-
41 спуск
18 С м. неод.1. (бeз мн. ч.) allalaskmine, lahtilaskmine, väljalask, äravool; laskumine, maandumine; \спуск паруса purje allalaskmine, \спуск флага lipu allalaskmine v langetamine, \спуск петель tekst. silmade mahalaskmine, \спуск судна на воду laeva veeskamine v vettelaskmine, аварийный \спуск avariiväljalask, avariiäravool, ванный \спуск vanniäravool, \спуск птиц на реку lindude laskumine jõele, скоростной \спуск sport kiirlaskumine (suuskadel), \спуск леснекой sport trepplaskumine (suuskadel), \спуск в шахту kaevandusse laskumine, \спуск под гору aut. langusõit, mäest alla sõit, \спуск врубовой машины mäend. soonimismasina naasmine, заземляющий \спуск el. maandusallaviik;2. (бeз мн. ч.) õhendamine, õhemaks tegemine; \спуск края детали tehn. detailiääre äralõikamine v mahalõikamine v õhendamine;3. allalaskeseade, allalaskerenn, allalasketee, kaldrenn, kaldtee; ступенчатый \спуск astmeline allalasketee, винтовой \спуск keerdrenn, keerdtee, карнизный \спуск ehit. räästaplekk;4. mäenõlvak, nõlv, lang; langus, liug, kallak; \спуск горы mäenõlvak, \спуск к реке jõe kaldanõlv, крутой \спуск järsk nõlv, \спуск дороги tee lang(us);5. (бeз мн. ч.) allalaskmine; (lahti)päästmine, päästikule vajutamine (relval); плавный \спуск sujuv päästmine, \спуск курка (1) vinna v kuke päästmine, (2) vinna v kuke allalaskmine;6. päästik; käivik (kellal);7. trük. eelapnem, küljendite järjestus (trükivormis); комбинированный \спуск kombineeritud järjestus, \спуск полос küljendite järjestamine; ‚не дать \спуску кому kõnek. armu mitte heitma kellele -
42 стиль
10 С м. неод. stiil (iseloomulik kujutus- v. väljenduslaad; ülek. töö-, käitumis-, eluviis); архитектурные \стильи arhitektuuristiilid, готический \стильь gooti stiil, газетный \стильь ajalehestiil, прозаический \стильь proosastiil, высокий, средний и низкий \стильи lgv. kõrg-, kesk- ja madalstiil, \стильь ампир kunst ampiir, ampiirstiil, \стильь работы tööstiil, \стильь руководства juhtimisstiil, juhtimisviis, juhtimislaad, \стильь гребли sõudestiil, вольный \стильь sport vabaujumine, ошибка в \стилье stiiliviga, работать над \стильем stiili viimistlema, плавать \стильем брасс sport rinnuli ujuma, это не в моём \стилье kõnek. see pole minu viis v mulle omane -
43 тяжелый
119 П1. rask-, raske(-); \тяжелыйлое топливо raskkütus, \тяжелыйлый танк sõj. rask(e)tank, \тяжелыйлая промышленность rasketööstus, \тяжелыйлое машиностроение raskemasinatööstus, \тяжелыйлый вес sport raskekaal, \тяжелыйлая пища raske v raskesti seeditav toit, \тяжелыйлая вода füüs., keem. raske vesi, \тяжелыйлая атлетика sport tõstmine, tõstesport;2. (кр. ф. \тяжелыйл, тяжела, тяжелло, тяжелы; сравн. ст. тяжелее) raske, ränk, vaevaline, rõhuv, rusuv; \тяжелыйлый чемодан raske kohver, \тяжелыйлый груз raske koorem v kandam v last v laadung, \тяжелыйлый физический труд raske kehaline töö, \тяжелыйлые шаги rasked sammud, \тяжелыйлое тело raske v massiivne keha, \тяжелыйлая дорога raske v vaevarikas tee v teekond, \тяжелыйлый сон raske v sügav uni, \тяжелыйлые роды raske sünnitus, \тяжелыйлая болезнь raske v tõsine haigus, \тяжелыйлая рана raske v tõsine haav, \тяжелыйлое горе suur v ränk mure, \тяжелыйлая вина raske v ränk süü, грипп в \тяжелыйлой форме raskekujuline gripp, \тяжелыйлая голова raske v uimane pea, \тяжелыйлый стиль raske v raskepärane stiil, \тяжелыйлое дыхание raske(ndatud) hingamine, \тяжелыйлый характер raske iseloom, \тяжелыйлый воздух raske v halb v läppunud õhk, \тяжелыйлое детство raske v karm lapsepõlv, \тяжелыйлое настроение raske v rusuv v rõhuv v rusutud v rõhutud meeleolu, äng; ‚\тяжелыйл на руку kõnek. kes on valusa v raske käega, kellel on valus käsi; -
44 центральный
126 П kesk-, tsentraal-, keskne, tsentraalne; \центральныйая власть keskvõim, \центральныйый комитет keskkomitee, \центральныйая избирательная комиссия valimiste keskkomisjon, \центральныйая печать keskajakirjandus, \центральныйый орган печати keskhäälekandja, \центральныйый телеграф kesktelegraaf, \центральныйый район keskrajoon, keskpiirkond, \центральныйое отопление keskküte, \центральныйая улица peatänav, \центральныйая мысль книги raamatu peamine v keskne mõte, \центральныйая нервная система anat. kesknärvisüsteem, \центральныйый затвор fot. keskkatik, \центральныйый угол mat. kesknurk, \центральныйая пешка tsentriettur (males), \центральныйый полузащитник sport keskpoolkaitsja, \центральныйый нападающий sport kesktormaja, \центральныйая точка meh. tsentraalpunkt, \центральныйое проветривание mäend. tsentraaltuulutus, ружьё \центральныйого боя kesksihtpunktiga (jahi)püss, занимать \центральныйое место ülek. kesksel kohal asuma v olema -
45 юношеский
129 П1. noormehe-, noormehelik, nooruki-; \юношескийий в0зраст noormeheiga, noorukiiga;2. noorsoo-, noorte-, noorus-, nooruslik; \юношескийий журнал noorsooajakiri, noorteajakiri, \юношескийое движение noorsooliikumine, \юношескийая мечта noorusunistus, noorpõlveunistus, \юношескийие годы noorusaastad, noorusaeg, \юношескийая горячность noorustuhin, noorusägedus, \юношескийая пылкость nooruslik ind, \юношескийий рекорд sport noorterekord, \юношескийий разряд sport noortejärk -
46 перекладина
ngener. purre, põikpuu, sport, kang, rõhtpuu -
47 спорт
ngener. sport -
48 шипованная резина
vauto. (ðàçã.)(àíãë.: studded tire // íåì.: Spikereifen, Spikes-Reifen, Eisreifen /Sport/) naastrehv -
49 birling
-
50 SUV
sportauto (= sport utility vehicle) -
51 барьер
1 С м. неод.1. rinnatis, kaitsevõre, takistus, barjäär; \барьер балкона rõdu rinnatis, звуковой \барьер füüs. helibarjäär, языковой \барьер keelebarjäär, психологический \барьер psüühiline barjäär v vall;2. sport tõke; бег с \барьерами tõkkejooks, брать \барьер tõket ületama -
52 бег
21 (предл. п. ед. ч. о \беге, на \бегу) С м. неод. (без мн. ч.) jooks, jooksmine ( ka sport); задыхаться от \бега jooksust hingeldama, застёгивать пальто на \бегу käigu peal mantlit kinni nööpima, барьерный \бег tõkkejooks, \бег на коньках kiiruisutamine, марафонский \бег maraton(ijooks), скоростной \бег на коньках kiiruisutamine, эстафетный \бег teatejooks, стайерский \бег pikamaajooks, \бег на короткие дистанции lühimaajooks, \бег на месте paigaljooks; ‚(быть) в \бегах (1) kõnek. jooksus v lennus olema, ringi jooksma, (2) van. redus v jooksus olema, redutama -
53 бега
21 С неод. (без ед. ч.) sport traavivõistlus; на \бегах traavivõistlusel -
54 бегун
-
55 бить
325 Г несов.1. кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, \бить по руке käe pihta v vastu kätt lööma, \бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, \бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, \бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku v vastu nägu;2. что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, \бить в барабан trummi lööma, \бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), \бить в ладоши käsi plaksutama;3. кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); \бить скот koduloomi tapma v veristama, \бить зверя ulukeid v metsloomi laskma v tapma;4. кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); \бить окна aknaid lõhkuma v puruks peksma v lööma, \бить посуду nõusid lõhkuma v puruks peksma, \бить карту kaarti tapma v lööma, \бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;5. из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; \бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, \бить птиц на лету linde lennult laskma v tabama, \бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;6. purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал \бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;7. (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; егo бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;8. что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; \бить масло võid tegema, \бить шерсть villa kraasima; ‚\бить баклуши kõnek. lulli lööma;\бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma;\бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama;\бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima;\бить в цель märki tabama;\бить мимо цели märgist mööda laskma;\бить в нос ninna lööma (lõhna kohta);\бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema;\бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;\бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale;\бить через край üle keema v voolama (rõõmu, energia vm. kohta);\бить на что kõnek. millele rõhuma -
56 бороться
252 Г несов.2. с кем-чем, против кого-чего, за кого-что, без доп. võitlema kelle-mille vastu v eest, kellega-millega (ka ülek.); \боротьсяться с контрреволюцией v против контрреволюции kontrrevolutsiooni vastu võitlema, \боротьсяться с предрассудками eelarvamuste vastu võitlema, eelarvamusi ületama, \боротьсяться за свободу vabaduse eest võitlema, vabadusvõitlust pidama, \боротьсяться за свои убеждения oma veendumuste v tõekspidamiste eest võitlema v välja astuma, зависть \боротьсялась в нём с великодушием temas võitlesid kadedus ja suuremeelsus, нужно \боротьсяться с отсталостью mahajäämusest tuleb jagu saada -
57 борьба
52 С ж. неод. (без мн. ч.)1. за кого-что, против кого-чего, с кем-чем võitlus, heitlus kelle-mille vastu v eest, kellega-millega; tõrje; классовая \борьбаа klassivõitlus, национально-освободительная \борьбаа rahvusvõitlus, rahvuslik vabadusvõitlus, революционная \борьбаа revolutsioonivõitlus, revolutsiooniline võitlus, \борьбаа за мир rahuvõitlus, võitlus rahu eest, \борьбаа за существование biol. olelusvõitlus, вести \борьбау võitlema, \борьбаа противоположностей filos. vastandite võitlus, возглавить \борьбау võitlust juhtima, призывать на \борьбау võitlusele kutsuma, \борьбаа с сорняками umbrohutõrje, \борьбаа с гололёдом jäitetõrje;2. maadlus ( ka sport), maadlemine; соревнования по \борьбае maadlusvõistlused, вольная \борьбаа vabamaadlus, классическая \борьбаа klassikaline v kreeka-rooma v prantsuse maadlus -
58 бревно
99 С с.1. неод. palk;2. неод. sport poom; гимнастическое \бревно poom;3. од. kõnek. halv. puupea -
59 вне
предлог с род. п. millest väljas, väljaspool mida; \вне опасности väljaspool (häda)ohtu, \вне закона väljaspool seadust, объявить кого \вне закона keda lindpriiks kuulutama, \вне очереди väljaspool järjekorda, \вне всякого сомнения kahtlemata, väljaspool igasugust kahtlust, \вне игры sport suluseis(us); ‚(быть) \вне себя endast väljas olema -
60 ворота
94 С неод. (без ед. ч.)1. värav, väravad ( ka sport); триумфальные \воротаа võiduvärav, võidukaar, triumfikaar, отворить \воротаа väravat avama v lahti tegema, \воротаa открыты настежь värav(ad) on ristseliti v pärani lahti, забить мяч в \воротаа palli väravasse lööma, väravat lööma, удар по \воротаам väravalöök;2. tehn. lüüsivärav(ad);3. anat. värat; \воротаa лёгких kopsuvärat, \воротаa печени maksavärat; ‚(показать) от ворот поворот кому kõnek. ust näitama kellele; (смотрит,)как баран на новые \воротаа madalk. (vaatab) nagu vasikas vastset väravat
См. также в других словарях:
Sport intellectuel — Sport Pour les articles homonymes, voir Sport (homonymie). Pour l’article homophone, voir Spore. Le sport est un ensemble d exercices le plus souvent physiques se pratiquant sous forme de jeux individuels ou collectifs pouvant donner lieu à … Wikipédia en Français
SPORT — DANS un monde soumis quotidiennement aux bouleversements politiques, aux fluctuations économiques et qui, de surcroît, ne peut ignorer les sources permanentes de conflits qui séparent les consciences, rares sont les langages universels perçus par … Encyclopédie Universelle
Sport in the United Kingdom — plays an important role in British culture, and many people make an emotional investment in their favourite spectator sports. The most popular sport is football, except in Northern Ireland where Gaelic games are the most popular sports and Wales … Wikipedia
Sport in Australia — is popular and widespread. Levels of both participation and watching are much higher than in many other countries.Fact|date=February 2007 Testament to this is the level of achievement in the Olympic Games and Commonwealth Games as well as other… … Wikipedia
Sport Boys Association — Sport Boys Nombre completo Club Sport Boys Association Apodo(s) Los Rosados, Los Porteños, La Misilera, Los Olímpicos de Berlín, La Academia Porteña, La Rosada Fundación 28 de julio de 1927 … Wikipedia Español
SPORT - Histoire — Entre la naissance de l’acte sportif, accompli par l’homme primitif et les épreuves que des centaines de millions de spectateurs suivent avec passion aujourd’hui, quand ils n’y participent pas, subsiste un fil conducteur que les aléas de… … Encyclopédie Universelle
Sport climbing — is a style of rock climbing that relies on permanent anchors fixed to the rock, especially bolts, for protection. It contrasts with traditional climbing, in which the rock is typically devoid of fixed anchors and climbers must place removable… … Wikipedia
SPORT - Filmer le sport — Jean Luc Godard, en parlant du cinéma à la télévision, aime à dire qu’on y voit non des films mais des reproductions de films, au même titre qu’il existe des reproductions de tableau. Du phénomène sportif télévisuel, il faudrait aussi pouvoir… … Encyclopédie Universelle
SPORT - Éthique sportive et économie — Sport: éthique sportive et économie Alors qu’il occupe une place centrale dans l’imaginaire collectif et connaît une profonde métamorphose dont les traits saillants sont la mondialisation des images, la commercialisation des spectacles, la… … Encyclopédie Universelle
Sport in Ireland — Sport on the island of Ireland is popular and widespread. Levels of participation and spectating are high, but as in other western regions participation has been dropping due to the increasing popularity of other activities such as watching… … Wikipedia
Sport Relief — is a biennial charity event from Comic Relief, in association with BBC Sport, which brings together the worlds of sport and entertainment to raise money to help vulnerable people in both the UK and the world s poorest countries. At the heart of… … Wikipedia
