(bibl)

1 С м. неод.

1. (без мн. ч.) jagamine, jaotamine, jaotus; \раздел имущества varanduse jaotamine, \раздел земли maa jagamine, \раздел мира maailma jaotus;

2. jaotis, jagu, osa, lõik; info, bibl. liik; \раздел книги raamatu osa v jagu, \раздел А главы Б peatüki В lõik А, основной \раздел info, bibl. pealiik (esimese astme jaotus liigitabelis);

3. lahe; lahk; \раздел вод veelahe

1 С м. од. abonent, bibl. ka (raamatu)laenaja; \абонент телефонной сети telefoniabonent

18 С м. неод. märk, tähis, täht, sümbol, tunnus; вопросительный \знак lgv. küsimärk, восклицательный \знак lgv. hüüumärk, мягкий \знак lgv. peenendusmärk, palatalisatsioonimärk (ь), \знак препинания kirjavahemärk, \знак зодиака astr. sodiaagimärk, опознавательный \знак tunnusmärk, tundemärk, \знак отличия teenetemärk, aumärk, eesrindlasmärk, \знак различия eraldusmärk, \знак качества kvaliteedimärk, водяной \знак vesimärk, путевой \знак teemärk (raudteel), дорожный \знак liiklusmärk, teemärk, запрещающий \знак keelumärk, книжный \знак raamatumärk, eksliibris, условный \знак tingmärk, leppemärk, \знак равенства mat. võrdusmärk, дурной \знак halb märk v enne, дать v сделать \знак кому kellele märku andma, по \знаку кого kelle märguande peale, авторский \знак bibl. autorimärgis, химический \знак keemiasümbol, \знак аварийной остановки ohukolmnurk, денежный \знак rahatäht, \знаки почтовой оплаты postimaksevahendid; ‚

в \знак (благодарности) tänutäheks;

в \знак (протеста) protesti märgiks, protestiks;

под \знаком чего liter. mille tähe all;

молчание -- \знак согласия kõnekäänd vaikimine on nõusolek

1 С м. неод. koodeks (jur. seadustik; bibl. vanaaegne köidetud käsikiri); гражданский \кодекс tsiviilkoodeks, уголовный \кодекс kriminaalkoodeks, \кодекс законов о труде töökoodeks, моральный \кодекс moraalikoodeks, kõlblusreeglistik, \кодекс правил классификации liigitusjuhised, пергаментный \кодекс pärgamentkoodeks

115 С с. неод. kirjeldus, kirjeldamine; bibl. kirje; \описаниее природы looduskirjeldus, это не поддаётся \описаниею seda ei saa v on võimatu kirjeldada, \описаниее древней рукописи vana käsikirja v manuskripti kirjeldamine v kirjeldus

126 П eseme-, objekti-; aine-, õppeaine-; \предметныйое стекло esemeklaas, preparaadiklaas, \предметныйая комиссия ainekomisjon, \предметныйый анализ (1) aineanalüüs, (2) objektianalüüs, \предметныйый указатель aineregister, märksõnaregister, \предметныйый каталог bibl. märksõnakataloog, ainekataloog

18 С м. неод.

1. kogu, kogumik, koguteos; \сборник стихотворений luulekogu, \сборник научных трудов teadustööde kogumik, продолжающийся \сборник bibl. jätkkogumik;

2. kogumisnõu, kogur, kollektor; \сборник осадка settenõu, выпускной \сборник heitgaasikollektor, väljalaskekollektor

89 С ж. неод. seeria, sari; jagu; \серияя наблюдений vaatlusseeria, \серияя колебаний võnkeseeria, võnkumiste seeria, номер \серияи seerianumber (loteriipiletil), \серияя научно-популярных книг populaarteaduslike raamatute v aimeraamatute sari, \серияя выплаты maj. väljamaksesari, титул v заглавие \серияи bibl. sarjatiitel, кинофильм в двух \серияях kahejaoline film, kaheseerialine film (kõnek.)

51 С ж. неод.

1. süsteem; солнечная \системаа Päikesesüsteem, päikesesüsteem, нервная \системаа närvisüsteem, избирательная \системаа valimissüsteem, денежная \системаа rahasüsteem, десятичная \системаа kümnendsüsteem, detsimaalsüsteem, двоичная v бинарная \системаа mat. kahendsüsteem, метрическая \системаа meetrisüsteem, meetermõõdustik, периодическая \системаа элементов keemiliste elementide perioodilisuse süsteem, знаковая \системаа mat., lgv. märgisüsteem, информационно-поисковая \системаа info infootsisüsteem, гиперкомплексная \системаа mat. hüperkompleksne süsteem, algebra, энергетическая \системаа el. energiasüsteem, вычислительная \системаа tehn. arvutisüsteem, спасательная \системаа päästesüsteem, оросительная \системаа põll. niisutussüsteem, дождевальная \системаа põll. vihmutussüsteem, травопольная \системаа põll. heinaväljasüsteem, геологическая \системаа geol. ladestu, горная \системаа geol. mägikond, mäestikusüsteem, речная \системаа geol. jõestik, зубная \системаа anat. hammaskond, \системаа управления juhtimissüsteem, \системаа народного образования haridussüsteem, \системаа профессионально-технического образования kutseharidussüsteem, \системаа заработной платы palgasüsteem, \системаа единиц mõõtühikute süsteem, ühikusüsteem, \системаа счисления mat. arvusüsteem, \системаа зaчёта punktisüsteem, \системаа информации infosüsteem, \системаа организационно-распорядительной документации haldusdokumentatsiooni süsteem, \системаа освещения valgustussüsteem, \системаа вентиляции, вентиляционная \системаа ventilatsioonisüsteem, tuulutussüsteem, \системаа отопления küttesüsteem, kütteseade, \системаа противоракетной обороны sõj. raketitõrjesüsteem, \системаа возбуждения el. ergutussüsteem, ergutusviis, \системаа разработки mäend. kaevandamisviis, kaevandamine, \системаа каталогов bibl. kataloogisüsteem, \системаа команд info käsustik, \системаа координат mat. koordinaadisüsteem, koordinaadistik, кровеносная \системаа med. veresoonkond, \системаа болот geol. soostik, \системаа долин geol. orustik, \системаа жил geol. soonestik, \системаа трещин geol. lõhestik, достоинство \системаы süsteemi eelis, работать без \системаы süsteemitult töötama, привести в \системау süsteemi viima, süstematiseerima, упростить \системау süsteemi lihtsustama, \системаа функционирует безупречно süsteem töötab laitmatult;

2. kõnek. harjumus; утренняя зарядка превратилась у него в \системау hommikvõimlemine on saanud tal harjumuseks, ta on harjunud hommikuti võimlema, у него стало \системаой занимать деньги tal on saanud harjumuseks v kombeks raha laenata

1. sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое \словоо hell v lahke v sõbralik sõna, ругательное \словоо sõimusõna, иностранное \словоо võõrsõna, заголовочое \словоо v заглавное \словоо märksõna (sõnastikus), ключевое \словоо võtmesõna, отдельное \словоо üksiksõna, lekseem, знаменательное \словоо lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное \словоо lgv. abisõna, вводное \словоо lgv. kiilsõna, крылатое \словоо lgv. lendsõna, порядковое \словоо bibl. järjestussõna, удвоенное \словоо info topeltsõna, \словоо данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать \словоа sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее \словоо техники tehnika viimane sõna, новое \словоо в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном v прямом смысле \словоа sõna otseses mõttes, к \словоу сказать вводн. сл. muide, muuseas, к \словоу пришлось kõnek. tuli jutuks;

2. (бeз мн. ч.) sõna, kõne; культура \словоа kõnekultuur, дар \словоа (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное \словоо emakeel, оружие писателя -- \словоо kirjaniku relv on sõna;

3. jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное \словоо veenev jutt, веское \словоо kaalukas sõna, громкие слова suured v kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade v ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих v коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним \словоом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом \словоа нет selle kohta pole midagi v sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром \словое aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым \словоом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks saama v hakkama, перейти от \словоа к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем \словоа сказать pole kellega sõnakestki vahetada v rääkida, не даёт мне \словоа сказать ei lase mul sõnagi v sõnakestki ütelda;

4. (бeз мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное \словоо ausõna, сдержать своё \словоо oma sõna pidama, человек \словоа sõnapidaja, он крепок на \словоо ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать \словоо (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna v lubadust aandma, связать себя \словоом end lubadusega siduma, взять \словоо с кого kellelt ausõna v lubadust võtma, верить на \словоо sõna v lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на \словоо кого kelle lubadusele lootma;

5. (бeз мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное \словоо avasõna, заключительное \словоо lõppsõna, последнее \словоо подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода \словоа sõnavabadus, приветственное \словоо tervituskõne, надгробное \словоо lahkumissõnad, järelehüüe, просить \словоо на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить \словоо для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого \словоа kellelt sõnaõigust ära võtma;

6. (бeз мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; "Слово о полку Игореве…" "Lugu Igori sõjaretkest…";

7. слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele; ‚

крепкое \словоо vänge v krõbe sõna, sõimusõna;

\словоо за \словоо sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.;

бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima v pilduma, suure suuga rääkima;

бросаться словами tühje sõnu tegema;

играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema v kõlksutama;

ловить v

поймать на \словое кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama;

не лезть v

полезть за \словоом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule;

без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa;

сказать своё \словоо oma sõna ütlema;

слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus v huulil;

\словоо в \словоо sõna-sõnalt;

держаться на чистом \словое kõnek. ausõna peal püsima;

\словоо -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld;

не проронить ни \словоа mitte sõnakestki poetama;

ни \словоа не добьёшься ei saa sõnagi suust v kätte;

быть хозяином своего \словоа oma sõna peremees olema

126 П

1. saate-, kaas-; \сопроводительныйый документ saatedokument, \сопроводительныйое письмо kaaskiri, saatekiri, (lisatud) õiend, \сопроводительный материал bibl. irdlisa;

2. ПС

\сопроводительныйая ж. неод. saatedokument, kaaskiri, saatekiri

1 С м. неод.

1. (бeз мн. ч.) kooseis, koostis, kogu, kooskond; классовый \состав общества ühiskonna klassikoosseis, социальный \состав sotsiaalne koosseis, лётный \состав lenn. lennukoosseis, lendav koosseis, командный \состав sõj. juhtivkoosseis, komandörkoosseis, начальствующий \состав sõj. ülemad, ülemate koosseis, численный \состав sõj. arvkoosseis, личный \состав sõj. isikkoosseis, рядовой \состав sõj. reakoosseis, офицерский \состав sõj. ohvitserkoosseis, ohvitserkond, \состав населения rahvastiku koosseis, \состав делегация delegatsiooni koosseis, \состав суда kohtu koosseis, \состав преступления kuriteokoosseis, \состав присяжых vandemeeste kogu, \состав авторов изобретения leiutise autorid, руководящий \состав juhtkond, juhtiv kooseis, комиссия в \составе трёх человек kolmeliikmeline komisjon, звуковой \состав языка keele häälikud, гранулометрический \состав mull. lõimis, химический \состав изделия toote keemiline koostis, \состав воздуха õhu koostis, \состав почвы mulla koostis, \состав крови vere koostis, \состав библиотеки bibl. raamatukogu koostis (raamatukogus leiduv kirjandus), подвижной \состав veerem, \состав инструкций v команд info käsustik, манёвровый \состав raudt. manöövriveerem, manöövrikoosseis, тяжеловесный \состав raudt. raskrong, товарный \состав kaubarong, железнодорожный \состав (raudtee)rong, плавающий \состав mer. ujum, uju(v)koosseis, в полном \составе täies koosseisus, входить в \состав комиссии komisjoni kuuluma, ввести в \состав бюро büroosse arvama, büroo liikmeks arvama v võtma, вывести из \состава бюро büroost v büroo liikmete hulgast välja arvama, войти в \состав СССР NSV Liidu koosseisu astuma;

2. segu; светящийся \состав helendav segu, лекарственный \состав segarohi, segaravim, ravimisegu, осветительный \состав keem. valgustussegu, шпаклёвочный \состав ehit. pahtelsegu, известковый \состав lubivärv, lubivärvisegu, lubisegu, клеевой \состав liimvärv, liimvärvisegu, liimsegu, маслянный \состав õlivärv, õlivärvisegu, õlisegu

23 С м. неод.

1. nimekiri, nimestik, nimistu, loend, loetelu, (aine- vm.) register; \список присутствующих kohalolijate nimekiri, \список избирателей valijate nimekiri, \список пассажиров reisijate nimekiri, алфавитный \список tähestiknimestik, alfabeetnimestik, \список предметных рубрик bibl. ainejaotiste nimestik, \список использованных материалов viitenimestik, \список литературы kirjanduse loetelu, kirjandusloetelu, bibliograafialoetelu, \список использованных источников allikate loetelu, allikaloetelu, послужной \список sõj. teenistuskiri, по списку nimekirja alusel, составить \список nimekirja koostama, внести в \список nimekirja kandma, вычеркнуть из списка nimekirjast kustutama v maha tõmbama;

2. käsitsi ümberkirjutatu, ümberkirjutis; ‚

чёрный \список must nimekiri

72 С ж. неод.

1. järelepärimine, päring;

2. kõrvutamine, võrdlemine, kontrollimine, kõrvutus, võrdlus, kontroll;

3. teatis (asutuse antud kirjalik teade), tähik, tõestus, teade, õiend, tõend, teadis (vastus päringule); \справкаа о состоянии здоровья arstitõend, архивная \справкаа arhiiviteatis, библиотечная \справкаа bibl. leidumusteadis, библиографическая \справкаа bibliograafiateadis, \справкаа с места работы töökohaõiend, töökohatõend, töökoha antud õiend, \справкаи info teatmed (otsimisvalmis andmestik), нанести \справкаи teatisi v teatmeid nõutama v muretsema, дать \справкау (1) tõendit andma, (2) teateid andma

80 С ж. неод. lehekülg (ka ülek.); (raamatu vm.) leht; на \страницаах книги raamatu lehekülgedel, raamatus, на \страницаах газет ajalehtedes, ajalehtede veergudel, поле \страницаы trük. veeris, титуальная \страницаа trük., bibl. tiitelleht, \страницаа за \страницаей lehekülg lehekülje järel, lehekülg-leheküljelt, leht-lehelt, вписать новую \страницау в исследование Аарктики ülek. Arktika uurimise ajalukku uut lehekülge kirjutama, открыли новую \страницау в чём ülek. pöörati v keerati uus lehekülg milles, \страницаа жизни ülek. elulehekülg, \страницаа истории ülek. ajaloo lehekülg, перелистывать \страницаы lehitsema

72 С ж. неод.

1. (бeз мн. ч.) (kohale) paigutamine, paigutus, paigaldamine, paigaldus, paigaleasetamine, kohaleasetamine, ülessead(min)e, ülespanek, paigaleseadmine, paigalepanek, paikapanek, paikaseadmine; seadistamine, seadistus, seadmestamine, seadmestus, rakestamine, rakestus, installeerimine; \установка на место paigaldamine, paigaldus, \установка столбов postipaigaldus, postide paigaldus, \установка лесов ehit. toestuse v tellingute paigaldus, \установка котла katla paigaleseadmine, \установка света valguse seadmine, \установка телефона telefoni sissepanek v ülespanek v ülesseadmine, \установка оборудования seadmete v sisseseade montaaž, \установка такеляжа taglastamine, \установка в исходное состояние, предварительная \установка info lähtestamine, lähteseisu seadmine (arvutiprogrammis);

2. tehn. seade (seadme), seadeldis, paigaldis; автоматическая \установка automaatseade, пусковая \установка ракет raketistardiseade, опреснительная \установка magestusseade, magesti, дождевальная \установка vihmutusseade, vihmuti, силовая \установка jõuseade, tugevvooluseade, доильная \установка lüpsiseade, lüpsimasin, отопительная \установка kütteseade, дробильная \установка peenesti, peenestusseade, purusti, purustusseade, смесительная \установка segur, segamisseade, самоходная артиллерийская \установка liikursuurtükk, ядерная энергетическая \установка tuumaenergiaseade;

3. hoiak, suunitlus, suund, orientatsioon, seadumus; целевая \установка eesmärk, читательская \установка bibl. lugemisseadumus, \установка на повышение качества продукции suund toodangu kvaliteedi tõstmisele;

4. juhend, juhtnöör, juhatus, orientiir, suunis; установки партии partei suunised