-
1 Тяньцзиньская зона экономического и технического развития (TEDA)
Geography: Tianjin Economic-Development AreaУниверсальный русско-английский словарь > Тяньцзиньская зона экономического и технического развития (TEDA)
-
2 то есть договора
• teda smlouvy -
3 его нет
teda ei ole -
4 нет его
teda ei ole -
5 пусто
Н1. tühjalt, elutult; говорить красиво, но \пусто ilusaid, kuid tühje sõnu tegema, \пусто глядеть tühja pilguga vaatama;2. предик. on tühi; в кармане \пусто tasku on tühi, в комнате \пусто tuba on tühi, на душе \пусто hinges on tühjus; ‚чтоб тебе (ему, ей, вам, им) \пусто было madalk. et vanatühi sind (teda, teid, neid) võtaks, susi sind (teda, teid, neid) söögu, tont sind (teda, teid, neid) võtku;то густо, то \пусто kõnekäänd kord klimp, kord lurr -
6 слыть
349 Г несов. кем, за кого-что kelleks pidama, kellena tundma, tuntud olema; он \слытьл за хорошего мастера teda peeti heaks meistriks, teda tunti hea meistrina v kui head meistrit, он \слытьл знатоком v за знатока teda tunti kui oma ala asjatundjat -
7 шут его знает
ngener. kes teda teab!, tont teda teab! -
8 брать
216 Г несов. (eeskätt korduva v. kestva tegevuse puhul)сов.взять 1. кого-что, без доп. võtma; ületama; vallutama; kõnek. kinni võtma, vahistama; \брать книгу в руки raamatut kätte võtma, \брать за руку кого kellel käest kinni võtma, \брать ребёнка на руки last sülle võtma, \брать на колени põlve(de)le v sülle võtma, \брать под руку käe alt kinni võtma, \брать с собой (endaga) kaasa võtma, \брать в жёны naiseks võtma, \брать в армию sõjaväkke võtma, \брать такси taksot võtma, \брать в помощники abiliseks võtma, \брать сироту на воспитание vaeslast kasvatada võtma, \брать власть в свои руки võimu enda kätte võtma, \брать напрокат laenutusest võtma, \брать на поруки käendusele võtma, \брать на себя смелость söandama, endale julgust võtma, \брать на учёт arvele võtma, \брать на себя обязательства enesele kohustusi võtma, \брать от жизни всё elult kõike võtma, \брать вправо paremale hoid(u)ma v võtma, \брать книги в библиотеке raamatukogust raamatuid tooma v laenutama, \брать взаймы laenama (raha), \брать цитаты из классиков klassikuid tsiteerima, \брать барьер tõket ületama, \брать высоту (1) kõrgust ületama (sportlase kohta), (2) kõrgustikku vallutama, \брать крепость штурмом kindlust tormijooksuga võtma v vallutama, пленных не \брать! vange mitte võtta! \брать живым elusalt kinni püüdma v võtma, \брать под караул v под стражу vahi alla võtma;2. (eelistatav on `брать`) кого-что, без доп. võtma; \брать начало alguse saama, его никакая пуля не берёт teda ei võta ükski kuul, ружьё берёт на тысячу шагов see püss tabab tuhande sammu peale, \брать взятки altkäe(maksu) v pistist võtma;3. (ainult `брать`) что kõnek. korjama mida; \брать грибы, ягоды seeni, marju korjama;\брать vвзять слово с кого kellelt (au)sõna võtma;\брать vвзять пример eeskuju võtma;\брать vвзять верх peale jääma;\брать vвзять быка за рога härjal sarvist haarama;\брать vвзять голыми руками paljakäsi v vaevata võtma;\брать vвзять на мушку kirbule võtma;\брать vвзять себя в руки end kätte võtma;не \брать в рот mitte suu sissegi võtma;\брать vвзять под своё крылышко кого keda oma tiiva alla võtma;\брать vвзять в оборот keda käsile võtma;\брать vвзять измором aeglasel tulel praadima;\брать vвзять за сердце (за душу, за живое) südamesse minema, sügavalt liigutama;\брать vвзять за горло кого kõri pihku võtma;\брать vвзять на буксир järele aitama, sleppi võtma;\брать vвзять с бою rünnakuga vallutama;\брать vвзять в толк aru saama;\брать vвзять на заметку kõrva taha panema,\братьть vвзять под козырёк kulpi lööma -
9 за
предлог `I` с вин. п.1. kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha v lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe v teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi v kümmet silma ette andma, kellest üle olema;2. millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;3. enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on v oli nüüd tühi;4. mille juurde v kallale; взяться за дело asja juurde asuma;5. mille pärast v tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;6. kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel v eest võitlema;7. kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?8. üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;9. kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;10. kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;11. -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;12. kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;13. kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis: сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga v läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; `II` с твор. п.1. mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema v asetsema v paiknema, жить за городом linnast väljas elama;2. pärast v peale mida, kelle-mille järel v järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;3. millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;4. kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku v kulgu jälgima;5. kelle käes v kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes v nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;6. kõnek. mille tõttu v pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;7. väljendeis: ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema); ‚ни за что mitte mingi hinna eest;ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga -
10 задрать
216 Г сов.несов.задирать I 1. кого maha murdma; медведь \задратьал корову karu murdis lehma ära;2. (без несов.) кого vaeseomaks peksma;3. что kõnek. (üles, lahti) kiskuma, üles tõstma v käärima, püsti ajama; \задратьать кору на дереве puukoort lahti kiskuma, \задратьать кожу на пальце sõrme marraskile tõmbama, \задратьать рубашку särki v särgi äärt üles tõstma, кот \задратьал хвост kass ajas saba püsti, \задратьать голову pead selga ajama; ‚чёрт бы его \задратьал madalk. kurat v tont teda võtku, susi teda söögu;\задратьать vзадирать нос kõnek. nina püsti ajama, nina püsti käima -
11 обидеть
230 (страд. прич. прош. вр. обиженный, кр. ф. обижен, \обидетьа, \обидетьо, \обидетьы; повел. накл. \обидетьь) Г сов.несов.обижать кого-что, чем1. solvama, ülekohut v liiga tegema, haavama; он \обидетьел сестру этим замечанием ta solvas õde, tehes sellise märkuse, ta märkus oli õele solvav, ценой я вас не обижу kõnek. ega ma teilt palju ei võta, hinnaga ma teile liiga ei tee;2. (без несов.) kõnek. ilma jätma; природа не \обидетьела его талантом loodus on teda andega v talendiga õnnistanud, loodus pole teda andetuks v andest ilma jätnud; ‚мухи не \обидетьит kõnek. ei tee kärbselegi liiga -
12 он
163 М м.1. tema, ta; \он сам сделает tema teeb ise, это \он самый see ta ongi, ах вот \он где näete, kus ta on, ah ta on siin;2. МС од. (без мн. ч.) tema, armastatu; \он и она tema ja temake; ‚вот я его kõnek. küll ma talle näitan;кто его знает kõnek. kes seda v teda teab, tont (teda) teab;пусть vпускай его kõnek. las tal olla, las ta teeb, mis tahab -
13 потянуть
339a Г сов.1. кого-что, за что, к кому-чему, куда, без доп. tõmbama (ka ülek.) v tirima v sikutama v vedama (hakkama); \потянутьть кого за руку keda kättpidi sikutama v tirima, \потянутьть поводья ohje v ohjadest sikutama, \потянутьть телефонный провод telefoniliini üles seadma (hakkama), его \потянутьло в деревню teda tõmbas maale, teda võlus maa, \потянутьло ко сну uni tikub v tikkus peale;2. (на) сколько kõnek. kaaluma; (на) сколько это может \потянутьть? kui palju see võib kaaluda?3. что, на кого-что madalk. küündima, millega hakkama saama; mõõtu välja andma; на главного инженера он не потянет peainseneri mõõtu ta küll välja ei anna, эту работу мы не потянем selle töö jaoks on meil jõudu vähevõitu;4. (без страд. прич.) чем, без доп. puhuma (hakkama), hoovama; \потянутьло прохладой kusagilt tuli jahedust, \потянутьло дымом kuskilt tuli suitsulõhna -
14 съедать
169a Г несов.сов.съесть sööma; ülek. purema; närima; его \съедатьет ревность teda närib v piinab armukadedus, его \съедатьет зависть tema hinge pureb kadedus, его \съедатьет тоска teda vaevab v piinab igatsus -
15 трогать
164a Г несов.сов.тронуть I 1. кого-что, чем puudutama, puutuma (ka ülek.); \трогатьть руками katsuma, (käega) puudutama, \трогатьть за плечо õlast puudutama, я не буду ничего \трогатьть ma ei puuduta midagi, я его не \трогатьл, он первый полез kõnek. mina teda ei puutunud, tema alustas, не \трогатьй его, он расстроен kõnek. ära puutu teda, ta on tujust ära, мальчик уроки ещё не \трогатьл kõnek. poiss pole õppetükke veel puudutanudki v õppetükkide kallale veel asunudki, \трогатьть чьэ самолюбие kelle enesearmastust riivama v puudutama;2. что vaevu ilmnema v märgatav olema; слабая улыбка \трогатьет еэ губы kerge naeratus väreleb ta huultel, седина уже \трогатьет виски meelekohtadel on juba märgata halli; ‚\трогатьть vза живое vбольное место kelle hella kohta puudutama;палцем не \трогатьть v -
16 увы
межд. kahjuks, paraku, kahju küll, oh häda; \увы, его уже нет kahjuks teda enam pole, kahju küll, aga teda pole enam, \увы, я стар paraku olen juba vana, \увы и ах nalj. oh häda -
17 шут
2 С м. од.1. narr, tola, kloun; придворный \шут õuenarr;2. kõnek. halv. komejant, kometitegija, veiderdaja, pajats; строить из себя \шута veiderdama; ‚\шут гороховый kõnek. halv. (1) kehkenpüks, kõlkapüks, (2) tsirkusetola, imekomet, (3) hernehirmutis, hernetont;\шут его знает kõnek. pagan v tont seda v teda teab;\шут с тобой (с ним) kõnek. pagan v tont sinuga (temaga);на кой \шут kõnek. mis pagana pärast v jaoks;ни \шута не знать v смыслить kõnek. mitte tuhkagi v mõhkugi v õhkagi taipama v aru saama v jagama;\шут (тебя, его) возьми pagan (sind, teda) võtku -
18 Activated Carbon, Impregnated with Copper, Silver, Zinc, Molybdenum, and Triethylenediamine
Engineering: ASZM-TEDAУниверсальный русско-английский словарь > Activated Carbon, Impregnated with Copper, Silver, Zinc, Molybdenum, and Triethylenediamine
-
19 Texas Economic and Demographic Association
Non-profit-making organization: TEDAУниверсальный русско-английский словарь > Texas Economic and Demographic Association
-
20 Texas Educational Diagnosticians Association
Non-profit-making organization: TEDAУниверсальный русско-английский словарь > Texas Educational Diagnosticians Association
См. также в других словарях:
teda — (del lat. «taeda») f. *Tea (astilla de madera resinosa). * * * teda. (Del lat. taeda). f. p. us. tea (ǁ astilla que alumbra) … Enciclopedia Universal
Teda [1] — Teda, unechte Sorte Aloeholz, s. Excöcaria … Pierer's Universal-Lexikon
Teda [2] — Teda, so v.w. Tibbo … Pierer's Universal-Lexikon
Teda — Teda, Volk in Nordafrika, s. Tibbu … Meyers Großes Konversations-Lexikon
Teda — Teda, Negerstamm, s. Tibbu … Kleines Konversations-Lexikon
Teda — f Polish: pet form of TEODORA (SEE Teodora) … First names dictionary
Teda — Teda, Volk in Afrika, Tubu. … Universal-Lexikon
TEDA — e pinu, in communi usu, cum cereus ditiorum mensis inserviret. Orientius, Commonitorii Dist. 68. Accendis pinguem quaecumque in lumina pinum, Nobilibus mensis cerea flamma micat. Hodiequeve videmus pineos ramusculos a pastoribus et rusticis in… … Hofmann J. Lexicon universale
teda — / tɛda/ s.f. [dal lat. taeda albero resinoso; fiaccola, torcia ], lett. 1. (etnol.) [fiaccola usata nell antichità nelle cerimonie nuziali per accompagnare di notte la sposa alla casa dello sposo]. 2. (poet.) a. [lume fatto con materie resinose… … Enciclopedia Italiana
teda — |é| s. f. [Linguagem poética] Archote … Dicionário da Língua Portuguesa
teda — (Del lat. taeda). f. p. us. tea (ǁ astilla que alumbra) … Diccionario de la lengua española