(на+море)+ru

169a Г несов.

1. кого-что vaatama, jälgima, vaatlema, silmitsema, kaema; \созерцать море üksisilmi merd vaatama;

2. что (mõttes, meeleliselt) läbi tunnetama, endassesüvenenult v endassesüüvinult mõtisklema

Н rahulikult, vaikselt, tüünelt, vagusalt, vaguralt, tasa, tasaselt; on rahulik v vaikne v tüün(e) v vagus v vagur v tasane; \спокойно стоять rahulikult v vaikselt seisma, море \спокойно meri on vaikne v tüün(e), на душе \спокойно hinges v südames on rahu, спокойно! rahu!

126 П (кр. ф. \спокойныйен, \спокойныййна, \спокойныййно, \спокойныййны) rahulik, vaikne, tüün(e), vagune, vagur, tasane; \спокойныййная жизнь rahulik elu, \спокойныййный ребёнок rahulik v vagune laps, \спокойныййный голос rahulik v tasane hääl, \спокойныййные тона rahulikud v pehmed v mahedad toonid, \спокойныййная сталь tehn. rahulik teras, \спокойныййный вечер vaikne õhtu, \спокойныййная вода vaikne vesi, \спокойныййное море vaikne v tüün(e) meri, \спокойныййный характер vaikne v leplik v vagur iseloom v loomus, в \спокойныййном состоянии rahulikult, будьте \спокойныййны olge rahulik, быть \спокойныййным за кого-что, kelle-mille pärast rahulik olema, \спокойныййной ночи head ööd; ‚

со \спокойныййной совестью rahuliku südamega, puhta südametunnistusega

120 П

1. teras-, terase-, terasene, terasest (ka ülek.); ülek. raudne; \стальнойой канат terastross, \стальнойая проволока terastraat, \стальнойая опора el. terasmast, \стальнойые конструкции terastarindid, teraskonstruktsioonid, \стальнойой завод terasetehas, \стальнойое литьё terasevalu, \стальнойая воля raudne tahe, \стальнойая непоколебимость raudne kindlameelsus, \стальнойой взгляд raudne v terasene v raudkindel pilk v silmavaade, \стальнойые нервы raudsed v terasesed v terasest närvid, \стальнойые пальцы raudsed v terasesed sõrmed \стальнойые мышцы raudsed v terasesed v teraskõvad lihased;

2. terashall, terasekarva; \стальнойые глаза terashallid silmad, \стальнойые волны terashallid lained, \стальнойое небо terasekarva taevas, \стальнойое море terasekarva meri

89 С ж. неод.

1. stiihia (looduse põhielemendid vanakreeka materialistidel; alge; taltsutamatu loodusjõud; ülek. kontrollile v. reguleerimisele allumatus, mitteplaanitavus, ohjeldamatus); \стихия огня tulemöll, водная \стихия veeuputus, борьба со \стихиями võitlus loodusjõududega, \стихия капиталистического рынка kapitalistliku turu stiihia v stiihilisus, мелкобуржуазная \стихия väikekodanlik stiihia;

2. (harjumuspärane) keskkond, olud; meelistegevus; родная \стихия armsaks saanud v kodune keskkond, быть в своей стихии end (oma) sõiduvees v elemendis v nagu kala vees tundma, спорт -- его \стихия sport on tema meelistegevus v meelisharrastus, море -- его родная \стихия meri on tema kodu

72 С неод. (без ед. ч.) ööpäev, ööp; солнечные \суткики astr. päikeseööpäev, звёздные \суткики astr. täheööpäev, \суткики, проведённые в море mer. sõidupäevad, потерянные \суткики kadukuupäevad (kuupäevaraja ületamisel), kaotatud ööpäevad, круглые \суткики ööpäev läbi, kogu ööpäev, \суткиками позже ööpäev hiljem, через двое \суткиок (1) kahe (öö)päeva v ööba pärast, (2) iga kahe ööpäeva v ööba tagant

76 С ж. неод. (бeз мн. ч.) maismaa; по \сушае maitsi, (mais)maad mööda, на \сушае и на море maal ja merel

122 П (кр. ф. \тихийх, тиха, \тихийхо, тихи; сравн. ст. \тихийше; превосх. ст. тишайший 124) vaikne, tasane, vagane, vagune, vagur; \тихийхий ветер vaikne tuul, \тихийхий голос vaikne v tasane hääl, \тихийхий стук tasane koputus, \тихийхая ночь vaikne öö, \тихийхий час vaikne tund, puhketund, \тихийхий городок vaikne linnake, \тихийхое море vaikne v tüün meri; \тихийхий нрав vaikne v tasane v vaga loomus, \тихийхий ребёнок vaikne v vagane v vagur v rahulik laps, \тихийхое помешательство vaikne hullus, Тихий океан Vaikne ookean, \тихийхий ход tasane v aeglane käik; ‚

\тихийхая пристань vaikne sadam;

в \тихийхом омуте черти водятся vanas. vaga vesi, sügav põhi

374 Г сов.несов.

уходть I 1. куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); \уйти на работу tööle minema, \уйти в море merele minema, \уйти на охоту jahile minema, \уйти на фронт rindele minema, \уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, \уйти в отпуск puhkusele minema, \уйти в отставку erru minema, \уйти на пенсию pensionile minema, \уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt v areenilt lahkuma, \уйти от дел asjaajamisest eemale jääma v tõmbuma, \уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, \уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, \уйти вперёд ette minema v jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti v sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus v suri õitsvas v kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid v mahtusid kohvrisse;

2. от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma v põiklema v hiilima v kalduma v minema; \уйти от погони tagaajajate käest pääsema, \уйти от дождя vihma eest varju(le) v vihmavarju minema, \уйти от опасности hädaohust pääsema, \уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima v põiklema, \уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma v pääsema, \уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse v pole pääsu, \уйти в подполье ülek. põranda alla minema;

3. ülek. mööduma, mööda minema v veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas v läbi v käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud v mööda läinud v möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;

4. на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks v ostude peale v sisseostude tegemiseks kulus v läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub v läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub v läheb kolm meetrit riiet;

5. во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; \уйти в науку teadusesse süvenema, \уйти в воспоминания mälestustesse süvenema v süüvima;

6. во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); \уйти под воду vee alla vajuma v minema, \уйти ко дну v на дно põhja vajuma v minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks v vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;

7. kõnek. üle keema v minema v ajama; молоко ушло piim kees üle;

8. kõnek. ette käima v minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees v ette käinud;

9. во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; \уйти в ствол putke kasvama v minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid; ‚

\уйти v

уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama;

\уйти v

уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest v siit ilmast lahkuma, teise ilma minema;

\уйти v

уходить в самого себя enesesse kapselduma v tõmbuma;

\уйти v

уходить из жизни elavate kirjast lahkuma;

\уйти v

уходить между пальцами v

сквозь пальцы kõnek. käest v läbi peo v sõrmede vahelt pudenema v kaduma;

\уйти от самого себя iseenda eest põgenema v pakku minema;

\уйти v

уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema v sukelduma;

почва уходит v

ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob v kadus jalge alt v on jalge alt kadunud;

душа ушла v

уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub v vajus v kukub v kukkus saapasäärde;

далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega- millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua;

\уйти v

уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema

268 Г сов.несов.

успокаиваться 1. rahunema, rahustuma, vaikseks jääma, vaibuma; ребёнок \успокоитьсялся laps rahunes v jäi rahulikuks, море \успокоитьсялось meri jäi tüüneks v vaikseks, ветер \успокоитьсялся tuul vaibus v soikus v rauges, сердце \успокоитьсялось süda sai v leidis rahu v rahunes v jäi rahule, нервы \успокоитьсялись närvid rahunesid maha, боль \успокоитьсялась valu vaibus;

2. на чём kõnek. millega rahule jääma, rahulduma; \успокоитьсяться на достигнутом saavutatuga rahulduma

313b Г несов.

1. käima (ka ülek.), kõndima, liikuma, liikvel olema; kurseerima, mille vahet käima; \ходить в школу koolis käima, \ходить на работу tööl v ametis käima, \ходить в театр teatris käima, \ходить в гости külas v võõrusel käima, \ходить по магазинам mööda poode v poodides käima, \ходить гулять jalutamas v kõndimas käima, \ходить за грибами seenel käima, \ходить на охоту jahil käima, \ходить на медведя karujahil käima, karu jahtima, \ходить на парусах v под парусами purjetama, purjetamas käima, \ходить на вёслах aerutamas v sõudmas käima, \ходить в море merel käima, merd sõitma, \ходить в атаку rünnakul käima, \ходить за плугом adra taga käima, \ходить на лыжах suusatama, \ходить в ногу ühte jalga astuma v käima, \ходить босиком paljajalu käima, \ходить на цыпочках kikivarvul käima, \ходить на руках kätel käima, \ходить под руку v под ручку käevangus v käe alt kinni käima, \ходить на костылях karkudega käima, \ходить в тапочках sussidega käima, \ходить в пальто mantliga v palituga käima, \ходить неряхой lohakalt riides käima, lohakas välja nägema, \ходить в трауре leinariideid kandma, leinariides käima, \ходить в очках prille kandma, \ходить с бородой habet kandma, \ходить пешкой etturiga käima, \ходить тузом v с туза ässaga käima, ässa välja käima, солнце ходит высоко päike käib kõrgelt, облака ходят по небу taevas liiguvad v sõuavad pilved, ходят слухи käib kuuldus v kumu, käivad jutud v kuuldused, поезда ходят регулярно rongiliiklus on korrapärane, rongid käivad v liiguvad korrapäraselt, поезда ходят по расписанию rongid käivad sõiduplaani järgi, трамвай уже ходит tramm juba käib v sõidab;

2. за кем-чем hoolitsema kelle-mille eest, talitama keda; \ходить за больным haige eest hoolitsema, haiget põetama v talitama;

3. (sõidu-, ratsa- vm. loom) olema; эта лошадь ходит под седлом see on ratsahobune;

4. kõnek. kõikuma, üles-alla liikuma; мостки ходят под ногами purre kõigub jalgade all;

5. kõnek. väljas v asjal käima; ребёнок ходит на горшок laps käib potil;

6. madalk. mis ametis olema v ametit pidama, \ходить в старостах rühmavanem v klassivanem v külavanem olema;

\ходить колесом hundiratast viskama;

\ходить в золоте kullas ja karras käima;

\ходить на задних лапках перед кем kõnek. kelle ees saba liputama, lipitsema, lömitama, kannuseid teenima;

\ходить по ниточке v

по струнке nagu nööripidi käima;

по миру \ходить kõnek. kerjamas käima;

\ходить вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima;

\ходить именинником kõnek. kellel on v oli rõõmus nägu peas kui peiupoisil, rõõmust v õnnest särama;

\ходить как во сне nagu unes v nagu kuutõbine ringi käima;

\ходить на голове kõnek. maja selga võtma;

\ходить козырем kõnek. kui ärtuäss v nina seljas v uhkelt v iseteadvalt ringi käima;

\ходить на помочах у кого kõnek. nõõrist tõmmata olema, kelle lõa otsas olema;

\ходить на цыпочках перед кем kelle ees saba liputama, kas või nahast välja pugema;

\ходить по пятам за кем, кого kelle kannul käima, kellel kogu aeg sabas sörkima;

\ходить с протянутой рукой kätt väristama;

\ходить гоголем kõnek. tähtsalt v kui täispuhutud kalkun v konn ringi käima;

\ходить тенью за кем nagu vari kelle kannul käima;

недалеко \ходить за примером näidet pole tarvis kaugelt otsida, näide on käepärast võtta

1. koha v suuna märkimisel üle, teisel pool, pealtpoolt; \через море üle mere, мост \через реку Нарву Narva jõe sild, ремень \через плечо üleõlarihm, rihm on üle õla, перейти \черезулицу üle tänava minema, tänavat ületama, лезть \через забор üle aia v tara ronima, наливать \через край üle ääre valama, переходить \через границу piiri ületama, üle piiri käima, живу \через улицу elan teisel pool tänavat;

2. läbimise märkimisel läbi; идти \через толпу rahvamurrust läbi minema, ехать \через город läbi linna sõitma, смотреть \через стекло läbi klaasi silmitsema;

3. vahendi v vahendaja märkimisel kaudu, läbi, abil, teel, vahendusel, vahetalitusel, -st, -ga; \через газету ajalehe kaudu, ajalehest, \через доверенного voliniku kaudu v vahendusel, сообщить \через друга sõbra kaudu teada andma, sõbraga sõna saatma, ехать \через Москву Moskva kaudu sõitma, переходить \через чьи руки kelle käest läbi käima, казнь \через повешение surmanuhtlus poomise läbi, писать слово \через чёрточку sõna sidekriipsuga v sidekriipsu abil kirjutama;

4. aja- v kohavahemiku märkimisel pärast, peale, tagant, järel, -ga; приду \через час tulen tunni aja pärast, смена \через каждые два часа vahetus on kahe tunni tagant, \через две станции peale v pärast kaht jaamavahet, kahe jaamavahe järel, принимать лекарство \через час iga tunni tagant rohtu võtma, работать \через день ülepäeviti v üle päeva v päeva tagant v igal teisel päeval töötama, печатать \через два интервала kahese reavahega tippima v kirjutama;

5. ülemäärasuse v liia märkimisel üle, ülemäära, ülearu, üli-, päratu, arutu, liiga, liialt, -ga; богат \через край ülirikas, ülemäära v ülearu v päratu rikas, \через меру крут liiga v liialt v ülearu järsk, работы \через край tööd on kuhjaga, горя \через край muret on rohkem kui tarvis; перешагнуть v переступать \через страх hirmust võitu saama;

6. madalk. põhjuse märkimisel tõttu, pärast; \через болезнь haiguse tõttu, \через такие обстоятельства seesuguste asjaolude v säärase olukorra pärast v tõttu; ‚

\через силу läbi häda, suure surmaga v vaevaga, üle jõu;

\через голову кого kellest mööda minnes, keda informeerimata v asjasse pühendamata v vahele jättes v ignoreerides

236 Г несов.

1. mühisema, mühama, mürisema, kohisema, kohama, kahisema, sahisema, pahisema, sumisema; лес \шуметьит mets mühiseb v mühab v kohiseb v kohab, листья \шуметьят lehed sahisevad, море \шуметьит meri mühab, ветер \шуметьит tuul mühiseb v tuhiseb, камыш \шуметьит kõrkjad sahisevad, моторы \шуметьят mootorid mürisevad, самовар \шуметьит teemasin v samovar pahiseb v kahiseb, \шуметьит в голове у кого kelle(l) peas kohiseb v sumiseb, ladvas kohiseb, \шуметьит в ушах у кого kelle kõrvad kohisevad, kellel kõrvus kohiseb v huugab, дети стали \шуметьеть lapsed tõstsid kära v hakkasid sumisema v käratsema, здесь недавно \шуметьел бой alles hiljuti oli siin lahingumüra v lahingukära, alles hiljuti mürises siin lahing;

2. чем kolistama; kahistama, sahistama; \шуметьеть посудой nõudega kolistama, \шуметь платьем kleidiga kahistama v sahistama;

3. kõnek. kisama (ka ülek.), lärmama, lärmi lööma, käratsema; \шуметьеть из-за пустяков tühiste asjade v tühja pärast tüli tõstma v lärmama v lärmi lööma v kisa tegema, успокойся, не \шуметьи rahune (maha) ja ära käratse v lärma, об этом так много \шуметьели в газетах sellest tehti ajalehtedes nii palju kära, selle ümber lärmati nii palju ajalehtede veergudel, \шуметьеть о своих успехах oma edust kõigile kuulutama v pasundama