-
1 тянуть
339a Г несов.1. кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); \тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, \тянуть силой jõuga tõmbama v tirima v kiskuma v sikutama, \тянуть за руку kättpidi tirima, \тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama v vedama, \тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, \тянуть трубку piipu tõmbama v kiskuma v pahvima, \тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, \тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, \тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, \тянуть кожу nahka venitama, \тянуть песню laulu venitama, \тянуть с ответом vastusega venitama v viivitama, \тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama v (järele) vedama, \тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse v linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub v tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla v looka, тянет ко сну uni tükib v tikub peale;2. что (välja) sirutama, õieli ajama; \тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, \тянуть шею kaela õieli ajama;3. (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; \тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;4. (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob v kannab heinalõhna;5. что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad v on liiga pingul;6. что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb v pumpab vett, \тянуть вино kõnek. veini timmima v imema, \тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, \тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, \тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;7. что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;8. kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;9. что aj. raket kandma;10. на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja; ‚\тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma;\тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema v sundima v käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama;\тянуть едва vс трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama;\тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama;\тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma;\тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama;\тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama;\тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama;\тянуть (служебную, солдатскую)\тянуть одну и ту же песню kõnek. halv. ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal;\тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama;\тянуть резину kõnek. viivitama, venitama -
2 тянуть
v1) gener. (÷åì-ë.) puhuma, tõmbama, tirima, tõmbust tekitama, vedama2) colloq. viivitama, pikale venitama3) liter. meelitama, veetlema -
3 тянуть
hoovama; imema; kaaluma; kiskuma; mõõtu välja andma; õhkuma; õieli ajama; pihta panema; puhuma; pumpama; raket kandma; raske olema; rõhuma; sikutama; sirutama; sisse vehkima; soonima; tirima; tõmbama; uhkama; vedama; venitama; ära tõmbama; ära virutama -
4 тянуть лямку
-
5 тянуть с ответом
vgener. vastusega viivitama -
6 тянуть телефонную линию
vgener. telefoniliini vedamaРусско-эстонский универсальный словарь > тянуть телефонную линию
-
7 тянуть жребий
loosima -
8 хвост
2 С м. неод.1. saba (ka ülek.), händ; лисий \хвост rebase saba, rebasesaba, мышиный \хвост hiire saba, hiiresaba (ka ülek.), \хвост спускового крючка päästikusaba, \хвост кометы komeedi saba, \хвост поезда rongi saba v lõpp, \хвост полосы trük. veerusaba, veerulõpp, \хвост литеры trük. trükitüübi valunaga, ласточкин \хвост ehit. kalasaba (muster, seotis, tapp), конский \хвост (1) hobuse saba, hobusesaba (ka ülek.), (2) anat. hobusesaba (seljaaju närvijätked), \хвост дыма suitsuviir, suitsujoom, \хвост пыли tolmujutt, \хвост поклонников austajate rodu v parv, платье с длинным \хвостом slepiga v vedikuga v pika sabaga kleit, тянуть за \хвост sabast kiskuma, стоять в \хвосте колонны kolonni sabas v lõpus seisma, идти v плестись в \хвосте sabas sörkima (ka ülek.), наступить кому на \хвост kellele saba peale astuma (kõnek. ka ülek.), поджать \хвост saba jalge vahele tõmbama (kõnek. ka ülek.), махать \хвостом sabaga vehkima, вилять v вертеть \хвостом (1) saba liputama, (2) перед кем ülek. madalk. lipitsema, saba liputama, (3) ülek. madalk. keerutama, vingerdama, haake viskama, задрать \хвост (1) saba püsti ajama v rõngasse tõmbama, (2) ülek. madalk. pead kuklasse v nina püsti ajama, сдать все \хвосты kõnek. kõiki sabasid v võlgnevusi likvideerima (näit. eksamite kohta);2. tehn.\хвосты мн. ч. (rikastus)jääk; \хвосты обогащения rikastusjääk; ‚показать \хвост madalk. jalga laskma, varvast viskama, kandu v päkki näitama;(и) в \хвост и в гриву madalk. vastu päid ja jalgu, nii et aitab v vähe pole v kõliseb v küll saab;вожжа под \хвост попала кому madalk. keda on hull kärbes hammustanud;накрутить \хвост кому madalk. nahka v nägu täis sõimama;тянуть кота за \хвост kõnek. (rääkimisega) venitama, sõna takka vedama, joru ajama, jorutama;висеть на \хвосте у кого madalk. kannul olema, kannule jõudma;насыпать соли на \хвост кому madalk. rähka tegema kellele;держи \хвост трубой vпистолетом madalk. pea püsti, ära nina norgu lase;бабий \хвост kõnek. seelikukütt, naistekütt; дрожатькак vсловно овечий \хвост kõnek. nagu tallesaba värisema;псу vсобаке vкобелю под \хвост vulg. kassi saba alla;прижать vприщемить \хвост кому madalk. kellele saba peale astuma;пришей кобыле \хвост vulg. (1) ei keegi, (2) nagu sea seljas sadul -
9 барка
72 С ж. неод. mer. pargas, lodi; тянуть \баркау lotja vedama -
10 жила
51 С ж. неод.1. kõnek. (vere)soon; kõõlus, soon;2. geol., tehn. soon; рудная \жилаа maagisoon, золотоносная \жилаа kullasoon, многопроволочная \жилаа kiudsoon; ‚тянуть \жилаы из кого kõnek. keda kurnama;кровь стынет в \жилаах kõnek. veri tarretab soontes -
11 жребий
45 С м. неод.1. liisk, loos; бросать v метать \жребийй liisku heitma, тянуть \жребийй loosi võtma, liisku tõmbama, достаться по \жребийю loosiga langema kellele;2. ülek. luulek. van. saatus; ‚\жребийй брошен liisk on langenud -
12 песня
66 С ж. неод. laul; детская \песняня lastelaul, застольная \песняня seltskonnalaul, колыбельная \песняня hällilaul, массовая \песняня massilaul, народная \песняня rahvalaul, обрядовая \песняня tavandilaul, плясовая \песняня tantsulaul, солдатская \песняня sõdurilaul, folkl. nekrutilaul, хоровая \песняня koorilaul, цыганская \песняня mustlaslaul, \песняня без слов muus. sõnadeta laul (laulva meloodiaga instrumentaalminiatuur), поэма из пяти \песняен viiest laulust koosnev poeem, затянуть \песняню kõnek. laulu alustama v üles võtma, сложить \песняню про кого-что kellest-millest, kelle-mille kohta laulu tegema v looma; ‚лебединая \песняня luigelaul;старая \песняня kõnek. vana lugu v laul;тянуть vпеть одну и ту же \песняню kõnek. vana joru ajama, üht ja sama laulu laulma; чья\песняня спета kõnek. kelle laul on lauldud, kelle lips on läbi;из \песняни слова не выкинешь kõnekäänd pole pääsu, ka kõik halb tuleb välja laduda, asja huvides tuleb kõik ära rääkida, laulust sõnu välja ei viska -
13 резина
51 С ж. неод. kummi; натуральная \резинаа looduslik kummi, naturaalkummi, пористая \резинаа poorkummi, poorne kummi, губчатая \резинаа käsnkummi; ‚тянуть \резинау kõnek. venitama -
14 сильно
Н tugevasti, kõvasti, jõuliselt, võimsalt, vägevasti; väga, äärmiselt; \сильно устать väga ära v tugevasti väsima, \сильно привязаться к кому kellesse väga v tugevasti kiinduma, \сильно измениться väga muutuma, \сильно обидеться rängasti solvuma, \сильно простудиться tõsiselt külmetuma, \сильно сказано liialdatud, üle pakutud, kõvasti öeldud, \сильно волноваться (1) väga erutatud olema v närveerima, (2) mer. tugevasti lainetama, \сильно тянуть (снасть) jõuliselt tõmbama (trossi) -
15 тянуться
339 Г1. venima (kõnek. ka ülek.); кожа тянется nahk venib, по дороге \тянутьсялись обозы mööda teed venisid voorid, дни \тянутьсялись медленно päevad venisid pikkamööda v aeglaselt, следствие \тянутьсялось uurimine venis;2. ulatuma, laiuma, laotuma; за рекой \тянутьсялись поля teisel pool v teispool jõge laiusid põllud;3. к кому-чему end välja sirutama, sirutuma; цветок \тянутьсялся к свету lill sirutas end valguse poole, \тянутьсяться к пирогу kätt piruka järele sirutama, мальчик сладко \тянутьсялся poiss ringutas mõnuga v mõnusasti;4. к кому-чему, за кем-чем kelle-mille poole hoidma v püüdma v püüdlema; \тянутьсяться к знаниям teadmiste poole püüdlema v pürgima, \тянутьсяться за товарищами püüdma sõprade sarnane olla, end pingutama, et sõprade sarnane olla, они тянутся друг к другу neid tõmbab teineteise poole, все в город тянутся kõnek. kõiki kisub linna;5. перед кем kõnek. trammi v sirgu tõmbuma, end trammi v sirgu tõmbama, tikksirgeks lööma, \тянутьсяться перед генералом end kindrali ees trammi tõmbama;6. kõnek. viimast välja pigistama, pingutama; \тянутьсяться из последних сиз oma viimast jõudu välja panema;7. kanduma, levima; с полей тянется запах сена põldudelt tuleb heinalõhna;8. с кем kõnek. vägikaigast vedama (ka ülek.);9. страд. ктянуть; ‚\тянутьсяться в нитку kõnek. rabama nii et silm sinine peas, pingutama, nii et saba sirge v habe tolmab;\тянутьсяться из жил kõnek. kas või nahast välja pugema, ihust ja hingest püüdma, viimast välja panema;канитель тянется kõnek. mis kestab v venib lõputult kaua, millega jorutatakse v venitatakse -
16 ухо
104 (мн. ч. им. п., вин. п. уши, род. п. ушей, дат. п. ушам, твор. п. ушами, предл. п. об ушах) С с. неод.1. kõrv (kuulmiselund; sang, käepide; ka ülek.); наружное \ухо anat. väliskõrv, внутреннее \ухо anat. sisekõrv, среднее \ухо anat. keskkõrv, больное \ухо haige kõrv, оттопыренные уши peast eemalehoidvad kõrvad, глух на одно \ухо ühest kõrvast kurt, чуткое \ухо у кого kellel on terav kõrv v terane kuulmine, охотничье \ухо jahimehe kõrv (terav kuulmine), в ушах шумит kõrvus kohiseb, в ушах стоит что mis kumiseb (kogu aeg) kõrvus, в ушах звенит у кого kelle kõrvus kumiseb, kelle kõrvad kumisevad v huugavad v ajavad pilli, уши заложило у кого kelle kõrvad on lukus, kellel on kõrvad lukus, он отморозил уши külm võttis tal v ta külmetas kõrvad ära, приложить v приставить \ухо к чему kõrva mille vastu panema v suruma, улыбаться до ушей suu kõrvuni naerma, почесать за ухом kõrvatagust kratsima v sügama, таскать за уши кого kõnek. keda kõrvust sakutama v sikutama v kiskuma, дать в \ухо v по уху кому kõnek. kellele vastu kõrvu andma, над самым \ухом otse kõrva ääres, за уши не оттащишь кого keda ei saa väevõimugagi millest eemale, уши котла pajasangad, pajakõrvad, уши колокола (kiriku)kella sangad, морское \ухо zool. merikõrv (meretigu Haliotis);2. уши мн. ч. mütsikõrvad, kõrva(k)lapid; шапка с ушами kõrvikmüts, läkiläki, опустить уши mütsikõrvu alla laskma;3. (nõela)silm; \ухо иголки nõelasilm; ‚крепок на ухо kõva v vaese v vaevase v nõrga kuulmisega, kelle kõrv on tönts;уши вянут у кого kõnek. kellel kõrvad löövad pilli v jooksevad virtsavett;режет \ухо vуши kõnek. kõrvu lõikama;держать \ухо востро kõnek. kõrvu teritama v kikitama v kikkis hoidma, valvas olema;насторожить уши kõnek. kõrvu teritama v kikitama v kikkis hoidma, valvas olema;нарвать vнатрепать уши кому kõnek. kellel kõrvu kuumaks kütma v tuliseks tegema, keda kõrvust kiskuma v sakutama, kellel kõrvu pihku võtma;прокричать (все) уши кому kõnek. (ühesama) jutuga ära tüütama, kellel kõrvad huugavad (ühest ja samast) jutust;слышать vсобственными ушами oma kõrvaga kuulma;краснеть vвспыхнуть до ушей kõrvuni punastama;доходить vтащить кого kõnek. halv. keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama;пропускать мимо ушей kõnek. ühest kõrvast (läks, läheb) sisse, teisest välja;краем vодним \ухом слышать vуслышать kõnek. ühe v poole kõrvaga kuulma;как своих ушей kõnek. keda-mida niisama vähe kui oma kõrvu nägema v näha saama, kellest-millest suud puhtaks pühkima;влюбляться в кого kõnek. kõrvuni armuma kellesse;по уши в долгах kõnek. kõrvuni v üle pea võlgades;ни уха ни рыла не смыслить v не знать v не понимать в чём vulg. mitte tuhkagi v mitte mõhkugi v mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole mitte õrna aimugi;не повёл kõnek. kes ei tee v ei teinud väljagi, ei liiguta v liigutanud oimugi; сказать v шептать v шепнутьна ухо kõrva sosistama v kõrva sisse ütlema;хлопать ушами kõnek. (1) ammulisui vahtima, (2) kõrvu liigutama;(и) у стен есть уши vanas. (ka) seintel on kõrvad;выше лба уши не растут vanas. lind ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannavad, üle oma varju ei hüppa;собственным ушам kõnek. oma kõrvu mitte uskuma;развешивать уши kõnek. (1) ammulisui kuulama, (2) kõrvu kikki ajama v kikitama;медведь vслон на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu v elevant kõrva peale astunud -
17 язык
С м.1. 19 неод. keel (elund; suhtlusvahend; ka ülek.); собачий \язык koera keel, заливной \язык keel tarrendis, показать \язык keelt näitama (ka ülek.), лизать языком keelega limpsima v lakkuma, пробовать на \язык (keelega) maitsma, \язык пламени leek, tulekeel, огненные языки tulekeeled, языки копоти tahmatordid, tahmalondid, водной \язык emakeel, национальный \язык rahvuskeel, литературный \язык kirjakeel, разговорный \язык kõnekeel, государственный \язык riigikeel, официальный \язык (1) ametlik keel, (2) ametikeel, иностранный \язык võõrkeel, естественный \язык loomulik keel, искусственный \язык tehiskeel, живой \язык elav keel, мёртвый \язык surnud keel, образный \язык piltlik v kujundlik keel, воровской \язык vargakeel, varaste erikeel, vargaargoo, \язык художественной литературы (ilu)kirjanduskeel, \язык газеты ajalehekeel, \язык музыки muusika keel, \язык жестов viipekeel, žestide keel, входной \язык sisendkeel, выходной \язык väljundkeel, целевой \язык info tulemkeel, информационно-поисковый \язык info infootsikeel, informatsiooni otsimise keel, индейские языки indiaani keeled, индоевропейские языки indoeuroopa keeled, древние языки muinaskeeled, классические языки klassikalised keeled, владеть многими языками paljusid keeli valdama v oskama, говорить на русском языке vene keelt v vene keeli v vene keeles rääkima, знать \язык keelt oskama, ломать \язык keelt purssima v väänama v murdma, обшаться на немецком языке saksa keeles suhtlema, перевести с греческого языка на эстонский \язык kreeka keelest eestindama v eesti keelde tõlkima;2. 19 од. (teadete hankimiseks toodud) sõjavang, keel; захватить v взять языка keelt v kontrollvangi võtma;3. 19 неод. tila, kara, kõra (kellal); \язык колокола kella tila v kara v kõra;4. 19 неод. (без мн. ч.) kõne, kõnevõime; лишиться языка kõnevõimet kaotama, больной лежит без языка и без движений haige ei räägi ega liiguta end;5. ед. ч. 19, мн. ч. 19, 18 неод. van. rahvus, natsioon; rahvas; нашествие двунадесяти языков aj. Prantsuse Suure armee v kaheteistkümne rahva Venemaa-sõjakäik (Isamaasõjas 1812); ‚злые языки kurjad keeled;\язык без костей у кого kõnek. ega keelel ole konti sees (lobisemise kohta), kelle suu käib vahetpidamata v käib nagu tatraveski v ei seisa kinni;\язык хорошо подвешен у кого kõnek. kes pole suu peale kukkunud, kellel on head lõuad v hea suuvärk v hea lõuavärk, kelle(l) jutt jookseb hästi, kellel on suuvärk parajas paigas, kellel on keel omal kohal, kes on osav sõnu sõlmima;длинный \язык kõnek. (1) suupruukimine, pikk keel, (2) у кого kes on latatara v lobasuu v vatraja v suure suuga;остёр на \язык terava keelega;что на уме, то на языке kõnekäänd mis meelel, see keelel, süda keelel v keele peal;\язык на плече у кого kõnek. kellel on keel vestil v vesti peal;давать vдать волю языку kõnek. keelele vaba voli andma, suud pruukima, sõnadele voli andma;держать \язык за зубами vна привязи kõnek. keelt hammaste taga hoidma v pidama;болтать vтрепать vчесать vмолоть языком, чесать vмозолить \язык kõnek. tühja lobisema, vatrama, laterdama, jahvatama;языками kõnek. keelt peksma, taga rääkima, lõugu lõksutama (madalk.);на кончике языка kõnek. on keele peal;\язык заплетается kõnek. keel läheb sõlme v on pehme;\язык не поворачивается у кого kõnek. kelle keel ei paindu (ütlema);закусить \язык kõnek. huulde hammustama, äkki vait jääma;срываться с языка kõnek. suust v keelelt lipsama;\язык чесеться у кого kõnek. kellel keel sügeleb, mis kibeleb v kipitab v sügeleb v kiheleb kelle keelel, mis kipitab kellel keele peal;связать vсвязывать \язык кому kõnek. kellel suud lukku panema, mitte suudki lahti teha laskma;находить vнайти общий \язык с кем kellega ühist keelt leidma;на разных языках üksteist mitte mõistma, eri keelt kõnelema;суконный \язык maavillane keel;эзопов vэзоповский \язык liter. mõistukõne, läbi lillede ütlemine;говорить v\язык до Киева доведёт kõnekäänd küll keel viib Kiievisse, jala ei saa kuhugi, kes teed küsib, see pärale jõuab; (бежать)выснув \язык kõnek. oma keelt talitsema v taltsutama, mokka maas pidama;не сходить с языка у кого kõnek. kellel pidevalt suus v hammaste vahel olema;попасть vпопадать vпопадаться на \язык кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma;развязать \язык кому kõnek. kelle keelepaelu lahti v valla päästma;\язык развязался у кого kõnek. kelle keelepaelad läksid lahti;распустить \язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, laialt suud pruukima;тянуть за \язык кого kõnek. keda rääkima panema v sundima, rääkida käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama;\язык проглотишь kõnek. mis viib keele alla, paneb suu vett jooksma;\язык проглотить kõnek. suu (nagu) vett täis (võtma), tumm nagu kala (olema);на \язык madalk. pipart kellele keele peale;укоротить \язык кому madalk. kelle suud kinni panema, keelt taltsutama;укороти \язык madalk. taltsuta oma keelt, pea pool suud kinni;\язык сломаешь kõnek. kelle keel läheb sõlme;\язык прилип к гортани vотсохни у меня \язык kõnek. kuivagu mu keel;на языке быть у кого kõnek. (1) kellel keele peal olema, (2) kellel pidevalt suus v hammaste vahel olema;слизнула кого-что kõnek. nagu ära pühitud
См. также в других словарях:
ТЯНУТЬ — тяну, тянешь, д. н. нет, несов. 1. кого что. Напрягая, натягивая, тащить, волочить. Тянуть снасть. Тянуть веревку. Тянуть шнур. || Напрягая, расправлять, расширять. Тянуть холст. 2. что. Изготовлять из металла (проволоку) путем волочения (спец.) … Толковый словарь Ушакова
ТЯНУТЬ — ТЯНУТЬ, тягивать или тягать что, и тягать, тягнуть южн., зап. ухватив тащить, позывать силою на себя, плавно дергать; влечь, привлекать, волокти, ·противоп. толкать, пихать, совать от себя. Тягать, южн., зап. говорят вместо тянуть: тягай мочнее/… … Толковый словарь Даля
тянуть — Тащить, влачить, волочить, дергать, рвать.. Не тяни, а дергай. . Ср … Словарь синонимов
тянуть — Тянуть жилы мучить, изводить кого н. чем н., эксплуатировать кого н. Сколько можно тянуть из нас жилы! Тянуть за душу кого что (разг.) терзать кого н., заставлять испытывать неприятное душевное состояние. Несделанное дело тянет за… … Фразеологический словарь русского языка
ТЯНУТЬ — ТЯНУТЬ, тяну, тянешь; тянутый; несовер. 1. кого (что). Натягивать, тащить или расправлять; напрягаясь, тащить к себе. Т. невод. 2. что. Изготовлять из металла волочением или обрабатывать таким образом металл (спец.). Т. проволоку. Т. серебро. 3.… … Толковый словарь Ожегова
ТЯНУТЬ — (То haul, to pull, to drag) ухватив, тащить, волочить. Тянуть снасть тащить плавно, не дергая. Тянуть судно снастью протягивать, выбирая снасть. Тяни, тяни, да и отдай старинная матросская поговорка. Самойлов К. И. Морской словарь. М. Л.:… … Морской словарь
тянуть — ТЯНУТЬ, ну, тянешь; несов. 1. что и без доп. Курить, затягиваться сигаретой. 2. что. Пить. Пиво тянуть. 3. на кого, кого и без доп. Обвинять кого л. в чем л. (обычно необоснованно); приставать, надоедать. 3. ср. уг. «тянуть» выяснять отношения,… … Словарь русского арго
тянуть — время • приближение / удаление тянуть сыростью • существование / создание, непрямой объект, восприятие тянуть холодом • существование / создание, непрямой объект … Глагольной сочетаемости непредметных имён
тянуть — глаг., нсв., употр. часто Морфология: я тяну, ты тянешь, он/она/оно тянет, мы тянем, вы тянете, они тянут, тяни, тяните, тянул, тянула, тянуло, тянули, тянущий, тянувший, тянутый; св. вытянуть, потянуть, протянуть 1. Если вы тянете … Толковый словарь Дмитриева
тянуть — тяну/, тя/нешь; тя/нущий; тя/нутый; нут, а, о; нсв. см. тж. тянуться 1) а) кого что Взяв, ухватив край, конец чего л., перемещать, тащить к себе силой, усилием. Тяну/ть канат. Пусти, не тяни платье! … Словарь многих выражений
тянуть — тяну, тянешь; тянущий; тянутый; нут, а, о; нсв. 1. кого что. Взяв, ухватив край, конец чего л., перемещать, тащить к себе силой, усилием. Т. канат. Пусти, не тяни платье! Тяни верёвку на себя! Братишка тянет сестру за рукав. Куда ты меня тянешь?… … Энциклопедический словарь