-
101 ай
[aj] interiez. (ай-яй,ай-яй-яй)1) (dolore, spavento) ahi!, ahia!, ohi!ай, болит! — ahia, mi fa male!
2) ( rimprovero) oibò!, diamine!ай, как нехорошо! — mannaggia!
3) (meraviglia, ammirazione) perbacco!ай-да тётя Маша! — Che brava, zia Maša!
-
102 ой!
-
103 ох!
[och!] interiez.ah!, ahi!, ahimé!, ohimé! -
104 впрочем
1. aga, ent;2. в функции вводн. сл. muide, muuseas; pealegi; \впрочем, поступайте, как хотите muide, toimige v tehke, nagu soovite, Затопить печку? -- Не нужно…; \впрочем, затопи Kas panna ahi kütte? -- Pole vaja…; või pane pealegi -
105 горн
1 С м. неод. ääs; (kuumutus)ahi; kolle (kõrgahjus); кузнечный \горн (sepa)ääs, кричный \горн selitusahi, сыродутный \горн selituskolle -
106 дымить
301 Г несов.1. suitsema, suitsu ajama; печь \дымитьла ahi ajas suitsu;2. чем kõnek. tossutama; \дымитьть сигарой sigarit tossutama v tõmbama v pahvima;3. кого-что suitsutama; \дымитьть пчёл mesilasi suitsutama;4. ülek. aurama -
107 дышать
183b Г несов.1. чем, без доп. hingama mida; на что puhuma millele; ülek. elama millest; тяжело \дышатьть raskesti v raskelt hingama, \дышатьть свежим воздухом värsket õhku hingama, \дышатьть носом läbi nina hingama, она дышит внуками lapselapsed on tema elu, всё, чем дышат женщины этого круга kõik, millest koosneb selle ringkonna naiste elu;2. чем õhkuma, ülek. ka tulvil olema; печь \дышатьла жаром ahi õhkus kuumust, письмо \дышатьло любовью kirjast õhkus armastust, уж небо осенью \дышатьло taevas oli juba sügisekarva, взгляд дышит гневом pilk põleb vihast; ‚ (он)едва vеле дышит kõnek. (tal on) hing niidiga kaelas;\дышатьть на ладан kõnek. hinge vaakuma -
108 жаркий
122 П (кр. ф. \жаркийок, \жаркийка, \жаркийко, \жаркийки; сравн. ст. \жаркийче; превосх. ст. \жаркийчайший 124) palav(-), kuum, tuline, ülek. ka kirglik, äge, käre; \жаркийкое солнце palav päike, \жаркийкий день kuum v palav päev, \жаркийкая печь kuum v tuline ahi, \жаркийкий пояс geogr. palavvööde, troopikavööde, \жаркийкие страны lõunamaad, \жаркийкий поцелуй palav v kirglik suudlus, \жаркийкий спор äge v tuline vaidlus -
109 забастовать
172b Г сов. streiki (välja) kuulutama, streikima hakkama (ka ülek.); van. loobuma edasi mängimast (kaardimängus); рабочие \забастоватьли töölised kuulutasid streigi, печь \забастоватьла kõnek. ahi hakkas streikima -
110 металлургический
129 П metallurgia-, metallurgiline; \металлургическийая ванна metallurgiline vann, \металлургическийая печь metalli(sulatus)ahi -
111 нести
365 Г несов.1. кого-что (edasi) kandma (ka ülek.), tassima; \нести чемодан kohvrit kandma, \нести мешок на спине kotti seljas tassima, \нести на себе seljas v turjal kandma v tassima, течение быстро несло лодку vool kandis kiirelt paati edasi, \нести наказание karistust kandma, \нести потери kaotusi kandma, \нести расходы kulusid kandma, \нести убытки kahju kannatama;2. что, кому ülek. viima, (endaga kaasa) tooma, edasi andma; \нести культуру в массы kultuuri massidesse viima, \нести гибель hukatust tooma, \нести страдания kannatusi tooma;3. что ülek. täitma (kohustusi); \нести службу teenima, teenistuses olema, \нести ответственность перед кем-чем, за кого-что kelle-mille ees v eest vastutama, \нести вахту vahis olema;4. безл. чем, от кого-чего, откуда kõnek. lõhnama, haisema millest, mille järele; õhkuma, tulema, hoovama; от него несёт табаком ta haiseb tubaka järele, от печки несёт жаром ahi õhkab v hõõgab kuuma, от окна несёт холодом aknast õhkab v tuleb külma, из погреба несёт сыростью keldrist tuleb niiskust v niisket õhku;5. кого-что viima, sõidutama; лошади легко несли сани saan otse lendas hobuste järel;6. madalk. väljendeis: куда тебя (нелёгкая) несёт? куда тебя черти несут? kuhu sa kipud? kes sind sinna ajab?;7. что ülek. kõnek. jamama, loba ajama; ну что ты несёшь mis jama sa küll ajad, mida sa ometi suust välja ajad; ‚\нести чепуху vвздор vахинею vересь kõnek. jama v pada ajama;\нести свой крест oma risti kandma; vrd. -
112 печка
73 С ж. неод. ahi; ‚танцевать от \печкаи kõnek. iroon. otsast peale alustama, sissetallatud v vana rada käima; (начинать, делать)от \печкаи kõnek. taas otsast peale (alustama, tegema) -
113 пойти
374 Г сов.1. куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) ( sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); \пойтийти навстречу kellele vastu minema v tulema, \пойтийти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma v sammu pidama hakkama (ka ülek.), \пойтийти грудью v напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок \пойтишёл laps sai jalad alla v hakkas käima, \пойтийти на вёслах aerutama (hakkama), \пойтийти на парусах purjetama v seilama (hakkama), \пойтийти на охоту jahile minema, \пойтийти на войну sõtta minema, поезд \пойтийдёт утром rong läheb v väljub hommikul, на реке \пойтишёл лёд jõel hakkas jää minema v algas jääminek, кирпич \пойтишёл на стройку tellised läksid v saadeti ehitusele, \пойтийти ко дну põhja minema (ka ülek.), \пойтийти в гору (1) mäkke minema v viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога \пойтишла лесом tee keeras metsa, \пойтишла молва kuulujutud hakkasid käima v läksid liikvele v lahti, лицо \пойтишло пятнами nägu läks laiguliseks v lapiliseks, мороз \пойтишёл по телу külmajudin v külm juga käis üle ihu, кровь \пойтишла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы \пойтишёл дым korstnast hakkas suitsu tulema v tõusma, от печки \пойтишло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, \пойтийти в университет ülikooli astuma v õppima minema, \пойтийти за кого kellele mehele minema, \пойтийти в продажу müügile minema, этот товар не \пойтийдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, \пойтийти в починку parandusse minema, \пойтийти в обработку töötlusse v ümbertöötlusse v ümbertöötamisele minema, \пойтийти в v на лом vanarauaks minema, \пойтийти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, \пойтийти на уступки järele andma, \пойтийти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, \пойтийти на сделку tehingut tegema, \пойтийти на жертвы ohvreid tooma, \пойтийти на самопожертвование end ohverdama, \пойтийти на риск riskima, riskile välja minema, \пойтийти на предательство reetmisteele minema v asuma, \пойтийти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт \пойтишёл на посадку lennuk hakkas maanduma v alustas maandumist v läks maandele, \пойтийти на убыль kahanema, \пойтийти на подъём tõusuteed minema, \пойтийти в пляс tantsu lööma v vihtuma hakkama;2. toimima v toimuma v olema hakkama; часы \пойтишли точно kell hakkas täpselt käima, \пойтишли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре \пойтишёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился - и \пойтишли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя \пойтишли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба \пойтишли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma v kasvama, картофель \пойтишёл в ботву kartul kasvas pealsesse v kasvatas ainult pealseid, дело \пойтишло к концу asi hakkas lahenema v lõpule jõudma, мальчику \пойтишёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди \пойтишли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;3. kõnek. edenema, laabuma; дело \пойтишло на лад asi hakkas laabuma, всё \пойтишло к лучшему kõik liikus paremuse poole, \пойтийти на выздоровление paranema hakkama;4. кому, к чему sobima; ей не \пойтийдёт этот цвет see värv talle ei sobi v ei lähe;5. на кого-что kuluma, minema; на книги \пойтийдёт много денег raamatute peale läheb v kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma v minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;6. sadama; \пойтишёл дождь vihma hakkas sadama, \пойтишёл снег hakkas lund tulema v sadama, \пойтишёл град tuleb v tuli rahet;7. чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); \пойтийти конём ratsuga käima, \пойтийти с туза ässaga käima, ässa välja käima;8. в кого с С мн. ч. kelleks hakkama v saama; \пойтийти в артисты näitlejaks hakkama, \пойтийти в няни lapsehoidjaks v last hoidma hakkama;9. в кого kelle sarnaseks v kellesse minema; \пойтийти в отца isasse minema;10. на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);11. \пойтишёл, \пойтишла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; \пойтишёл вон! madalk. käi minema!;12. с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); \пойтишли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как \пойтишло трясти kus nüüd hakkas raputama, и \пойтишёл, и \пойтишёл küll alles v kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama; ‚\пойтийти vидти vотправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema;\пойтийти vидти на пользу kasuks tulema;\пойтийти далеко (elus) kaugele jõudma;\пойтийти vидти по стопам кого kelle jälgedes minema v astuma v käima;\пойтийти vидти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma;\пойтийти по миру kerjakeppi kätte võtma;\пойтийти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama);\пойтийти vидти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema;\пойтийти vидти с молотка haamri alla minema;\пойтишла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti;если (уж) на то \пойтишло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on;всё \пойтийдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast v kuradile -
114 русский
129 П Vene, Venemaa, vene; Русский музей Vene Muuseum, \русскийая история Venemaa ajalugu, \русскийий язык vene keel, \русскийая печь vene ahi, \русскийая рубаха vene särk, говорю тебе \русскийим языком räägin sulle sulaselges vene keeles -
115 тянуть
339a Г несов.1. кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); \тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, \тянуть силой jõuga tõmbama v tirima v kiskuma v sikutama, \тянуть за руку kättpidi tirima, \тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama v vedama, \тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, \тянуть трубку piipu tõmbama v kiskuma v pahvima, \тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, \тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, \тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, \тянуть кожу nahka venitama, \тянуть песню laulu venitama, \тянуть с ответом vastusega venitama v viivitama, \тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama v (järele) vedama, \тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse v linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub v tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla v looka, тянет ко сну uni tükib v tikub peale;2. что (välja) sirutama, õieli ajama; \тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, \тянуть шею kaela õieli ajama;3. (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; \тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;4. (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob v kannab heinalõhna;5. что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad v on liiga pingul;6. что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb v pumpab vett, \тянуть вино kõnek. veini timmima v imema, \тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, \тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, \тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;7. что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;8. kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;9. что aj. raket kandma;10. на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja; ‚\тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma;\тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema v sundima v käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama;\тянуть едва vс трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama;\тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama;\тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma;\тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama;\тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama;\тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama;\тянуть (служебную, солдатскую)\тянуть одну и ту же песню kõnek. halv. ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal;\тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama;\тянуть резину kõnek. viivitama, venitama -
116 угарный
126 П1. vingu-, karmu-; vingune, karmune; \угарныйный газ vingugaas, süsinikoksiid, \угарныйный воздух vingune õhk, \угарныйная печь vingu v karmu ajav ahi;2. (кр. ф. \угарныйен, \угарныйна, \угарныйно, \угарныйны) ülek. meeletu, hullunud, pöörane, talitsematu, ohjeldamatu, arutu; \угарныйная жизнь meeletu v pöörane elu, \угарныйное веселье ohjeldamatu v lõbutsemine, äge pillerkaar v pidu -
117 herohero
crimson, bright red; he varu i te ki'ea ka herohero ró te hakari, to paint one's body red with ki'ea; ku hú á te huka-huka, ku herohero á i roto i te ahi, burning wood shows red in the fire.the colour of ripe fruit, the yellow of ripe bananas.figuratively: angry: ku herohero á te manava = ku ká te manava. -
118 hika
to make (a fire) in the old manner (by rubbing a stick against a board): he hika i te ahi. -
119 hú
to catch fire, to burn (of fire); ku hú á te ahi, the fire is burning.to blow strongly (of wind).to be furious, in a rage, to be mad (angry); ku hú á tou tagata hoônui era kia au, that important man is mad at me. -
120 kere
used in the expression: he-kere i te ahi, to keep a fire going from one day to the next, by leaving embers in a hole in the ground, throwing some firewood on top, and covering it with ashes and some stones so that it does not burn out later.
См. также в других словарях:
ahí — adverbio de lugar 1. Indica un lugar próximo tanto a la persona que habla como a la que escucha, o el lugar en que está la persona a la que se habla. Relaciones y contrastes: aquí representa el lugar próximo a la persona que habla; ahí, un lugar… … Diccionario Salamanca de la Lengua Española
Ahi — may refer to: *Ahi (Biblical figure), son of Abdiel *Ahi (Hinduism), an epithet of Vritra *Ahi (language) *Ahi (political party), a political party in Israel *Ahi Evren *Yellowfin tuna, most commonly referred to as ahi tunaAHI may also refer to:… … Wikipedia
ahí — (De a 1 y el ant. hi, y, en tal lugar). 1. adv. l. En ese lugar, o a ese lugar. 2. En esto, o en eso. Ahí está la dificultad. 3. Esto o eso. De [m6]ahí se deduce. [m6]Por [m6]ahí puede conocerse la verdad … Diccionario de la lengua española
Ahi — Cette page d’homonymie répertorie les différents sujets et articles partageant un même nom. {{{image}}} Sigles d une seule lettre Sigles de deux lettres > Sigles de trois lettres … Wikipédia en Français
AHI — ist: das Volk der Ahi lebt teilweise um Lae auf Papua Neuguinea der Name eines verbreiteten Thunfischs, siehe Gelbflossen Thun ein männlicher Vorname, bekannt aus biblischen Schriften und mit der Bedeutung „mein Bruder“: in 1. Chr 5, 15: Sohn von … Deutsch Wikipedia
Ahi — ist: das Volk der Ahi lebt teilweise um Lae auf Papua Neuguinea der Name eines verbreiteten Thunfischs, siehe Gelbflossen Thun ein männlicher Vorname, bekannt aus biblischen Schriften und mit der Bedeutung „mein Bruder“: in 1. Chr 5, 15: Sohn von … Deutsch Wikipedia
ahi — inter. AU 1. esprime dolore o disperazione: ahi! che male!; anche s.m.inv.: non parla, dice solo un ahi 2. in unione con un pron.pers. si usa spec. con valore scherz.: ahivoi, se si arrabbia! {{line}} {{/line}} VARIANTI: 3ai. DATA: av. 1294.… … Dizionario italiano
AHI — Latin. frater meus, fil. Somer. 1 Paral. c. 7. v. 34 … Hofmann J. Lexicon universale
ahi — AHI. Sorte d interjection qui exprime la douleur. On dit aussi Aïe. Voyez ce mot … Dictionnaire de l'Académie Française 1798
ahi — / ai/ interiez. [esprime in genere dolore, rimpianto, o è voce di lamento] ▶◀ ahimè, oh, ohi, ohimè, povero me, uhi … Enciclopedia Italiana
ahi — *ahi, *ah germ.?, Substantiv: nhd. Haken ( Maskulinum); ne. hook (Neutrum); Rekontruktionsbasis: ahd.; Etymologie: idg. *ak̑ (2), *ok̑ , *h₂ek̑ , *h₂ak̑ … Germanisches Wörterbuch
