Перевод: с русского на эстонский

с эстонского на русский

(средней)

  • 1 выпускница

    1. 2. n
    gener. (kesk) koolilõpetaja, abiturient

    Русско-эстонский универсальный словарь > выпускница

  • 2 выпускник

    19 С м. од. koolilõpetaja; keskkoolilõpetaja, abiturient; \выпускник втуза v технического вуза tehnikakõrgkooli lõpetaja, \выпускник средней школы abiturient, keskkoolilõpetaja, бал \выпускников abiturientide ball

    Русско-эстонский новый словарь > выпускник

  • 3 курс

    1 С м. неод.
    1. kurss (suund; maj. väärtpaberite börsihind; ka ülek.); встречный \курс mer. vastaskurss, посадочный \курс lenn. maandumiskurss, политический \курс poliitika suund v kurss, \курс следования liikumissuund, kurss, прокладывать \курс kurssi võtma v seadma, следовать каким \курсом millisel kursil sõitma v olema v liikuma, лечь v ложиться на \курс kursile asuma, взять \курс на что millele, kuhu suunda v kurssi võtma, suunduma, взять \курс на юг kurssi lõunasse võtma, \курс на индустриализацию rasketööstuse arendamise suund, \курс на разрядку международной напряжённости suund rahvusvahelise pinge lõdvendusele, идти прежним \курсом endist suunda hoidma, верность ленинскому \курсу ustavus Lenini suunale, \курс валюты maj. vääringu v valuuta kurss;
    2. kursus; \курс истории ajalookursus, читать \курс литературы kirjanduskursust lugema, \курс средней школы keskkoolikursus, \курс лекций по физике füüsikakursus, -loengud, учиться на первом \курсе esimesel kursusel olema, отчислить с третьего \курса kolmandalt kursuselt eksmatrikuleerima;
    3. \курсы мн. ч. kursus(ed) (lühiajalised õpingud); подготовительные \курсы ettevalmistuskursused, \курсы повышения квалификации kvalifikatsioonikursus(ed), täienduskursus(ed), kutseoskuse kursus, \курсы усовершенствования учителей õpetajate täienduskursus(ed), \курсы кройки и шитья õmbluskursused, окончить \курсы стенографистов kiirkirjakursusi lõpetama;
    4. med. (ravi)kuur; \курс водолечения vesiravikuur, пройти \курс лечения ravikuuri läbi tegema; ‚
    быть в \курсе чего millega kursis olema;
    войти в \курс чего ennast millega kurssi viima;
    держать в \курсе чего кого keda millega kursis hoidma

    Русско-эстонский новый словарь > курс

  • 4 объем

    1 С м. неод. ruumala, maht; hulk, kogus; ulatus; атомный \объем füüs., keem. aatomruumala, удельный \объем füüs. eriruumala, -maht, \объем здания hoone ruumala, строительный \объем ehit. kubatuur, \объем строительства ehit. ehitusmaht, общий \объем продукции toodangu üldmaht, \объем работ tööde maht, рабочий \объем цилиндра silindri töömaht, единица \объема mahuühik, невелик по \объему on mahult väike, \объем капитальных вложений kapitaalmahutuste suurus, kapitaalmahutused, в полном v во всём \объеме täies ulatuses, в \объеме средней школы keskkooli(programmi) ulatuses

    Русско-эстонский новый словарь > объем

  • 5 ракета

    51 С ж. неод. rakett (ka sõj.); космическая \ракетаа kosmoserakett, крылатая \ракетаа tiibrakett, межпланетная \ракетаа planeetidevaheline rakett, межконтинентальная баллистическая \ракетаа kontinentidevaheline v mandritevaheline ballistiline rakett, самонаводящая \ракетаа isesihitusrakett, \ракетаа средней дальности keskmaarakett, исследовательская \ракетаа uuringurakett, многоступенчатая \ракетаа mitmeastmeline rakett, сигнальная \ракетаа signaalrakett, пустить \ракетау raketti üles laskma, запустить космическую \ракетау kosmoseraketti lennutama v välja saatma

    Русско-эстонский новый словарь > ракета

  • 6 рука

    78 С ж. неод.
    1. käsi (ka ülek.); левая \рукаа vasak v pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожть руку кому kelle v kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по \рукае sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на \рукаах see raamat on kellegi käes v kellelegi välja antud, снять с \рукаи кольцо sõrmust käest v sõrmest ära võtma, взять ребёнка на \рукаи last sülle võtma, гулять под \рукау käe alt kinni v käevangus jalutama, \рукаами не трогать mitte puutuda, переписать от \рукаи käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре \рукаи neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя \рукаа minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за \рукаи käest kinni võtma, вести за \рукау кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte v üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная \рукаа врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
    2. (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая \рукаа mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema v võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema; ‚
    лёгкая \рукаа у кого kellel on v oli hea v õnnelik käsi;
    правая \рукаа (у) кого, чья kelle parem v teine käsi olema;
    своя \рукаа kõnek. omamees, omainimene;
    твёрдая \рукаа raudne v kõva käsi;
    золотые руки kuldsed käed;
    руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei накка peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud v jaks ei käi üle millest; большой \рукаи kõnek. kangemat v suuremat v esimest sorti;
    средней \рукаи kõnek. keskpärane;
    не \рукаа, не с \рукаи кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi;
    третьих рук teiste suust v käest, vahetalitaja kaudu;
    из первых рук kelle enda käest, algallikast;
    на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast;
    на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast;
    на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt;
    под весёлую руку kõnek. lõbusas v heas tujus (olles);
    под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna;
    тяжела на \рукау kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi;
    нечист на \рукау kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud;
    \рукаа об \рукау käsikäes, ühisel jõul ja nõul;
    не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata;
    положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes;
    сидеть сложа руки käed rüpes istuma;
    сон в руку unenägu läks v on läinud täide;
    чужими \рукаами жар загребать kõnek. teiste turjal v nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma;
    с пустыми \рукаами tühjade kätega, palja käega;
    на \рукаах чьих, у кого (1) kelle hoole all v hooldada, (2) kelle käsutuses v käsutada;
    на \рукау кому kõnek. kellele sobima v passima v meeltmööda olema;
    как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis v hädas v plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama;
    ударить по \рукаам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;
    взять голыми \рукаами кого kellest paljaste kätega v vaevata jagu v võitu saama;
    взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma;
    взять себя в руки end kätte v kokku võtma;
    греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma;
    гулять по \рукаам kõnek. käest kätte käima;
    дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima;
    дать волю \рукаам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi v külge ajama;
    дать по \рукаам кому kõnek. kellele näppude pihta andma;
    дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma;
    держать в \рукаах кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle;
    держать себя в \рукаах end vaos hoidma;
    держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema v kelle poole hoidma, keda pooldama v toetama;
    играть на \рукау кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma;
    иметь руку seljatagust omama;
    ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema;
    замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima;
    махнуть \рукаой на кого-что kelle-mille peale käega lööma;
    мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, ет veri küünte all;
    набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama;
    наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema;
    не положить охулки на \рукау kõnek. omakasu peal väljas olema;
    носить на \рукаах кого keda kätel kandma;
    отбиваться \рукаами и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama;
    отбиться от рук kõnek. käest ära v ülekäte v ulakaks minema;
    подписаться обеими \рукаами под чем millele kahe käega alla kirjutama;
    попасться под \рукау кому kellele ette v kätte juhtuma, pihku sattuma;
    пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama;
    руки kelle kätest v käe alt läbi käima;
    развести \рукаами käsi laiutama v lahutama v laotama;
    развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama;
    оторвать с \рукаами что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma v nabima, minema nagu värsked saiad;
    связать по \рукаам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust v käsist-jalust siduma;
    рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema v kelle tahtmist mööda tegema v talitama;
    всплеснуть \рукаами kahte kätt v käsi kokku lööma;
    сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) millega (õnnelikult) maha saama;
    ухватиться обеими \рукаами за что kõnek. millest kahe käega v küünte ja hammastega kinni haarama;
    \рукаа не дрогнет v
    не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata v ei värise v ei vääratanud v ei värisenud, kes ei kohku v ei kohkunud tagasi;
    \рукаа не поднимается v
    не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse v ei ole südant milleks;
    руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole v kes ei saa milleks mahti;
    опустились у кого kelle käed vajuvad v vajusid rüppe;
    сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama v müüma v ärima;
    с лёгкой \рукаи кого, чьей kõnek. kui keegi on v oli otsa lahti teinud;
    под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast;
    как \рукаой сняло kõnek. nagu käega v peoga pühitud;
    \рукаой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel;
    мастер на все руки meister v mees iga asja peale;
    из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama;
    рук kelle kätetöö;
    руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть
    \рукаах kelle käte vahel surema;
    из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb v halvasti;
    \рукаи kelle kätt paluma;

    Русско-эстонский новый словарь > рука

  • 7 учебник

    18 С м. неод. чего, по чему õpik, õpiraamat, õpperaamat; \учебник по истории ajalooõpik, \учебник географии maateadusõpik, geograafiaõpik, \учебник для средней школы keskkooliõpik

    Русско-эстонский новый словарь > учебник

  • 8 ученик

    19 С м. од. õpilane (ka ülek.), õppur, koolilaps, koolipoiss; \ученик средней школы keskkooliõpilane, \ученик токаря treialiõpilane, \ученик пекаря pagaripoiss, pagariõpipoiss, лоцманский \ученик mer. lootsiõpilane, достойный \ученик своего учителя oma õpetaja vääriline õpilane, ученики õpilased, koolilapsed, koolipoisid ja koolitüdrukud

    Русско-эстонский новый словарь > ученик

  • 9 школа

    51 С ж. неод.
    1. kool (ka ülek.); koolimaja; начальная \школаа algkool, неполная средняя \школаа (1) põhikool, (2) aj. mittetäielik keskkool, средняя \школаа keskkool, высшая \школаа kõrgkool, музыкальная \школаа muusikakool, морская \школаа merekool, лётная \школаа aj. lennukool, общеобразовательная \школаа üldhariduskool, вечерняя \школаа õhtukool, базовая \школаа педагогического училища pedagoogilise kooli harjutuskool, сельская \школаа maakool, \школаая продлённого дня pikapäevakool, \школаа высшего спортивного мастерства kõrgema spordimeisterlikkuse kool, суровая \школаа жизни karm elukool, \школаа передовых методов труда paremate töömooduste õppus, наша новая \школаа meie uus kool v koolimaja, здание \школаы koolimaja, koolihoone, выпускник средней \школаы (1) abiturient, keskkoolilõpetaja, (2) keskkoolilõpetanu, vilistlane, поступить в \школау kooli minema, kooliteed alustama, ходить в \школау koolis käima, окончить \школау kooli lõpetama, пройти хорошую \школау head (elu)kooli saama, это ему хорошая \школаа see on talle hea v paras õppus v õppetund;
    2. koolkond; научная \школаа koolkond (teaduses), натуральная \школаа realistlik suund v koolkond (vene kirjanduses XIX saj. 40. aastail), создать свою \школау oma koolkonda rajama;
    3. puukool (maa-ala puude ja põõsaste paljundamiseks); \школаа плодовых деревьев viljapuukool;
    4. väljaõpe, koolitus; у вас первоклассная \школаа teil on hea koolitus

    Русско-эстонский новый словарь > школа

См. также в других словарях:

  • средней ошибки метод — см. метод средней ошибки Психологический словарь. И.М. Кондаков. 2000. СРЕДНЕЙ ОШИБКИ МЕТОД …   Большая психологическая энциклопедия

  • средней руки — См …   Словарь синонимов

  • Средней руки — (иноск.) разряда, сорта. Ср. Ни за что не промѣняю его (народа) на петербургскихъ франтовъ и барынь средней руки. А. Н. Плещеевъ. Двѣ карьеры. 1. См. Франт. См. Первой руки. См. Второй, третьей руки …   Большой толково-фразеологический словарь Михельсона (оригинальная орфография)

  • Средней тяжести вред здоровью — см. Умышленное причинение средней тяжести вреда здоровью …   Энциклопедия права

  • средней замески — нареч, кол во синонимов: 1 • врозмес (1) Словарь синонимов ASIS. В.Н. Тришин. 2013 …   Словарь синонимов

  • средней паршивости — нареч, кол во синонимов: 12 • не ахти (28) • не ахти как (17) • не особенно хорошо (6) …   Словарь синонимов

  • средней величины — прил., кол во синонимов: 1 • средственный (8) Словарь синонимов ASIS. В.Н. Тришин. 2013 …   Словарь синонимов

  • средней толщины — прил., кол во синонимов: 1 • полужирный (2) Словарь синонимов ASIS. В.Н. Тришин. 2013 …   Словарь синонимов

  • СРЕДНЕЙ РУКИ — кто, что быть Обычный, обыкновенный, ничем не выделяющийся; посредственный. Имеется в виду, что лицо или группа лиц (Х) или социальный институт, организация, учреждение, какое л. произведение и т. п. (Z) не имеет выдающихся качеств, не отличается …   Фразеологический словарь русского языка

  • Средней тяжести вред здоровью — Эта статья или раздел описывает ситуацию применительно лишь к одному региону. Вы можете помочь Википедии, добавив информацию для других стран и регионов. Средней тяжести вред здоровью  вред зд …   Википедия

  • средней тяжести вред здоровью — 3.8 средней тяжести вред здоровью: Вред здоровью, не опасный для жизни и не являющийся тяжким по последствиям, повлекший временную утрату трудоспособности продолжительностью свыше 21 дня или значительную стойкую утрату общей трудоспособности… …   Словарь-справочник терминов нормативно-технической документации

Поделиться ссылкой на выделенное

Прямая ссылка:
… Нажмите правой клавишей мыши и выберите «Копировать ссылку»