; ‚
    работать) в \поте лица pal(g)ehigis töötama;
    до седьмого \пота kõnek. nii et nahk seljas märg;
    в \пот kõnek. keda võhmale ajama;
    согнать семь \потов с кого kõnek. kellelt v kelle seljast seitset nahka võtma;
    обливаться \потом higist nõretama;
    \потом и кровью (добывать) verehinnaga, vere ja vaevaga (saama)

    Русско-эстонский новый словарь > пот

  • 19 разбирать

    169a Г несов.сов.
    разобрать 1. что lahti võtma, demonteerima, lahti monteerima, osadeks lahutama, osandama, lammutama (ka trük.); \разбиратьть пулемёт kuulipildujat lahti võtma, \разбиратьть часы kella osadeks lahutama, \разбиратьть печь ahju lammutama, \разбиратьть постель voodit (magamaminekuks) tegema;
    2. что sort(eer)ima, jaotama, korda seadma; \разбиратьть письма kirju sort(eer)ima, \разбиратьть по номерам numbrite järgi sort(eer)ima v jaotama, \разбиратьть бумаги pabereid korda seadma, \разбиратьть кассу trük. tähekasti korda seadma;
    3. что arutama, analüüsima, käsitlema; \разбиратьть персональное дело personaalküsimust arutama, \разбиратьть дело в суде asja kohtus v kohtulikult arutama, \разбиратьть конфликт konflikti arutama, \разбиратьть статью artiklit v kirjutist arutama v analüüsima, \разбиратьть предложение lgv. lauset analüüsima, lauseanalüüsi tegema;
    4. что, без доп. aru saama, mõistma, taipama; я не \разбиратью его почерк ma ei saa tema käekirjast aru, ma ei loe tema käekirja välja, не \разбиратью, кто говорит правду ma ei taipa, kes kõneleb tõtt;
    5. что (kõike paljude poolt) võtma v ostma; \разбиратьть весь товар kõnek. kogu kaupa ära ostma;
    6. (без 1 и 2 л.) кого kõnek. valdama, võimust võtma; его \разбиратьла злость teda valdas viha, ревность \разбиратьет armukadedus võtab võimust, зависть \разбиратьет кого kellel on kade meel, kes on kadedust täis, смех \разбиратьет naer tikub v kipub peale;
    7. (безл.) кого kõnek. pähe hakkama, pehmeks tegema (alkoholi kohta); понемногу вино \разбиратьло всех vähehaaval hakkas vein kõigile pähe;
    8. (без сов.) что kõnek. valima, vahet tegema; не \разбиратья средств vahendeid valimata, ехать, не \разбиратья дороги teed valimata v huupi v umbes sõitma; ‚
    \разбиратьть v
    разобрать по косточкам кого-что kõnek. keda-mida üksipulgi läbi arutama v võtma

    Русско-эстонский новый словарь > разбирать

  • 20 уйти

    374 Г сов.несов.
    уходть I 1. куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); \уйти на работу tööle minema, \уйти в море merele minema, \уйти на охоту jahile minema, \уйти на фронт rindele minema, \уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, \уйти в отпуск puhkusele minema, \уйти в отставку erru minema, \уйти на пенсию pensionile minema, \уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt v areenilt lahkuma, \уйти от дел asjaajamisest eemale jääma v tõmbuma, \уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, \уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, \уйти вперёд ette minema v jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti v sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus v suri õitsvas v kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid v mahtusid kohvrisse;
    2. от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma v põiklema v hiilima v kalduma v minema; \уйти от погони tagaajajate käest pääsema, \уйти от дождя vihma eest varju(le) v vihmavarju minema, \уйти от опасности hädaohust pääsema, \уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima v põiklema, \уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma v pääsema, \уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse v pole pääsu, \уйти в подполье ülek. põranda alla minema;
    3. ülek. mööduma, mööda minema v veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas v läbi v käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud v mööda läinud v möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;
    4. на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks v ostude peale v sisseostude tegemiseks kulus v läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub v läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub v läheb kolm meetrit riiet;
    5. во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; \уйти в науку teadusesse süvenema, \уйти в воспоминания mälestustesse süvenema v süüvima;
    6. во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); \уйти под воду vee alla vajuma v minema, \уйти ко дну v на дно põhja vajuma v minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks v vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;
    7. kõnek. üle keema v minema v ajama; молоко ушло piim kees üle;
    8. kõnek. ette käima v minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees v ette käinud;
    9. во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; \уйти в ствол putke kasvama v minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid; ‚
    \уйти v
    уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama;
    \уйти v
    уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest v siit ilmast lahkuma, teise ilma minema;
    \уйти v
    уходить в самого себя enesesse kapselduma v tõmbuma;
    \уйти v
    уходить из жизни elavate kirjast lahkuma;
    \уйти v
    сквозь пальцы kõnek. käest v läbi peo v sõrmede vahelt pudenema v kaduma;
    \уйти от самого себя iseenda eest põgenema v pakku minema;
    \уйти v
    уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema v sukelduma;
    ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob v kadus jalge alt v on jalge alt kadunud;
    уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub v vajus v kukub v kukkus saapasäärde;
    далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega- millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua;
    \уйти v
    уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema

    Русско-эстонский новый словарь > уйти


Поделиться ссылкой на выделенное

Прямая ссылка:
Нажмите правой клавишей мыши и выберите «Копировать ссылку»