откуда+вы+(идёте)+

234 Г несов.

1. на чём, по чему, через что, где, куда, откуда lendama (üks kord v. samas suunas), ülek. kõnek. ka kukkuma; птицы \лететьят на юг linnud lendavad lõunasse v lõuna poole, завтра лечу в Ялту homme sõidan (lennukiga) v lendan Jaltasse, пули \лететьят kuulid lendavad, шапки \лететьят в воздух mütsid lendavad õhku, время \лететьит aeg lendab, он со всего маху \лететьит в сугроб ta lendas täie hooga hange, \лететьеть стрелой noolena lendama, акции \лететьят вниз aktsiad langevad;

2. ülek. tormama, kihutama; мимо \лететьят поезда rongid kihutavad mööda, ronge kihutab mööda;

3. чем, к кому ülek. kanduma; \лететьеть мечтой куда mõttes kuhu kanduma, все думы \лететьят к ней kõik mõtted on tema juures; ‚

\лететьеть вверх тормашками kõnek. uperkuuti v vastu taevast lendama;

\лететьеть кувырком uperpalli lendama v veerema; vrd.

365 Г несов.

1. кого-что (edasi) kandma (ka ülek.), tassima; \нести чемодан kohvrit kandma, \нести мешок на спине kotti seljas tassima, \нести на себе seljas v turjal kandma v tassima, течение быстро несло лодку vool kandis kiirelt paati edasi, \нести наказание karistust kandma, \нести потери kaotusi kandma, \нести расходы kulusid kandma, \нести убытки kahju kannatama;

2. что, кому ülek. viima, (endaga kaasa) tooma, edasi andma; \нести культуру в массы kultuuri massidesse viima, \нести гибель hukatust tooma, \нести страдания kannatusi tooma;

3. что ülek. täitma (kohustusi); \нести службу teenima, teenistuses olema, \нести ответственность перед кем-чем, за кого-что kelle-mille ees v eest vastutama, \нести вахту vahis olema;

4. безл. чем, от кого-чего, откуда kõnek. lõhnama, haisema millest, mille järele; õhkuma, tulema, hoovama; от него несёт табаком ta haiseb tubaka järele, от печки несёт жаром ahi õhkab v hõõgab kuuma, от окна несёт холодом aknast õhkab v tuleb külma, из погреба несёт сыростью keldrist tuleb niiskust v niisket õhku;

5. кого-что viima, sõidutama; лошади легко несли сани saan otse lendas hobuste järel;

6. madalk. väljendeis: куда тебя (нелёгкая) несёт? куда тебя черти несут? kuhu sa kipud? kes sind sinna ajab?;

7. что ülek. kõnek. jamama, loba ajama; ну что ты несёшь mis jama sa küll ajad, mida sa ometi suust välja ajad; ‚

\нести чепуху v

вздор v

ахинею v

околесицу v

ересь kõnek. jama v pada ajama;

\нести свой крест oma risti kandma; vrd.

365 Г несов.

1. kihutama, kõnek. tormama; яхта \нестисьётся по волнам purjekas kihutab lainetel, \нестисьтись во весь опор tuhatnelja kihutama, \нестисьтись вскачь kappama, куда ты \нестисьёшься? kuhu sa tormad?;

2. ülek. levima, kanduma, kostma; из кухни \нестисьётся запах жаркого köögist tuleb praelõhna, откуда-то \нестисьлись песни kuskilt kostis laulu;

3. страд. к

нести I; vrd.

374 Г сов.

1. куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) ( sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); \пойтийти навстречу kellele vastu minema v tulema, \пойтийти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma v sammu pidama hakkama (ka ülek.), \пойтийти грудью v напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок \пойтишёл laps sai jalad alla v hakkas käima, \пойтийти на вёслах aerutama (hakkama), \пойтийти на парусах purjetama v seilama (hakkama), \пойтийти на охоту jahile minema, \пойтийти на войну sõtta minema, поезд \пойтийдёт утром rong läheb v väljub hommikul, на реке \пойтишёл лёд jõel hakkas jää minema v algas jääminek, кирпич \пойтишёл на стройку tellised läksid v saadeti ehitusele, \пойтийти ко дну põhja minema (ka ülek.), \пойтийти в гору (1) mäkke minema v viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога \пойтишла лесом tee keeras metsa, \пойтишла молва kuulujutud hakkasid käima v läksid liikvele v lahti, лицо \пойтишло пятнами nägu läks laiguliseks v lapiliseks, мороз \пойтишёл по телу külmajudin v külm juga käis üle ihu, кровь \пойтишла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы \пойтишёл дым korstnast hakkas suitsu tulema v tõusma, от печки \пойтишло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, \пойтийти в университет ülikooli astuma v õppima minema, \пойтийти за кого kellele mehele minema, \пойтийти в продажу müügile minema, этот товар не \пойтийдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, \пойтийти в починку parandusse minema, \пойтийти в обработку töötlusse v ümbertöötlusse v ümbertöötamisele minema, \пойтийти в v на лом vanarauaks minema, \пойтийти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, \пойтийти на уступки järele andma, \пойтийти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, \пойтийти на сделку tehingut tegema, \пойтийти на жертвы ohvreid tooma, \пойтийти на самопожертвование end ohverdama, \пойтийти на риск riskima, riskile välja minema, \пойтийти на предательство reetmisteele minema v asuma, \пойтийти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт \пойтишёл на посадку lennuk hakkas maanduma v alustas maandumist v läks maandele, \пойтийти на убыль kahanema, \пойтийти на подъём tõusuteed minema, \пойтийти в пляс tantsu lööma v vihtuma hakkama;

2. toimima v toimuma v olema hakkama; часы \пойтишли точно kell hakkas täpselt käima, \пойтишли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре \пойтишёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился - и \пойтишли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя \пойтишли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба \пойтишли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma v kasvama, картофель \пойтишёл в ботву kartul kasvas pealsesse v kasvatas ainult pealseid, дело \пойтишло к концу asi hakkas lahenema v lõpule jõudma, мальчику \пойтишёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди \пойтишли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;

3. kõnek. edenema, laabuma; дело \пойтишло на лад asi hakkas laabuma, всё \пойтишло к лучшему kõik liikus paremuse poole, \пойтийти на выздоровление paranema hakkama;

4. кому, к чему sobima; ей не \пойтийдёт этот цвет see värv talle ei sobi v ei lähe;

5. на кого-что kuluma, minema; на книги \пойтийдёт много денег raamatute peale läheb v kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma v minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;

6. sadama; \пойтишёл дождь vihma hakkas sadama, \пойтишёл снег hakkas lund tulema v sadama, \пойтишёл град tuleb v tuli rahet;

7. чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); \пойтийти конём ratsuga käima, \пойтийти с туза ässaga käima, ässa välja käima;

8. в кого с С мн. ч. kelleks hakkama v saama; \пойтийти в артисты näitlejaks hakkama, \пойтийти в няни lapsehoidjaks v last hoidma hakkama;

9. в кого kelle sarnaseks v kellesse minema; \пойтийти в отца isasse minema;

10. на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);

11. \пойтишёл, \пойтишла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; \пойтишёл вон! madalk. käi minema!;

12. с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); \пойтишли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как \пойтишло трясти kus nüüd hakkas raputama, и \пойтишёл, и \пойтишёл küll alles v kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama; ‚

\пойтийти v

идти v

отправляться v

отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema;

\пойтийти v

идти на пользу kasuks tulema;

\пойтийти далеко (elus) kaugele jõudma;

\пойтийти v

идти по стопам кого kelle jälgedes minema v astuma v käima;

\пойтийти v

идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma;

\пойтийти по миру kerjakeppi kätte võtma;

\пойтийти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama);

\пойтийти v

идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema;

\пойтийти v

идти с молотка haamri alla minema;

\пойтишла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti;

если (уж) на то \пойтишло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on;

всё \пойтийдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast v kuradile

374 Г сов.несов.

приходить 1. куда, откуда (kohale) tulema; \прийти на завод tehasesse tulema, \прийти с фронта rindelt tulema, \прийти домой к обеду lõunaks koju tulema, \прийти к мысли о чём millisele mõttele tulema, \прийти к власти võimule tulema, \прийти на помощь appi tulema, \прийти на выручку hädas appi tulema, \прийти в норму normi minema, он пришёл на всё готовое talle oli kõik ette ja taha ära tehtud;

2. (без 1 и 2 л.) saabuma, kätte jõudma, tulema; придёт и его черёд küll tuleb ka tema kord, пришла весна kevad on käes v kätte jõudnud v tulnud v saabunud, пришла пора подумать о чём on aeg järele mõelda mille üle;

3. к чему jõudma; \прийти к правильному решению õigele otsusele jõudma, \прийти к заключению v к выводу järeldusele jõudma, järeldama, \прийти к убеждению veendumusele jõudma, \прийти к соглашению kokkuleppele jõudma, \прийти к истине tõe äratundmisele jõudma;

4. во что sattuma; muutuma; \прийти в ярость raevu sattuma, \прийти в изумление hämmastuma, \прийти в восхищение v в восторг vaimustuma, vaimustusse sattuma, \прийти в хорошее настроение head tuju saama, \прийти в отчаяние meelt heitma, \прийти в движение liikuma hakkama, käima minema, \прийти в упадок mõõnaseisu langema, allamäge minema, alla käima, tagasi langema, я пришёл в ужас mul hakkas õudne, mind haaras õudustunne, \прийти в негодность kõlbmatuks muutuma; ‚

\прийти v

приходить в голову v

на ум pähe tulema v turgatama;

\прийти v

приходить в себя (1) meelemärkusele v teadvusele tulema, poolunest ärkama, uneuimast toibuma; (2) toibuma, enesevalitsemist tagasi saama, maha jahtuma;

\прийти v

приходить в чувство v

в сознание toibuma, teadvusele tulema

51 С ж. неод. (бeз мн. ч.) jahedus, jahe õhk; откуда-то повеяло \прохладаой kuskilt uhkas jahedust v tuli jahedat õhku

1 С м. неод. (предл. п. ед. ч. о роде и в роде, в роду и на роду)

1. sugukond; патриархальный \род patriarhaalne sugukond, старейшина \рода sugukonnavanem;

2. sugu, suguvõsa; sugupõlv, põlvkond; знатный \род kuulus v nimekas suguvõsa, древний \род vana suguvõsa, принадлежать к знаменитому \роду kuulsast soost olema, он крестьянского \рода ta on talupojasoost, из \рода в \род põlvest põlve, вести свой \род от кого suguvõsa on alguse saanud kellest, человеческий \род inimsugu, это у нас в \роду kõnek. see on meil suguseltsi viga, откуда ты \родом kust sa pärit oled, от \роду не видел kõnek. pole ealeski näinud, ему двадцать лет от \роду kõnek. ta on kahekümneaastane;

2. biol. perekond ( genus); ‚

без \роду, без племени alamast soost;

ни \роду, ни племени täiesti üksik, sugulasteta;

на \роду написано что у кого v кому kõnek. kellele on saatusest määratud, kelle saatuseraamatus on kirjas

306 Г сов.несов.

сваливаться I 1. с кого-чего, на что, подо что, куда alla v maha v ümber kukkuma, maha langema; alla v ümber v küljele vajuma; \свалитьсяться с лестницы trepist alla kukkuma, \свалитьсяться с лошади hobuse seljast (maha) kukkuma, \свалитьсяться с ног от усталости väsimusest ümber kukkuma, забор \свалитьсялся aed v tara on ümber kukkunud v maha vajunud v maas, самолёт \свалитьсялся на левое крыло lennuk vajus vasakule küljele;

2. ülek. kõnek. (kaela) sadama; на кого-что õlule v kaela langema; ты откуда \свалитьсялся? kust sina siia said v välja ilmusid?, на него \свалитьсялось большое горе tal on suur mure, все дела \свалитьсялись на него kõik tööd-toimetused jäid tema teha v tema kaela;

3. kõnek. voodisse pikali v siruli jääma (haiguse tõttu); lõpma (loomade kohta); он \свалитьсялся haigus v tõbi on ta maha võtnud; ‚ \свалитьсяться v сваливаться

как снег на голову kõnek. nagu välk selgest taevast (tulema, kaela sadama);

как с луны \свалитьсяться kõnek. nagu kuu pealt kukkuma;

камень с души \свалитьсялся kivi langes südamelt;

\свалитьсяться v

сваливаться с плеч kõnek. (1) oma kaelast ära saama, (2) seljas ära lagunema;

как с неба \свалитьсяться kõnek. (1) nagu välk selgest taevast, ootamatult kaela sadama, (2) nagu kuu pealt kukkuma, (3) nagu taevast sülle kukkuma;

\свалитьсяться v

сваливаться на плечи кого, чьи kõnek. kelle õlule jääma

126 П

1. (кр. ф. \сердечныйен, \сердечныйна, \сердечныйно, \сердечныйны) südame-; südamlik, heasüdamlik; \сердечныйная болезнь südamehaigus, \сердечныйный больной südamehaige, \сердечныйная мышца anat. südamelihas, \сердечныйная слабость südamenõrkus, \сердечныйные шумы med. südamekahinad, \сердечныйное средство farm. südamevahend, \сердечныйный приступ med. südameatakk, \сердечныйный удар südamerabandus, \сердечныйный друг südamesõber, \сердечныйная тайна südamesaladus, \сердечныйные отношения südamlikud suhted, \сердечныйный разговор südamlik vestlus, \сердечныйный человек heasüdamlik v südamlik inimene, \сердечныйная благодарность südamest tulev v südamlik tänu;

2. armu-, armastus-, südame-; \сердечныйная драма armudraama, armastusdraama, \сердечныйные дела armuasjad, südameasjad;

3. ПС

\сердечныйный м.,

\сердечныйная ж. од. kõnek. kullake, vaeseke, südameke; откуда ты, \сердечныйная kust sa kullake tuled, отдохни, \сердечныйный puhka, sa mu vaeseke

269a Г сов.несов.

увольнять 1. кого-что, откуда vallandama, (ametist, töölt) lahti laskma; erru laskma v saatma, reservi v erru arvama; välja lubama, loastama; \уволить с работы töölt vallandama v lahti laskma, \уволить в отпуск (ameti)puhkusele laskma, \уволить в отставку erru laskma v saatma v arvama, \уволить по сокращению штатов koondama, \уволить в запас sõj. reservi arvama, \уволить в город (sõjaväes) linnaluba andma, välja v linna lubama;

2. (бeз несов.) кого-что, от чего kõnek. (ebameeldivast) vabastama, millest kõrvale v välja jätma; меня от этого увольте mind jätke küll sellest kõrvale v mängust välja, увольте меня от лишних хлопот säästke mind (liigsetest) sekeldustest

285 Г сов.несов.

удаляться 1. от кого-чего, откуда eemalduma, eralduma, kõrvalduma, irduma, kaugenema; kõrvale v tagasi tõmbuma, taanduma; \удалиться от берега kaldast eemalduma, \удалиться от друзей sõpradest eemale jääma v irduma, sõpradele kaugeks jääma, \удалиться от дел asjaajamisest v asjatoimetustest kõrvale v tagasi tõmbuma v kõrvale jääma, \удалиться к себе в комнату oma tuppa tõmbuma, \удалиться из города linnast lahkuma, могу я \удалиться kas ma võin v tohin lahkuda v ära minna, суд удалился на совещание kohus läks nõu pidama, шаги удалились sammud eemaldusid v kaugenesid;

2. от чего ülek. kõrvale kalduma, hälbima; \удалиться от темы teemast kõrvale kalduma

216 Г сов.несов.

удирать от кого-чего, с кем, откуда, куда, без доп. kõnek. minema lippama v putkama; plagama v lõikama panema, plehku v punuma pistma v panema, jalga laskma, varvast viskama, sääred v vehkat tegema; \удрать из дому kodunt jalga laskma; ‚

\удрать штуку madalk. vimkat v vempu viskama, tükki tegema, tükiga hakkama saama

374 Г сов.несов.

уходть I 1. куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); \уйти на работу tööle minema, \уйти в море merele minema, \уйти на охоту jahile minema, \уйти на фронт rindele minema, \уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, \уйти в отпуск puhkusele minema, \уйти в отставку erru minema, \уйти на пенсию pensionile minema, \уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt v areenilt lahkuma, \уйти от дел asjaajamisest eemale jääma v tõmbuma, \уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, \уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, \уйти вперёд ette minema v jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti v sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus v suri õitsvas v kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid v mahtusid kohvrisse;

2. от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma v põiklema v hiilima v kalduma v minema; \уйти от погони tagaajajate käest pääsema, \уйти от дождя vihma eest varju(le) v vihmavarju minema, \уйти от опасности hädaohust pääsema, \уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima v põiklema, \уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma v pääsema, \уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse v pole pääsu, \уйти в подполье ülek. põranda alla minema;

3. ülek. mööduma, mööda minema v veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas v läbi v käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud v mööda läinud v möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;

4. на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks v ostude peale v sisseostude tegemiseks kulus v läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub v läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub v läheb kolm meetrit riiet;

5. во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; \уйти в науку teadusesse süvenema, \уйти в воспоминания mälestustesse süvenema v süüvima;

6. во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); \уйти под воду vee alla vajuma v minema, \уйти ко дну v на дно põhja vajuma v minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks v vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;

7. kõnek. üle keema v minema v ajama; молоко ушло piim kees üle;

8. kõnek. ette käima v minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees v ette käinud;

9. во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; \уйти в ствол putke kasvama v minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid; ‚

\уйти v

уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama;

\уйти v

уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest v siit ilmast lahkuma, teise ilma minema;

\уйти v

уходить в самого себя enesesse kapselduma v tõmbuma;

\уйти v

уходить из жизни elavate kirjast lahkuma;

\уйти v

уходить между пальцами v

сквозь пальцы kõnek. käest v läbi peo v sõrmede vahelt pudenema v kaduma;

\уйти от самого себя iseenda eest põgenema v pakku minema;

\уйти v

уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema v sukelduma;

почва уходит v

ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob v kadus jalge alt v on jalge alt kadunud;

душа ушла v

уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub v vajus v kukub v kukkus saapasäärde;

далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega- millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua;

\уйти v

уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema