двоих

gener. töötab kahe eest

töötab kahe eest

töötab kahe eest

135a Ч kaks; kahed, kaks paari; \двое братьев kaks venda, \двое суток kaks ööpäeva, нас было \двое meid oli kaks, встретил двоих kohtasin kahte (meest), работать за двоих kahe (mehe) eest töötama, \двое брюк kahed püksid, kaks paari pükse; ‚

на своих (на) двоих kõnek. kondiauruga, jalgsi

359 Г несов. что, чем sööma (ka ülek.); кого ülek. närima; \есть с аппетитом isukalt v (hea) isuga sööma, \есть за двоих kahe mehe eest sööma, \есть до отвала isu täis v end kõrini täis sööma, ржавчина ест железо rooste sööb rauda, дым ест глаза suits hakkab silmade peale v paneb silmad kipitama v sööb silmi; ‚

\есть глазами кого kõnek. silmadega õgima keda;

даром хлеб \есть muidusööja olema;

\есть поедом kõnek. närima kelle kallal, kellel hinge seest sööma

предлог `I` с вин. п.

1. kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha v lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe v teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi v kümmet silma ette andma, kellest üle olema;

2. millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;

3. enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on v oli nüüd tühi;

4. mille juurde v kallale; взяться за дело asja juurde asuma;

5. mille pärast v tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;

6. kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel v eest võitlema;

7. kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?

8. üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;

9. kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;

10. kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;

11. -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;

12. kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;

13. kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis: сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga v läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; `II` с твор. п.

1. mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema v asetsema v paiknema, жить за городом linnast väljas elama;

2. pärast v peale mida, kelle-mille järel v järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;

3. millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;

4. kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku v kulgu jälgima;

5. kelle käes v kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes v nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;

6. kõnek. mille tõttu v pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;

7. väljendeis: ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema); ‚

ни за что mitte mingi hinna eest;

ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga

164b Г несов. кем-чем, над чем, с кем-чем, на кого-что, на чём, без доп. töötama, tööd tegema; käima (masina kohta); \работатьть бухгалтером raamatupidajana töötama, \работатьть над диссертацией väitekirja kallal töötama, väitekirja tegema, \работатьть с кадрами kaadriga tegelema, \работатьть лопатой labidaga tööd v labidatööd tegema, \работатьть с микроскопом mikroskoobiga töötama, завод \работатьет на местном сырье tehas töötab kohaliku tooraine v toorme baasil, \работатьть над собой enese kallal töötama, ennast kasvatama v täiustama, \работатьть в поле (1) põllul töötama, põllutööd tegema, (2) välioludes töötama, \работатьть на кого kelle kasuks v heaks töötama, \работатьть с полной нагрузкой täiskoormusega v täie koormusega töötama, \работатьть на себя enese heaks tööd tegema, \работатьть по хозяйству koduseid töid v majapidamistöid tegema, \работатьть за двоих kahe eest tööd tegema, \работатьть по найму palgatööd tegema, palgatööl olema, \работатьть по старинке vanaviisi v endistviisi v vanamoodi töötama, магазин \работатьет до восьми kauplus on lahti v avatud kaheksani, \работатьть в две смены kahe vahetusega v kahes vahetuses töötama, \работатьть сверхурочно ületunnitööd tegema, \работатьть локтями kõnek. küünarnukke käiku laskma, küünarnukkidega teed tegema, время \работатьет на нас aeg töötab meie kasuks

156a М (\свойя, \свойё, \свойи)

1. oma, enda; med. kehaomane, oma-; встать со \свойего места oma kohalt tõusma, сделать \свойими руками oma v enda kätega v käega tegema, к \свойему изумлению oma hämmastuseks, \свойи убеждения omad veendumused, \свойего рода omamoodi, в \свойё время omal ajal, он там \свойй человек ta on seal oma inimene, умереть \свойей смертью loomulikku surma surema;

2. MС

\свойё с. неод. oma (asi, mõte, soov vm.); упорно делать \свойё visalt omamoodi tegema, \свойего бы чего не забыть et ühtegi oma asja maha ei unustaks; он \свойё сделал ta on oma töö teinud, он \свойё прожил tema aeg on otsas, temale antud elupäevad on otsas, ты опять за \свойё kõnek. jälle ajad sa oma (joru);

3. MС

\свойи мн. ч. од. omad (inimesed); здесь все \свойи siin on kõik omad, партизаны с трудом добрались до \свойих partisanid jõudsid suurivaevu omade juurde; ‚

стоять на \свойём oma seisukohtadele kindlaks jääma, mitte taganema, enda v oma arvamuse juurde jääma;

настаивать на \свойём oma raiuma;

\свойя рубашка ближе к телу vanas. oma särk on kõige ligem; кричать v выть v голосить

не \свойим голосом võika häälega karjuma;

идти v

пойти \свойей дорогой oma teed minema;

идти \свойим чередом oma rada minema;

молодость берёт \свойё noorus nõuab oma osa;

\свойй глаз -- алмаз vanas. oma silm on kuningas;

сам не \свойй, сама не \свойя nagu arust ära v endast väljas v tasakaalust väljas olema;

идти на \свойих (на) двоих kõnek. jalgsi v kondiauruga v kand ja varvas minema;

остаться v

оставаться при \свойих козырях kõnek. omadega puhtalt välja tulema v väljas olema;

\свойй брат kõnek. (1) oma mesti mees, omasugune, (2) oma poiss;

\свойя рука kõnek. omainimene, omamees