-
1 примется
• pustí se -
2 стоя
püsti -
3 отпустит
• pustí• povolí• poukáže• popustí -
4 пропустит
• pustí• propustí• promešká -
5 пустит
• pustí• spustí• vypustí• stříbrné blejno -
6 веять
pūsti (pučia, pūtė) -
7 вздувать
pusti (punta, puto) -
8 играть
-
9 пухнуть
-
10 пучить
-
11 раздуваться
-
12 вставать
püsti tõusma -
13 дыбом
püsti; turri -
14 ершистый
püsti; turris -
15 стоймя
püsti; seistes -
16 торчком
püsti; turris -
17 встать
223 Г сов.несов.вставать 1. (üles, püsti) tõusma; \встатьть с места kohalt (püsti) tõusma, солнце \встатьло päike on tõusnud, \встатьть на ноги (1) jalule v püsti tõusma, (2) ülek. omale jalale saama, iseseisvalt elama hakkama, этот больной скоро \встатьнет на ноги see haige tõuseb varsti jalule, \встатьть из-за стола lauast v laua tagant tõusma, при этой мысли волосы \встатьли дыбом seda v sellele mõeldes tõusid juuksed püsti;2. (üles) tõusma, ärkama; \встатьть с постели voodist tõusma, он \встатьл с головной болью ta ärkas valutava peaga v peavaluga;3. за кого-что, на что, против кого-чего, без доп. tõusma (võitluseks, kaitseks vm.); весь народ \встатьл на защиту родины kogu rahvas tõusis kodumaa kaitsele v kaitseks, \встатьть грудью на защиту чего rinnaga kaitsma mida;4. astuma, asuma; \встатьть на ковёр vaibale astuma, \встатьть в очередь järjekorda asuma, \встатьть во главе etteotsa asuma, \встатьть на путь строительства социализма sotsialismi ülesehitusele asuma, \встатьть на чьё место kelle kohale asuma, \встатьть кругом v в круг end ringi võtma, \встатьть на колени põlvili laskuma v langema (ka ülek.), \встатьть на учёт end arvele võtma;5. peatuma, seisma jääma; лошадь \встатьла hobune peatus v jäi seisma, река \встатьла jõgi külmus kinni, заводы \встатьли tehased jäid seisma;6. перед кем-чем, без доп. ülek. kelle ette kerkima; перед путником \встатьли высокие горы ränduri ette kerkisid kõrged mäed, перед ним \встатьла трудная задача tema ees seisis raske ülesanne, ta seisis raske ülesande ees, перед ними \встатьли новые трудности nende ette kerkisid uued raskused, nad seisid uute raskuste ees, он \встатьл перед трудным вопросом ta seisis raske probleemi ees;7. kõnek. (vähe, palju) maksma minema, (kallilt, odavalt) kätte tulema; это нам дорого \встатьнет see läheb meile kalliks maksma;8. kõnek. mahtuma; сюда стол не \встатьнет laud ei mahu siia; ‚\встатьть vвставать поперёк горла kõnek. ristiks kaelas v tülinaks olema;\встатьть vвставать с левой ноги vasaku jalaga voodist tõusma -
18 задрать
216 Г сов.несов.задирать I 1. кого maha murdma; медведь \задратьал корову karu murdis lehma ära;2. (без несов.) кого vaeseomaks peksma;3. что kõnek. (üles, lahti) kiskuma, üles tõstma v käärima, püsti ajama; \задратьать кору на дереве puukoort lahti kiskuma, \задратьать кожу на пальце sõrme marraskile tõmbama, \задратьать рубашку särki v särgi äärt üles tõstma, кот \задратьал хвост kass ajas saba püsti, \задратьать голову pead selga ajama; ‚чёрт бы его \задратьал madalk. kurat v tont teda võtku, susi teda söögu;\задратьать vзадирать нос kõnek. nina püsti ajama, nina püsti käima -
19 вскочить
319b Г сов.несов.вскакивать 1. на что, во что, без доп. (sisse, peale, üles, püsti) hüppama v kargama; \вскочитьть на коня hobuse selga hüppama, \вскочитьть в седло sadulasse hüppama, \вскочитьть в трамвай на ходу liikuvasse trammi hüppama, \вскочитьть на ноги jalule v püsti kargama, \вскочитьть с места püsti kargama;2. на чём ülek. kõnek. äkki tekkima v üles ajama; на носу \вскочитьл огромный прыщ nina peale ajas suur vistrik, на лбу \вскочитьла шишка laubale tõusis muhk; ‚\вскочитьть vвлететь в копеечку kõnek. kalliks maksma minema; tasku pihta käima -
20 поднять
264 (прош. вр. поднял и поднял, подняло и подняло, подняли и подняли; страд. прич. прош. вр. поднятый, кр. ф. поднят, \поднятьа, \поднятьо, \поднятьы; буд. вр. kõnek. подыму, подымешь) Г сов.несов.поднимать 1. кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; \поднять руку (на кого ka ülek.) kätt tõstma ( ka kelle vastu), \поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), \поднять с земли maast üles tõstma, \поднять стул tooli üles v püsti tõstma, \поднять воротник kraed üles tõstma, \поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, \поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, \поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, \поднять брови kulme kergitama, \поднять настроение tuju tõstma, \поднять производительность труда tööviljakust tõstma v suurendama, \поднять дисциплину korda tugevdama, \поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, \поднять голос muus. kõrgemalt laulma, \поднять цены hindu tõstma, \поднять флаг lippu heiskama, \поднять паруса purjesid üles tõmbama v heiskama, \поднять якорь ankrut hiivama, \поднять упавшего kukkunut üles aitama, \поднять изголовье peaalust kergitama v ülespoole tõstma v kõrgemaks tegema, \поднять пыль tolmu üles keerutama, \поднять тревогу paanikat tegema, \поднять шерсть karvu turri ajama, \поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, \поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, \поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama v tuhnima, \поднять на воздух õhkima, õhku laskma, \поднять из пепла tuhast üles ehitama, \поднять вопрос probleemi tõstatama;2. кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; \поднять хозяйство majapidamist edendama v paremale järjele viima;3. üles ajama v äratama; \поднять с постели voodist üles ajama, \поднять на заре koidu ajal üles äratama;4. кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;5. кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; \поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, \поднять в атаку rünnakule viima, \поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,6. что üles kündma; \поднять пар kesa kündma, \поднять целину uudismaad kündma v üles harima;7. кого üles kasvatama, jalule aitama; \поднять детей lapsi jalule aitama v üles kasvatama;8. что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; \поднять возню mürama v hullama hakkama, mürglit korraldama, \поднять вопль halama v kisendama hakkama, kisa tõstma, \поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, \поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, \поднять суматоху segadust v tohuvabohu tekitama, kõiki jalule v ärevile ajama, \поднять шумиху kõnek. kära tegema, \поднять скандал skandaali tegema;9. что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; \поднять карту kaarti ilmekamaks v näitlikumaks tegema (näit. värvides);10. что ülek. kõnek. hakkama v jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda v jõukohane; ‚\поднять vподнимать голову pead tõstma;\поднять vподнимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama;\поднять vставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla v kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema;\поднять vподнимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema;\поднять vподнимать нос kõnek. nina püsti ajama;\поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
См. также в других словарях:
puşti — PUŞTI, puşti, s.m. (fam.) Băiat tânăr, băieţaş, copil; copil ştrengar. – cf. tc. p u ş t desfrânat . Trimis de RACAI, 22.11.2003. Sursa: DEX 98 PUŞTI s. pici, prichindel, ţânc, (reg.) pricolici, (fam.) zgâmboi, (fig.) năpârstoc. (Un puşti de… … Dicționar Român
pusti — pùsti vksm. Kárvės nuo dobilų̃ puñta … Bendrinės lietuvių kalbos žodyno antraštynas
pūsti — pū̃sti, pùčia, pū̃tė; H, R, I 1. intr. SD285, 396, H163, R19, K eiti (apie vėją), dvelkti: Diena buvo ūkanota, nuo laukų pūtė silpnas vėjas J.Marc. Vėjis gausiai pùčia J. Pūtė pūtė šiaurusis vėjelis, barė barė mane motynėlė JD288. Pūtė vėjelis … Dictionary of the Lithuanian Language
Pusti — Cette page d’homonymie répertorie les différents sujets et articles partageant un même nom. Pusti est un toponyme qui peut désigner : Pusti, une île de Croatie ; Pusti, une localité de Croatie située dans la municipalité de Svetvinčenat … Wikipédia en Français
puşti — s. m., art. púştiul; pl. puşti … Romanian orthography
pusti — pùsti, puñta, pùto 1. intr. SD229, R, N, K, J, Jn, Yl, Lkv tinti, brinkti: Ateisiąs laikas, kada nebebūsią niekur pasaulyje ... nuo apsirijimo puntančių ir svaigstančių turtinguočių LzP. Ten vargšo šeimyna karštinėmis serga ir iš bado punta rš … Dictionary of the Lithuanian Language
püşti — is. <fars.> köhn. Oturub söykənmək üçün divara dayadılan döşək. <Səkinə xanım:> Gülsəba, yerə bir döşək sal, dalısına bir püşti qoy. M. F. A.. Tut ağacının altında zərif Kaşan xalçaları salınmış, məxmər döşəkçələr, ipək püştilər,… … Azərbaycan dilinin izahlı lüğəti
Pusti (Svetvinčenat) — Pour les articles homonymes, voir Pusti. Pusti Pays Croatie Comitat … Wikipédia en Français
Pusti Lisac — Sp Pùsti Lisacas Ap Пусти Лисац/Pusti Lisac L k. Juodkalnijoje … Pasaulio vietovardžiai. Internetinė duomenų bazė
Pusti Lisacas — Sp Pùsti Lisacas Ap Пусти Лисац/Pusti Lisac L k. Juodkalnijoje … Pasaulio vietovardžiai. Internetinė duomenų bazė
pūsti — pū̃sti vksm. Šiañdien pùčia stiprùs vėjas … Bendrinės lietuvių kalbos žodyno antraštynas
