-
61 fou
-fol, folleI adj.1. jinni, tentak, esi past, es-hushini yo‘qotgan, telba, devona, majnun, ahmoq, kaltafahm, to‘mtoq, befahm, befarosat, beaql; devenir fou aqldan ozmoq; rendre fou telba, jinni bo‘ lib qolmoq; fou à lier fe'li tez, battol, to‘polonchi, bebosh jinni; il est fou d'elle uning ishqida devona, majnun bo‘ldi; vous êtes fou aqlingiz joyidami? esingiz o‘zingizdami? jinni bo‘libsiz; une tête folle yerga ursa ko‘kka sakraydigan odam, ovbosh; un fou rire to‘xtatib bo‘lmaydigan kulgi, o‘zini to‘xtata olmay kulish; prov. qui fol naquit jamais ne guérit bukrini go‘r to‘g‘rilaydi2. ahmoqona, bema'ni, o‘ylamay qilingan, muhokama, mulohaza qilib ko‘rmay, telbalarcha, tentaklarcha; une idée folle ahmoqona fikr3. haddan ortiq, juda, o‘tak kuchli, ko‘p, qattiq; succès fou juda katta muvaffaqiyat4. harakati noaniq, noto‘g‘ri ishlayotgan; chalkash, ayqash-uyqash; balance folle buzuq, noto‘g‘ri ishlaydigan tarozi; barbe folle o‘sib ketgan, o‘siq soqol; herbes folles yovvoyi, begona o‘tlar; fam. une patte folle cho‘loq oyoqII n.1. jinni, telba, savdoyi, es-hushini yo‘qotgan, telba odam, majnun; maison de fous jinnixona; fam. histoire de fous jinnilar to‘g‘risida latifa; ahmoqona hikoya2. tentak, esi past, esi yo‘q, ahmoq, kaltafahm, to‘mtoq, befahm, befarosat; faire le fou ahmoqlik, maynavozchilik, jinnilik qilmoq3. qiziqchi, masxaraboz, maynavoz (shox saroyida)4. nm. fil (shahmatda); le fou de la reine farzin fil. -
62 gentil
nm. majusiy, butparast, g‘ayridin.-illeadj.1. juda yaxshi, soz yoqimli, iltifotli, nazokatli, xushmuomala, shirin so‘z; vous êtes bien gentil siz juda iltifotlisiz2. chiroyli, go‘zal, barno, xushro‘y, istarasi issiq, yoqimtoy, chiroylikkina, yaxshigina3. hist. aslzoda, aslzot, tag-tugli, nasl-nasabi yaxshi, zotli, zodagon. -
63 gentillet
-etteadj. juda yoqimli, yoqimtoy, dilbar, jonon, juda chiroyli, ko‘hlik, aziz, qimmatli, qadrli. -
64 grandiose
I adj. juda katta, buyuk, ulkan, azim, zo‘r, ulug‘vor, dabdabali, muhtasham, muazzam, basavlatII nm. ulug‘vorlik, muazzamlik, muhtashamlik, hashamat, savlat, juda kattalik, buyuklik, ulkanlik. -
65 haut
-hauteI adj.1. baland, yuksak, yuqori2. olijanob, buyuk, ko‘tarinki; la rivière est haute daryo suvi ko‘ tarildi; la haute mer dengiz ko‘tarilayotibdi; avoir la main haute bosh bo‘lmoq, boshqarmoq; loc.adv. haut la main o‘rinlatib, qoyil qilib, juda yaxshi, osongina; marcher le front haut boshini, qomatini rostakam ko‘tarib yurmoq3. oliy, bosh, eng yuqori; les hautes classes de la société jamiyat oliy tabaqalari, sinflari; la haute chambre yuqori palata4. chuqur ma'noli, ma'nodor, ajoyib, katta, yirik, ulkan, ko‘p, bisyor, talay, kuchli; au plus haut degré oliy darajada; haute trahison davlatga, vatanga xiyonat, xoinlik; haut en couleur qizil yuzli, qizil, yorug‘, yorqin, charaqlagan, aniq; avoir une haute opinion de qqn. yuqori fikrda bo‘lmoq5. géog. ustki, tepasi, yuqorisi; le Haut Rhin Yuqori Reyn (departament)6. qattiq, baland, yuqori; à haute voix baland ovozda, eshittirib7. la haute antiquité uzoq o‘ tmish, juda qadimgi zamonII nm.1. yuqori, yuqori qismi; tepasi; le haut du jour tush, choshgoh, qiyom; par le haut tepasida; haut de forme silindr; le prendre de haut behayolik, surbetlik, beorlik bilan gaplashmoq; tenir le haut du pavé imtiyozli holatda bo‘lmoq2. pl. kemaning suv usti qismiIV adv.1. baland, yuqori; haut placé baland martabali, yuqori mansabli, martabasi ulug‘; haut les mains! qo‘l ko‘ taring!2. baland tovushda; plus haut balandroq; de haut en bas loc.adv. yuqoridan, balandan pastga, takabburona, kekkayib, mensimasdan; regarder qqn. de haut en bas kekkayib qaramoq; en haut tepada, yuqorisida, uchida; d'en haut balanddan, balanddagi; là haut ustida; en haut de loc.prép. tepaga, balandga. -
66 hideusement
adv. juda yomon, xunuk, dahshat, juda xunuk. -
67 horrible
adj. qo‘rqinchli, dahshatli, vahimali, mudhish; juda xunuk, nojo‘ya, yaramas, qabih; nafratni qo‘zg‘aydigan, jirkantiradigan, juda yomon. -
68 immémorial
-aleadj. juda ilgarigi, burungi, qadimgi, allaqachongi, o‘ tgan, eski; depuis des temps immémoriaux juda qadim zamondan. -
69 indigestion
nf.1. oshqozonning hazm qila olmasligi, ovqat hazm qilishning buzilishi2. fig. juda to‘yish, to‘yib ketish; avoir une indigestion juda to‘ymoq, to‘yib ketmoq. -
70 insondable
adj.1. tubsiz, juda chuqur, chamalab bo‘lmaydigan, solishtirib, qiyoslab bo‘lmaydigan, beqiyos, behad, juda katta; un abîme insondable tubsiz jar2. asosziz, aqlga sig‘maydigan, aql yetmaydigan, tushunib bo‘lmaydigan, aql bovar qilmaydigan. -
71 instantané
-éeI adj.1. bir onli, bir lahzali, bir zumda sodir bo‘ladigan, bo‘lib o‘tadigan, juda tez2. juda tez bo‘ladigan harakat, ishII nm. bir lahzalik fotosurat. -
72 jalousement
adv.1. rashk bilan, qizg‘anib, rashklanib2. ayab, avaylab, juda ehtiyot qilib; garder jalousement un secret sirni juda ehtiyot qilib saqlamoq. -
73 lieue
nm. lyo (Fransiyada 4 km chamasidagi qadimgi uzunlik o‘lchovi); loc. à cent lieues à la ronde qirq chaqirim yaqin atrofda; à cent, mille lieues de juda uzoqda; j'étais à cent lieues de supposer men bunday deb o‘ylashdan juda uzoqda edim. -
74 majeur
-eureI adj.1. kattaroq, ko‘proq, muhimroq; la majeure partie eng ko‘p qismi2. juda katta, juda, o‘ ta muhim; 3 mus. majorII n.1. balog‘atga yetgan bola2. nm. o‘rta barmoq. -
75 mathématique
I adj.1. matematikaga oid, matematika qoidalariga asoslangan2. shak-shubhasiz, juda aniq, ravshan; une précision mathématique matematik aniqlik; fam. c'est mathématique bu juda aniqII nf.1. pl. matematika2. maxsus matematika o‘qitish sinflari; mathématiques élémentaires matematikadan bakalavrlikka tayyorlovchi sinf. -
76 maximum
nm.math. eng katta qiymat, maksimum, eng yuqori daraja, oliy daraja, eng ko‘p miqdor, oxirgi chegara; maximum de vitesse tezlikning oxirgi chegarasi; le maximum de chances imkoniyatlarning eng yuqori darajasi; atteindre un maximum, son maximum oxirgi chegarasiga, kulminatsion nuqtasiga yetmoq; au maximum juda, juda ham, nihoyatda, g‘oyat, uchchiga chiqqan, borib turgan; mille francs au maximum ortig‘i, ko‘pi bilan ming frank. -
77 modeste
adj.1. sodda, oddiy, kamtar, sipo, odmi; mise, tenue modeste kamtarona ust-bosh, kiyim; il est d'une origine très modeste u azaldan juda kamtar2. oz, arzimas, o‘rta-miyona; salaire très modeste juda arzimas oylik3. kamtar, sodda, oddiy, sipo; un homme simple et modeste sodda va kamtar odam; vous êtes trop modeste siz o‘ta kamtarsiz; air, mine modeste sipo ko‘rinish, yuz. -
78 monstre
I nm.1. afsonaviy, bahaybat maxluq; monstres marins afsonaviy dengiz maxluqlari2. mayib-majruh, majruh, mayriq odam3. xunuk, badbashara, badburush odam4. fig. badbaxt, ablah, yaramas; c'est un monstre de cruauté bu shafqatsiz ablah odam; fam. petit monstre! ha yaramas! (bolalarga nisbatan)5. loc. les monstres sacrés ulug‘ aktyorlarII adj.fam. ulkan, bahaybat, juda katta; un meeting monstre juda katta miting; un travail monstre ulkan ish. -
79 monstrueux
-euseadj.1. maxluqona, bahaybat maxluqqa oid; laideur monstrueuse maxluqona xunuklik2. bahaybat, juda katta; une ville monstrueuse bahaybat shahar; un bruit monstrueux juda kuchli shovqin3. qabih, mudhish, dahshatli; idée monstrueuse qabih fikr. -
80 nul
-nulleI adj.1. arzimas, arzimagan, arzimaydigan, ahamiyatsiz; différence nulle arzimas farq; résultats nuls arzimagan natijalar; match nul durang o‘yin2. hech narsaga arzimaydigan, ahamiyatsiz (asar, ish va hokazo); un devoir nul, qui mérite zéro hech narsaga arzimaydigan, ikkiga loyiq uy vazifasi3. e'tibori, nufuzi, salmog‘i yo‘q, e' tiborsiz, arzimagan, notavon; elle est nulle bu nufuzi yo‘q ayol; être nul, en, dans -dan juda bo‘sh, kuchsiz bo‘lmoq; il est nul en français u fransuz tilidan juda bo‘sh4. fam. quruq, hech narsaga arzimaydigan, bema'ni; elle est nulle, son idée uning fikri bema'ni5. litt. hech, hech qanday, hech qanaqa, hech bir, hech qanday; nul homme n'en sera exempte hech kim ishdan bo‘shatilmaydi; je n'en ai nul besoin men hech narsaga muhtoj emasman; sans nul doute shubhasiz, albatta; nulle part hech qayerdaII pron.indéf.sing. hech kim; nul n'est censé ignorer la loi hech kim qonunni bilmasligini bahona qila olmaydi; loc. à l'impossible nul n'est tenu yo‘qqa tovon, jazo ham yo‘q.
См. также в других словарях:
Juda — • The name of one of the Patriarchs, the name of the tribe reputed to be descended from him, the name of the territory occupied by the same, and also the name of several persons mentioned in the Old Testament Catholic Encyclopedia. Kevin Knight.… … Catholic encyclopedia
Judá — Saltar a navegación, búsqueda «Judas» redirige aquí. Para la banda de heavy metal, véase Judas Priest. Judá Origen Hebreo Género Masculino Significado Agradezco a Dios o reconozco a Dios Zona de uso común Israel y judaísmo … Wikipedia Español
Juda II. — Juda II. ( 235–250), auch Juda Nesi a (רבי יהודה נשיאה), war ein jüdischer Patriarch. Juda II. bzw. Jehuda II. gehörte zur ersten Generation (ca. 230–250 n. Chr.) der Amoräer in Palästina. Er war Schüler und Enkel von Jehuda ha Nasi und Sohn und… … Deutsch Wikipedia
Juda — bzw. Jehuda steht für: Juda (Reich), das aus dem vereinten Königreich Israel hervorgegangene Südreich Judäa, die römische Provinz im Gebiet des ehemaligen Südreichs Juda das Judentum allgemein oder alle Juden (Kurzform), häufig auch im… … Deutsch Wikipedia
Judá — Judá, Leví Judá, tribu de (Yěhǔdǔah) ► BIBLIA Cuarto hijo de Jacob, que dio nombre a una de las tribus de Israel. * * * Una de las 12 tribus de Israel, descendiente de Judá, el cuarto hijo de Jacob. La tribu llegó a Canaán junto con los demás… … Enciclopedia Universal
Juda IV. — Juda IV. bzw. Jehuda IV. war jüdischer Patriarch von ca. 380 400. Juda IV. bzw. Jehuda IV. gehörte zur dritten Generation der Amoräer. Er war Sohn und Nachfolger von Gamaliel V. als Nasi. Juda III. ist auch bekannt als Juda Nesi a ha Schlischi… … Deutsch Wikipedia
Juda — dans la Bible, quatrième fils de Jacob et de Lia; ancêtre d une des douze tribus d Israël (tribu de Juda). Juda (royaume de) royaume (cap. Jérusalem) constitué au S. de la Palestine par les tribus de Juda et de Benjamin v. 931 av. J. C., à la… … Encyclopédie Universelle
Juda [3] — Juda (ben Samuel) ha Levi, mit dem arab. Namen Abu l Hassan, geb. um 1085 in Kastilien, widmete sich anfänglich dem ärztlichen Beruf, dann aber, nachdem er mit Abraham und Moses ibn Esra, mit Juda und Salomo ibn Giat, mit Salomo Parchon u. a.… … Meyers Großes Konversations-Lexikon
Juda — (d.i. Ehrenreich od. Gotteslob), 1) der vierte Sohn Jakobs von der Lea, rettete seinem Bruder Joseph das Leben, indem er den andern von der Tödtung desselben abrieth; er wurde Ahn des Stammes Juda, s. Judäa u. Hebräer. Nach ihm ist genannt das… … Pierer's Universal-Lexikon
Juda — Juda, das Reich, nach dem Abfall der 10 Stämme aus den Stämmen Juda und Benjamin bestehend, behielt Jerusalem als Hauptstadt und damit das hebräische Nationalheiligthum, den Tempel, sank keineswegs so tief und dauernd wie Israel und überlebte… … Herders Conversations-Lexikon
Juda — Jȗda m DEFINICIJA bibl. 1. četvrti sin praoca Jakova i Lee, legendarni predak istoimenog izraelskog plemena; Jehuda 2. izraelsko pleme koje je nakon izlaska iz Egipta preuzelo vodstvo i dalo kraljeve Davida i Salamona; po Starom zavjetu, iz toga… … Hrvatski jezični portal