находит

96 С с. неод.

1. koht (ka ameti-, töö-, pagasikoht), paik, plats; ase; ruum; населённое \местоо asulakoht, asustatud koht v paik, \местоо действия tegevuskoht, -paik, \местоо заключения v задержания kinnipidamiskoht, \местоо назначения sihtkoht, \местоо рождения sünnikoht, рабочее \местоо töökoht (vahetu töötamispaik), спальное \местоо voodikoht, слабое v узкое \местоо ülek. nõrk koht v külg, больное \местоо valus koht (ka ülek.), \местоо стоянки parkla, parkplats, peatuskoht, \местоо старта lenn. stardiplats, \местоa боёв lahingupaigad, \местоо катастрофы õnnetuspaik, \местоо ответвления дорог teelahkmik, \местоо пересечения дорог ristmik, teerist, \местоо разветвления дорог teehargmik, \местоо причала sildumiskoht, в наших \местоах meie kandis, бег на \местое paigaljooks, откидное \местоо lisaiste, klapptool, \место водителя juhiiste, глухое \местоо kolgas, отхожее \местоо kõnek. väljakäik, käimla, он сдал в багаж два \местоа ta andis kaks pakki pagasisse, белые \местоа на карте ülek. valged laigud kaardil, детское \местоо anat. emakook, platsenta, лобное \местоо aj. tapalava, kuulutuslava, Лобное \местоо Pealaease (kivipoodium Moskvas), присутственное \местоо van. asutus, все на \местое kõik on kohal, всё на (своём) \местое (1) kõik on omal kohal, (2) ülek. kõik on korras, на вашем \местое я бы …; teie asemel oleksin…;, на \местое кого-чего kõnek. van. kelle-mille asemel, ни с \местоа! seis, mitte liikuda! по \местоам! kohtadele! быть на \местое kohal olema, занять первое \местоо esikohale tulema, занять видное \местоо tähtsale kohale v positsioonile asuma, занять \местоа (1) kohti kinni panema, (2) oma kohtadele istuma, мест нет (vabu) kohti ei ole, нет \местоа ruumi ei ole, уступить \местоо кому kellele kohta loovutama, поймать на \местое преступления kuriteopaigalt tabama, \местоа общего пользования üldkasutusruumid, доходное \местоо tulus amet, быть без \местоа tööta v kohata olema;

2. \местоа мн. ч. perifeeria; делегаты с мест perifeeria v allasutus(t)e v rajoonide saadikud, saadikud väljastpoolt keskust, сообщить на \местоа kohtadele v perifeeriasse v allasutus(t)ele v rajoonidesse teatama, решать на \местоах kohapeal otsustama; ‚

глаза на мокром \местое у кого kõnek. kellel on nutt varnast võtta v silmad vesise v märja koha peal;

душа v

сердце не на \местое у кого kellel on süda rahutu;

к \местоу on asjakohane;

не к \местоу, не у \местоа ei ole asjakohane, on sobimatu;

\местоа не столь отдалённые iroon. paremad pagenduspaigad;

быть для кого

пустым \местоом kelle jaoks tühi koht v paljas õhk v ümmargune null olema;

иметь \местоо toimuma, aset leidma;

уступать v

уступить \местоо чему vahetuma v asenduma millega;

мокрое \местоо останется от кого-чего madalk. kellest-millest jääb märg plekk järele; (он)

не находит (себе) \местоа (ta) ei leia endale asu;

нет \местоа кому-чему,

не должно быть \местоа кому-чему kes-mis ei sobi kuhu, kellel-millel ei tohi olla asu v kohta kus;

уложить v

убить на \местое kõnek. kohe samas maha koksama v lööma;

общее \местоо sõnakõlks, kulunud tõde;

с \местоа в карьер kõnek. otsemaid, jalamaid, hoovõtuta;

ставить v

поставить на \местоо кого kellele kohta kätte näitama

57 (вин. п. ед. ч. полосу и полосу) С ж. неод.

1. riba, siil, rada, vöönd, tsoon; triip, vööt, jutt, viir, viirg; \полоса зелёных насаждений haljasriba, защитная \полоса põll. kaitseriba, \полоса безопасности ohutusriba, sõj. ka ohutusvöönd, \полоса наблюдения sõj. vaatlusriba, \полоса препятствий sport takistusriba, \полоса движения sõidurada, взлётная \полоса lenn. stardirada, jooksurada, lennurada, посадочная \полоса lenn. maandumisrada, лесная \полоса metsavöönd, чернозёмная \полоса mustmullavöönd, \полоса обороны sõj. kaitsevöönd, прифронтовая \полоса sõj. rindeäärne vöönd, пограничная \полоса sõj. piirivöönd, обои с синими \полосами sinisetriibuline v sinisevöödiline tapeet, \полоса света valgusviirg, -triip;

2. trük. küljend; концева \полоса lõppküljend, объявления на последней полосе газеты kuulutused ajalehe viimasel (lehe)küljel;

3. põllusiil; \полоса уже засеяна põllusiilule on vili juba külvatud;

3. ajajärk, aeg, periood; светлая \полоса в моей жизни helge periood minu elus, (minu) elu helge periood, \полоса дождей vihmaperiood, мрачность находит на него полосой hooti v ajuti on ta sünge

79 С ж. неод. (бeз мн. ч.)

1. (suur) igatsus, hõllandus, kurbus, nukrus; tusk, äng, ängistus, hingevaev, hingepiin; невыносимая \тоскаа talumatu nukrus v igatsus, \тоскаа по родине kodu(maa)igatsus, kojuigatsus, \тоскаа берёт v нападает v находит nukrus v tusk tuleb peale, meel läheb kurvaks v nukraks, \тоскаа грызёт кого keda v kelle hinge vaevab v rõhub v ahistab v pureb igatsus v kurbus v nukrus, наводить v нагонять \тоскау на кого kõnek. keda kurvaks tegema, разогнать v развеять v рассеять \тоскау nukrust v tuska peletama;

2. igaus; kõnek. igav asi; умереть с \тоскаи v от \тоскаи igavuse kätte surema, на даче осенью \тоскаа sügisel on suvilas igav; ‚

\тоскаа зелёная kõnek. põrguigavus, tappev igavus