мной+ru

gener. minu poolt, minuga

gener. mind haaras igavus

gener. minu järele

gener. minu köhal, minu üle

gener. minu ees, minu ette

gener. ma nalja ei tee

gener. kas nõustud minuga?, kas oled minuga nõus?

minu järele!

minu kohal; minu üle

minu ees; minu ette

предлог `I` с вин. п.

1. kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha v lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe v teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi v kümmet silma ette andma, kellest üle olema;

2. millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;

3. enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on v oli nüüd tühi;

4. mille juurde v kallale; взяться за дело asja juurde asuma;

5. mille pärast v tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;

6. kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel v eest võitlema;

7. kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?

8. üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;

9. kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;

10. kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;

11. -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;

12. kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;

13. kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis: сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga v läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; `II` с твор. п.

1. mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema v asetsema v paiknema, жить за городом linnast väljas elama;

2. pärast v peale mida, kelle-mille järel v järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;

3. millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;

4. kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku v kulgu jälgima;

5. kelle käes v kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes v nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;

6. kõnek. mille tõttu v pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;

7. väljendeis: ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema); ‚

ни за что mitte mingi hinna eest;

ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga

158 М kes; mõni; kõnek. keegi; \кто это? kes see on? \кто там? kes seal on? о ком речь? kellest on jutt? \кто бы это мог быть? kes see küll võiks olla? \кто бы ни был olgu see kes tahes, kes see ka (iganes) oleks, кому, как не им, лучше знать kes veel paremini teab kui mitte nemad, хоть кого спросите küsige kellelt tahes, вот у кого надо учиться temalt v nendelt tuleb õppida, нет ли кого-нибудь, \кто знает kas pole kedagi, kes teaks, не \кто иной, как ei keegi muu kui, кому-кому, а им-то уж известно kõnek. nemad igatahes v küll teavad, kui teised ei tea, siis nemad ikka teavad, \кто как kuidas keegi, \кто куда kuhu keegi, \кто кого kes keda (võidab), \кто да \кто приходил? madalk. kes need siin käisid? мало ли \кто kõnek. paljugi kes, nii mõnigi, see ja teine, \кто слушал радио, \кто читал mõni kuulas raadiot, mõni luges, не пойдёт ли \кто со мной? kõnek. kas keegi ei tuleks minuga kaasa? если \кто придёт, пусть подождёт kõnek. kui keegi tuleb, las ootab, кому другому, а тебе тяжело придётся kõnek. sinul saab olema v on raskem kui kellelgi teisel; ‚

\кто его знает kõnek. kes (teda v. seda) teab;

\кто ни на есть kõnek. kes (see) ka oleks, igaüks

1. märkides isikut, eset, kohta, ruumi, mille kohal tegevus toimub kohal, kohale, üle, peale, -le; висеть над столом laua kohal rippuma, склониться над работой töö kohale kummarduma, занести шашку над головой mõõka pea kohale tõstma, надо мной minu kohal v kohale v üle, стоять над душой kellele millega hinge peale käima;

2. märkides isikut, eset, nähtust, millele tegevus on suunatud kallal, juures, ääres, üle, pärast, -ga; трудиться над проектом projekti kallal töötama, ломать голову над задачей ülesande kallal pead murdma, плакать над письмом kirja lugedes nutma, скучать над книгой raamatu juures igavlema, стрелять над ухом kõrva juures v ääres paugutama, победа над врагом võit vaenlase üle, смеяться над самим собой iseenese üle naerma, дрожать над ребёнком lapse pärast värisema, опыты над растениями katsed taimedega, сделать над собой усилие oma jõudu kokku võtma, end sundima, жулики над жуликами kõnek. van. sulide sulid

1. kohmakalt, kohmetult, saamatult; \неловко спрыгнуть kohmakalt maha hüppama;

2. ebamugavalt; с инф., кому on ebamugav; в этом положении \неловко писать selles asendis on ebamugav kirjutada;

3. ülek. täbaralt, ebamugavalt; кому, с инф. on ebameeldiv v piinlik v täbar, ei sobi, ei kõlba; мне \неловко спрашивать об этом mul on piinlik v mul ei sobi seda küsida, ему \неловко было встречаться со мной tal oli piinlik v ebameeldiv minuga kohtuda

1. eesasendi, eesasumise v. etteasetumise märkimisel ees, ette; \перед домом maja ees, \перед глазами silmade ees, silme ees, появиться передо мной minu ette ilmuma;

2. ajalise eelnevuse märkimisel enne, eel; \перед обедом enne lõunasööki, \перед сном enne uinumist, \перед замужеством enne abiellumist v meheleminekut, \перед тем как ехать enne teeleasumist, enne kui teele asuda, \перед отъездом ärasõidu eel, \перед дождём enne sadu, vihma eel, \перед рассветом koidu eel, \перед праздниками pühade eel;

3. tegevuse suundumise v. tegevusobjekti märkimisel ees, ette, -le jt.; преклоняться \перед героями sangarite ees aukartust tundma, опозориться \перед другом sõbra ees v silmis häbisse jääma, endale sõbra ees häbi tegema, оправдаться \перед судом end kohtus v kohtu ees õigustama, мне неловко \перед вами mul on teie ees piinlik, заслуги \перед государством teened riigi ees, riigile osutatud teened, \перед лицом смерти surma palge ees, не останавливаться \перед трудностями raskustele mitte alla vanduma, raskuste ees mitte araks lööma, ставить \перед собой задачу endale ülesannet v ülesandeks seadma, отвечать \перед избирателями valijaile aru v vastust andma, оказаться \перед опасностью ohuga silmitsi v silm silma vastu olema, \перед лицом опасности ohuga silmitsi;

4. kõnek. võrdluse märkimisel kõrval, võrreldes; что я \перед ним mis olen mina tema kõrval v temaga võrreldes

171b Г несов.

1. за кем-чем järgnema; события \следоватьуют одно за другим sündmus järgneb sündmusele, \следоватьуйте за мной tulge minuga kaasa, järgnege mulle;

2. кому-чему ülek. järgima, eeskuju võtma, mille järgi toimima v talitama; jäljendama, matkima; \следоватьовать во всём отцу kõiges isa järgima v eeskujuks võtma, \следоватьовать советам врача arsti nõuandeid järgima, arsti nõuannetest kinni pidama, arsti nõuannete järgi toimima v talitama, \следоватьовать курсу suunast v kursist kinni pidama, \следоватьовать моде moega kaasas käima, moodi silmas pidama v järgima;

3. до чего, куда, докуда sõitma, liikuma, minema, siirduma; \следоватьовать к месту назначения sihtkohta sõitma v teel olema, поезд \следоватьует до Mосквы rong sõidab Moskvani v Moskvasse;

4. из чего tulenema v johtuma; из этого \следоватьует, что…; sellest tuleneb v johtub, et…;, отсюда \следоватьует вывод siit ka järeldus, siit järeldub;

5. (безл.) кому, с кого-чего (maksta) tulema, (maksma) pidama; сколько с меня \следоватьует kui palju mul maksma tuleb, mis ma võlgnen;

6. (безл.) кому-чему с инф. vaja olema, tulema; сообщить кому \следоватьует kõnek. teatada kellele on vaja, его \следоватьует предупредить teda tuleb hoiatada, \следоватьует признать, что…; tuleb tunnistada, et…; не \следоватьует в это вмешиваться sellesse ei tohi sekkuda v vahele segada, как и \следоватьовало ожидать on v oli ootuspärane, nagu võis(ki) arvata, как следует korralikult, nagu kord ja kohus; ‚

\следоватьовать по пятам kannul käima; vrd.

предлог ( konsonantühendiga algavate sõnade ees) vt.

с II; со слезами pisarsilmi(l), со зла vihast, со мной minuga

271 Г сов.

1. с кем, с инф. igavust tundma, igavlema, igav hakkama; вы со мной \соскучитьсяесь teil hakkab minuga igav, \соскучитьсяься в одиночестве üksinduses igavlema;

2. о ком-чём, по ком-чём, по кому-чему igatsust tundma, taga igatsema, puudust tundma; \соскучитьсяься по родным omaste järele igatsust tundma, \соскучитьсяься по отцу isa taga igatsema, \соскучитьсяься по книгам raamatuist puudust tundma

223 Г сов.несов.

становиться 1. seisma jääma; \статьть в дверях uksele v ukse ette seisma jääma, \статьть у окна akna alla seisma jääma, \статьть в очередь järjekorda seisma v võtma v asuma, \статьть в позу poosi v asendit võtma, poosi v asendisse jääma, негде \статьть pole kohta, kus seista, \статьть на колени põlvitama, põlvili laskuma v langema (ka ülek.);

2. asuma; \статьть на пост vahipostile asuma, \статьть на вахту vahti v vahikorda asuma, \статьть на трудовую вахту töövalvele asuma, \стать за прилавок leti taha asuma, \статьть лагерем laagrisse jääma, \статьть на ночёвку ööbima v öömajale jääma, \статьть во главе etteotsa asuma, \статьть на мель madalikule jooksma v sõitma v minema v ajama, \статьть на якорь ankrusse heitma, ankurduma, \стать на стоянку parkima, \статьть в строй (1) rivvi astuma v võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф \статьнет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, \статьть у власти võimule astuma v asuma, он \статьл на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, \статьть на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, \статьть на работу tööle asuma, \статьть на путь совершенствования end täiendama asuma v hakkama;

3. (püsti) tõusma; \статьть на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), liter. jalgu alla saama, \статьть на цыпочки kikivarvule v kikivarbaile tõusma, \статьть на четвереньки käpuli v käpukile v neljakäpakile laskma;

4. за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; \статьть на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, \статьть за правду tõe eest seisma v väljas olema;

5. (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе \статьла луна kuu on tõusnud, над болотом \статьл туман soo kohale tõusis v kerkis udu, \статьл вопрос kerkis küsimus;

6. (без несов.) seisma jääma; лошади \статьли hobused jäid seisma, часы \статьли kell jäi seisma v on seisma jäänud;

7. (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река \статьла jõgi on kinni v jääs v külmunud;

8. (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним \статьло после болезни mis temast pärast õpdemist v haigust on saanud, \статьть жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;

9. кем-чем saama; \статьть взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он \статьл писателем temast on kirjanik saanud, \статьть законом seaduseks saama v muutuma;

10. кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не \статьнет kui mind enam ei ole, сил не \статьло jõud on otsas v kadunud, olen rammetu, денег не \статьло raha sai v lõppes otsa, не \статьло чего mis kadus (müügilt, majast);

11. (без несов.) с инф. hakkama; мне \статьло плохо mul hakkas halb, \статьть не по себе ebamugav v kõhe hakkama, я не \статьну читать ma ei hakka lugema, он \статьл вспоминать ta hakkas meenutama, что ты \статьнешь делать mida sa tegema v peale hakkad, \статьло светать hakkas koitma, он \статьл работать ta hakkas tööle, он не \статьл даже слушать ta ei hakanud kuulamagi v ei võtnud kuuldagi;

12. кем-чем, каким muutuma, minema; город \статьл ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он \статьл нервным v нервный ta on närviliseks läinud, мне \статьло грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, \статьло светло on valgeks läinud, она \статьла похожа на мать ta on ema nägu läinud;

13. end nimekirja v arvele võtma; \статьть на учёт end arvele võtma, \статьть на очередь end järjekorda panema;

14. (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это \статьнет дорого see läheb kalliks v ilusat raha maksma, поездка \статьла в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;

15. pidama jääma; за чем дело \статьло mille taha asi pidama v toppama jäi, за мной дело не \статьнет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело \статьло asi jäi tühja taha v pärast toppama;

16. с кого

станет 3 л. буд. вр. kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого \статьнет sinust v sinult võib seda oodata; ‚

во что бы то ни \статьло maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest;

\статьло быть kõnek. tähendab, järelikult, seega;

ни \статьть ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda;

не уметь ни \статьть ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama;

\статьть v

становиться на своё место paika v oma kohale minema v asuma;

\статьть в копеечку v

в копейку кому kõnek. kellele kena kapika maksma minema;

\статьть горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma;

\статьть грудью 46 за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; \статьть v становиться на пути v

на дороге кого, у кого,

\статьть v

становиться поперёк пути v

дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma;

\статьть как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud v nagu post v nagu soolasammas;

\стать v

становиться в тупик segadusse v kitsikusse sattuma, kimpu v kimbatusse jääma;

\стать v

становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini v villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma

165 Г несов. madalk.

1. по чему, куда, с кем ringi kolama, luusima, vantsima, uitama, longerdama, ringi kolistama, kodjama, kodima; \таскаться по магазинам mööda poode ringi kolama, \таскаться по улицам tänavatel luusima, он всюду за мной таскается ta käib mul igal pool sabas, на рынок приходится \таскаться через весь город et turule jõuda, tuleb pool linna läbi kolistada;

2. с чем kaasas tassima v vedama v tirima; весь день \таскаться с тяжёлым чемоданом kogu päeva rasket kohvrit kaasas vedama v tassima;

3. за кем järele jooksma, taga ajama; с кем mehkeldama, aelema, amelema; \таскаться за женьщинами naiste järele jooksma, naisi taga ajama;

4. страд. к