"на+мели"

gener. nagu kala kuival, abitus seisundis

liter. kuival olema, raskes seisundis olema

90 (предл. п. ед. ч. о мели, на мели) С ж. неод. madal, madalik (vees), rahu; песчаная \мельь liivamadal, подводная \мельь veealune rahu, allveerahu, сесть v наскочить на \мельь madalale v madalikule kinni jooksma, karile jooksma, сняться с \мельи madalalt v madalikult lahti saama v pääsema; ‚ (сидеть)

(как рак) на \мельи kõnek. kuival v pigis v plindris olema; сидит как рак на \мельи (tal) on näpud põhjas

18 С м. од. vähk; речной \рак zool. jõevähk ( Astacus), \раки zool. vähid, koorikloomad ( Crustacea), ползти, как \рак nagu tigu venima, ползти \раком neljakäpakil roomama, красный как \рак vähkpunane, punane nagu keedetud vähk; ‚

показать кому,

где \раки зимуют kõnek. näitama, kuidas Luukas õlut teeb;

как \рак на мели kõnek. nagu kala kuival;

знать, где \раки зимуют kõnek. teadma, kus kivi all vähid peidus on;

когда \рак свистнет madalk. siis kui vares valgeks läheb, siis kui vähk vilistab;

на безрыбье и \рак рыба kõnekäänd hädaga sööb vanakurat kärbseidki, kõlbab ka, kui paremat ei ole, kehval v vaesel ajal käib küll

232b Г несов. где, над чем, на чём, без чего istuma (ka ülek.); \сидетьеть за рулём roolis v rooli taga istuma v olema, \сидетьеть целыми днями в библиотеке päevad läbi raamatukogus istuma, \сидетьеть за обедом lõunalauas istuma, lõunat sööma, \сидетьеть за чаем teelauas istuma, teed jooma, \сидетьеть без дела tegevuseta v käed rüpes istuma, \сидетьеть в тюрьме vangis v kinni istuma, \сидетьеть под арестом vahistatud v vahi all olema, \сидетьеть без денег kõnek. ilma rahata olema, \сидетьеть на диете dieedil olema, \сидетьеть на картошке kõnek. palja kartuli peal v ainult kartulist elama, \сидетьеть на корточках kükitama, kükkima, \сидетьеть на вёслах aerutama, \сидетьеть на гребне волны mer. (1) lainelaual sõitma, (2) (laineil) liuguma, \сидетьеть на мели (1) madalikule v karile jooksnud olema, (2) kõnek. ülek. näpud põhjas v peenike peos v kuival olema, omadega sees olema, глаза \сидетьят глубоко silmad on sügaval v aukus, собака \сидетьит на цепи koer on v istub ketis, лодка \сидетьела глубоко paat istus sügavalt vees, пальто \сидетьело безукоризненно mantel istus laitmatult, в ней \сидетьела крепкая уверенность ta oli kindlalt veendunud; ‚

\сидетьеть в печёнках у кого kõnek. kellel pinnuks silmas olema, kellel kui täi krae vahel olema;

\сидетьеть гвоздём v

как гвоздь в голове у кого kõnek. kellel peas istuma, kellel kinnisideeks muutunud olema, keda alatasa jälitama v vaevama v kummitama v painama;

\сидетьеть между двух стульев v

двумя стульями kahe pere koer olema;

\сидетьеть сложа руки käed rüpes istuma;

\сидетьеть не шее у кого kõnek. kelle kaelas v kaela peal olema; \сидетьеть

как на иголках kõnek. nagu tulistel sütel v nõeltel istuma;

\сидетьеть в голове kõnek. peas istuma, asu mitte andma (näit. mõte); \сидетьеть

в девках madalk. vanatüdruk olema;

вот где \сидетьит кто-что у кого kõnek. siiamaani v kõrini olema kellest-millest;

\сидетьеть в четырёх стенах nelja seina vahel istuma, kodus konutama;

\сидетьеть на пище святого Антония kõnek. humor. näljakäppa imema;

\сидетьеть у разбитого корыта lõhkise küna ees v ääres olema v istuma, omadega läbi olema

264 Г сов.несов.

снимать 1. кого-что maha v ära v lahti võtma; \снять картину со стены pilti v maali seinalt maha võtma, \снять грим grimmi maha võtma, \снять строительные леса tellinguid maha võtma, \снять мачту mer. masti maha võtma, \снять что с производства mille tootmist lõpetama, \снять вопрос с повестки дня küsimust päevakorrast maha võtma v välja jätma v kustutama, \снять пальто palitut maha v seljast ära võtma, \снять шкуру nahka maha võtma, nülgima, \снять чайник с плиты teekannu pliidilt ära võtma, \снять шторы kardinaid eest ära võtma, \снять ответственность с кого kellelt vastutust (ära) võtma, \снять премию preemiast ilma jätma, \снять сливки с молока piima koorima, piima pealt koort riisuma v (ära) võtma, \снять бороду habet maha ajama, \снять безбилетного пассажира piletita sõitjat maha tõstma, \снять пароход с мели laeva madalikult lahti võtma, \снять со стропа troppe vallandama v lahti võtma, lahti troppima, \снять чешую soomustest puhastama, \снять допрос jur. üle kuulama, \снять свидетельское показание jur. tunnistaja ütlust võtma;

2. kõrvaldama, kustutama; \снять противоречие vastuolu kõrvaldama, \снять судимость jur. karistust kustutama, \снять запрет keeldu tühistama v kaotama, \снять выговор noomitust maha võtma v tühistama, \снять блокаду blokaadi lõpetama;

3. что koristama; \снять урожай saaki v vilja koristama;

4. кого vallandama, tagandama, lahti laskma, maha võtma; \снять с работы töölt vallandama v lahti laskma, \снять с места kohalt lahti laskma, \снять с учёта arvelt maha võtma;

5. что (jäljendit) tegema v võtma; \снять копию koopiat v ärakirja tegema, \снять план местности koha v paikkonna plaani tegema, \снять мерку mõõtu võtma;

6. кого-что filmi v pilti tegema, jilmima, pildistama, \снять девочку tüdrukut pildistama, tüdrukust pilti tegema, \снять фильм filmima, filmi tegema, \снять на киноплёнку filmima;

7. что üürile võtma, üürima; \снять комнату tuba üürima; ‚

как рукой сняло kõnek. nagu käega v peoga pühitud;

\снять v

снимать голову с кого, кому kõnek. (1) kellel pead maha võtma, (2) keda alt vedama;

\снять v

снимать пенки v

сливки с чего koort pealt riisuma, manti võtma;

\снять v

снимать стружку с кого madalk. kelle nahka täis sõimama, kellele sauna v säru v peapesu tegema;

\снять v

снимать последнюю рубашку с кого kõnek. kellelt viimast särki seljast võtma

311a Г сов.несов.

стаскивать 1. кого-что, с кого-чего (maha, kokku, ära) tirima, vedima, sikutama; \стащить мешок с воза kotti koormast maha tirima, \стащить скатерть со стола laudlina maha tõmbama, \стащить лодку в воду paati vette vedama, \стащить лодку с мели paati madalikult lahti tirima, \стащить перчатки с рук kõnek. kindaid käest kiskuma v sikutama, \стащить мешок в подвал kotti keldrisse tassima, \стащить дрова в сарай (kõiki) puid kuuri tassima;

2. (без несов.) кого, куда kõnek. tirima, vedama; \стащить в кино kinno tirima v kaasa vedama;

3. (без несов.) что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära tõmbama

257 Г несов.

1. seisma, püsima, olema; parkima (liikluses); \стоятьять на месте paigal seisma v püsima, \стоятьять на ногах püsti seisma, \стоятьять на цыпочках kikivarvul seisma, \стоятьять навытяжку tikksirgelt seisma, \стоятьять спиной к кому seljaga v selg kelle poole seisma, \стоятьять перед зеркалом peegli ees seisma, \стоятьять на ветру tuule käes seisma, \стоятьять в очереди järjekorras seisma v olema, \стоятьять перед глазами silmade v silme ees seisma, \стоятьять за мир rahu eest seisma, rahu kaitsma, \стоятьять борт о борт pardati v pardad vastakuti v parras pardas seisma, \стоятьять на мели madalikul seisma v olema, \стоятьять на якоре ankrus seisma v olema, \стоятьять на вахте vahis seisma v olema, \стоятьять близко к кому kelle lähedal seisma, kellele lähedane olema, \стоятьять на стороне кого kelle poolt olema, \стоятьять в центре внимания tähelepanu keskpunktis v keskmes olema, \стоятьять у власти võimul olema, valitsema, \стоятьять во главе чего mille eesotsas olema, \стоятьять на повестке дня päevakorras olema, \стоятьять в списке nimekirjas olema, \стоятьять наготове valmis olema, \стоятьять на страже Родины kodumaa kaitsel olema, kodumaad kaitsma, \стоятьять в обороне kaitses v kaitsel olema, \стоятьять на почту (vahi)postil olema v seisma, \стоятьять на коленях põlvili olema, põlvitama, \стоятьять лагерем laagris olema, \стоятьять на зимних квартирах talvekorteris olema, \стоятьять перед катастрофой katastroofi v suure õnnetuse äärel v hukkumas v hukul olema, часы \стоятьят kell seisab, работа \стоятьит töö seisab, перед нами \стоятьят важные задачи meie ees seisavad tähtsad ülesanded, цветы \стоятьят в вазе lilled on vaasis, слёзы \стоятьят в горле nutuklimp on kurgus, на глазах \стоятьяли слёзы pisarad olid silmis, silmad olid veekalkvel v vees, \стоятьяло лето oli suvi, на дворе \стоятьял октябрь käes oli oktoober, \стоятьяли солнечные дни olid v püsisid päik(e)selised v päikest täis päevad, жара \стоятьит palav v kuum ilm püsib, peab palavat v kuuma ilma, на ногах не \стоятьит ta püsib vaevu jalul, в ушах \стоятьял шум kõrvus kohises, \стоятьит грохот müriseb, mürtsub, \стоятьит смех on kuulda naeru, naerdakse;

2. стой(те) повел. накл. seis, pidage kinni, oodake, pidage; стой! seis! \стоятьйте, теперь я вспомнил pidage, mul tuli nüüd meelde; ‚

\стоятьять горой за кого-что nagu müür kelle-mille eest seisma;

\стоятьять грудью за кого-что rinnaga kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma;

\стоятьять на карте kaalul olema;

\стоятьять над душой чьей, у кого kõnek. (1) juures vahtima, (2) kui uni kellele peale käima, asu v hingerahu mitte andma; ругать v бранить на чём

свет стоит kõnek. sõimama nii et maa must;

\стоятьять выше кого kellest üle olema;

\стоятьять на своём oma seisukoha juurde jääma, oma seisukohale truuks v kindlaks jääma;

\стоятьять одной ногой в могиле kõnek. haua äärel v ühe jalaga hauas olema, üks jalg hauas, teine haua äärel;

\стоятьять на ложном пути valel teel olema;

\стоятьять на смерть elu ja surma peale võitlema, viimseni vastu pidama;

\стоятьять на одной доске с кем kellega ühe pulga peal olema